Dýisenbi, 17 Qantar 2022
Ádebiyet 3726 10 pikir 5 Shilde, 2021 saghat 11:54

«Qaharlansam qamal búzamyn...»

Jazushy Zәkir Asabaev pen әigili әnshi Ermek Serkebaevtyng arasynda bolghan búl syr-súhbat 2005 jyly qaghazgha týsken eken. Sodan beri súhbat әldebir sebeptermen esh jerde jariyalanbaghan kórinedi.

Saylau men sayasattan bastalghan súraqtargha jauap bere otyryp, súhbat barysynda maestro otbasy, balalary, kónil jarastyryp ýilengen әielderi turaly ashyq әngime aitady.

Ermek Bekmúhamedúly Serkebaev 1926 jyly 4 shildede dýniyege kelip, 2013 jyly 16 qarashada baqigha ozdy. Búrynghy KSRO men QazKSR-ning halyq әrtisi. Klassikalyq opera әnshisi. 

–  Ermek Bekmúhambetúly, sәlemetsiz be? – deymin telefon soghyp. – Auru-syrqaudan sausyz ba? Kónil-kýiiniz jaqsy ma?

– Áy, sen qayda jýrsin? – dep sanq etti. – Joghalyp ketting ghoy!

– Jýrmiz. Ótkendegi súhbatty jana jyldan bastap jalghastyramyz dep edik.

– Esimde, kele ber.

Ádettegidey (әieli júmysta), ýide ózi eken. Esikti ózi ashty. Qimyly nyq. Óni shiraq. Kózderi kýlim qaghady. Jelsoqqyshty óshirdi. Sham jaqty. Ýirenshikti ornymyzgha jayghastyq. Maestro әldebir әuenge salyp ynyldaydy.

– Qúttyqtaymyn, Ereke!

– Ne ýshin? Á, preziydent sayladyq qoy. Sol ýshin be?

– Áriyne. Dausynyzdy kimge berdiniz?

– Kimge bolsyn, Nazarbaevqa! Saylaugha kóterinki kónil-kýimen bardyq. Oghan deyin týn úiqymdy tórt bólip úzaq oilandym, elding jaghdayyn saraladym, saraptadym. Oppozisiyamyz dep jýrgenderding topshylauyn elekten ótkizdim. Preziydent saylau onay-ospaq nәrse emes, bajaylau, tarazylau lazym. Núrekendi aqyl toqtatqan aqsaqaldardyng sýiemeldegenine tәnti boldym. (Ózim de solardyng birimin ghoy). Qazir el tútqasyn ústaytyn Núrekennen layyqty túlgha joq. «Jaqsynyng artynan sóz eredi, jamannyng artynan bóz eredi» degendey, saylaugha baylanysty neshe aluan qisyndy da, qisynsyz da sózder, pikir-payymdaular aitylyp jatyr goy. Ol zandy qúbylys, basqasha bolmaydy. Basty nәrse – halyqtyng qalauy, kózqarasy. Shýkir, qazir kózqaras bir izge, bir qalypqa týsti.

– Oppozisiyany auyzgha alyp qaldynyz, aitynyzshy, olar nege jenildi, qay jerden mýlt ketti dep oilaysyz?

– Búl jayly onsha bas qatyrghym kelmeydi, әiteuir, әngime kóp. Talasym joq, tәuir jaqtary bar da shyghar, tittey tómendetpeymin. Biraq, naqty jaghday, bolmyspen sanaspaugha taghy bolmaydy. Meninshe, qazirgi oppozisiyanyng mýmkindigi qorash, óz basym olar eldi úshpaqka shygharady degenge ilanbaymyn, senimim az. Áueli shirasyn, jetilsin,  ózderin kórsetsin. Kimning kim ekeni shyng basynda bilinedi. Anau biylikke qyp-qyzyl dau-damay, yzghyn-shu, úrys-kerispen jetken Yushenko, Saakashvili, Bakiyevterdey «kósemderden» saqtasyn... Bizdegiler asyqpasyn, aptyqpasyn, olardyng kóshelerinde de toy bolatyn sәtke aqyl-parasatpen jetsin. Sonda olargha da aq bata beretin kez kelui yqtimal.

Lezde óni-týsi bozaryp, súrlana qalghan Erekeng birauyq ýnsiz otyrdy. Qabaghy qatu, basyn (jaylap) ondy-soldy shayqaydy. Qas pen kózding arasynda qanday shybyn shaghyp alghany belgisiz. Izinshe týitkildi ózi sheship: « Býgin saghan aitsam ba degen eki quanyshym bar edi. Anany súrap, mynany súrap, miymnyng әnki-tәnkisin shyghardyn», – dedi auzyn búrtityp.

– Ghafu ótinemin.

– Jo-joq, oryndy, renjime. Ótken súhbattarda Núrekeng turaly biraz oiymdy aitqan son, endi qayta saylaghanda qalay ýndemeymin? Álgi eki quanyshymnyng bireui sol.

– Ekinshi quanyshynyz ne, onda sony aitynyz.

– Ózing bilesin, ótken jazdyng sony men kýzding alghashqy ailarynda biraz gastrolidik saparlargha shyqtym. Omby, Qyzyljar, Kókshetau... odan Aqtóbe. Astanagha bir-eki qaytara bardym. Almatyda da kýnde jiyn, kýnde toy. Preziydent saylauy qarsanyndaghy konsert, kezdesulerge qatysqanym óz aldyna. Solardyng saldarynan ba, ara-túra shikirttenip te kalyp jýrdim. Tayauda zayybym Alifiyamen birge Astanada ótken Kýlәsh Bayseyitova atyndaghy әnshiler bayqauyna qatystyq. Oghan kóp jyldan beri tóraghamyn. Alifiya qújatty qattap, rettep, jónge salatyn sol.

Búl jolghy bayqau búrynghylardan jaqsy ótti, kóptegen daryn iyelerining kózin ashtyq. Bilikti, sauatty, әlemning kez-kelgen týkpirinde ózderin biyik dengeyde kórsete alatyn kәsiby әnshilerding qatary tolyghyp kele jatqanyna marqaydym, masattandym, keybir kýdik-kýmәndar seyilgendey boldy. Jýldeli oryndardyng deni almatylyqtargha búiyrdy. Gran-Pry syilyghyn alghan Dina Hamzina qyzymyz, meninshe, alysqa shapqaly túr. Bolashaqta jer jýzinde Qazaqstan dese, Dinanyng aty-jóni qosa atala ma degen ýmit basym. Birinshi oryndy iyelengen Jan Tapin degen jigit te jýzden ozghan jýirik retinde kórindi. Al, endi týrkistandyq әibәt әnshi Orazkýl Esimbekqyzy Dәuletovagha – ekinshi oryn alsa da – jan-tәnimmen riza boldym. Almaty, Astana ghana emes, alys eldi mekenderimizde de sonday daryndar baryna quandym. Men, ózing bilesin, anau-mynaugha elp etip, onay iyiletin kising emespin. Jastar jan-dýniyemdi baurap, kónilim sengen song aityp otyrmyn. Ekinshi quanyshym sol. Qalay, arzy ma, joq pa?

– Oibay-au, sizdey ghúlamanyng qantardyng ayazynday qatal synyna tótep bergen óskinderge biz ne aitayyq. Aldarynan jarylqasyn.

– Ýshinshi kuanyshym da bar. Qyryq bolsa, qyryq bir bolsyn dep, sony da aitayyn. Sender bilesinder me, joq pa, ótken jylghy qazan aiynyng 7-si men 9-y kýnderi qazir shetelderde jýrgen bir top qazaq ónerpazy tughan topyraqqa kelip, Almaty men Astana qalalarynda «Shyghysta býr jaryp, Batysta sheshek atqan» degen devizben batysqazaqstandyq filarmoniyanyng orkestrimen birge óner kórsetti. Ishterinde Amerikada túratyn ózimning úlym Almas ta bar.

Álgi – batysqazaqstandyq – orkestrding janashyry qazir Angliyada túratyn M.Biysenghaliyev. Áne, «Otanymyzdaghy konsertter» dep atalatyn sol sheruding de jóni bólek boldy. Biregey skripkashy M.Biysenghaliyevten bastap, әnshiler E.Qúrmanghaliyev, M.Múhamedqyzy, biyshi S.Rahmedova, diriyjer A.Torybaev, pianist T.Erjanovtargha kórsetilgen kórermender qúrmetinen kózge jas alarday kýy keshtik. Kóbi mening Almasymnyng shygharmalaryn oryndady. Onyng ýstine, shetelderden birge kelgen qandas әriptesteri Almasty maqtap, jyly yqylastaryn bildirip jatty. Oghan bәrekelde. Almastyng ekining biri, egizding synary emesin ózim de bilemin. Qaysy kýni týnning bir uaghynda Niu-Yorkten – shamasy, sonda komandirovkada jýrgen bolsa kerek – anau әlgi ózimizding Mәdeniyet ministri bolghan inimiz Dýisen Qaseyinov telefon soghady. «Ereke, solay da solay, jana ghana Niu-Yorkting simfoniyalyq orkestri Almastyng fortepiano ýshin jazghan konsertin oryndady. Qazir sodan shyghyp túrmyn, halyq kóp jinaldy, konsert tamasha ótti, qúttyqtaymyn», – deydi. «Diriyjeri kim?» – degenime, amerikalyq ataqty bireudi aitty, aty-jóni esimde joq, ýshinshi quanyshym osy. Tughan úlynnyng tuyndylary óz otandastary, onan song әlem júrtshylyghynyng kәdesine jarap jatsa, quanugha bolatyn shyghar deymin, qalay oilaysyn?

– Qútty bolsyn. Jaqynda skripkashy Jәmiylә qyzymyz «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» atandy. Ol da qútty bolsyn.

– A, iyә, rahmet. Jәmiylә tughan inim, Qazaqstannyng halyq artiysi Múrattyng perzenti ghoy, biraq, mening de qyzym. Familiyamyz bir. Inshalla, ol da Serkebaevtar әuletining bir júldyzyna ainalyp keledi, últjandylyghy qanday. Talabyna núr jaua bersin. Jәmiylәni kóbine әjesi (mening anam) tәrbiyelegen bolatyn.

– Múrattyng әieli qazaq pa?

– Biz ózi әkemnen bastap barlyghymyz internasionaldyq otbasy boldyq qoy. Múrattyng ýiindegi kelinim belarusi qyzy. Jaqynda, teledidardan kórgen de shygharsyn, Múrat basqaratyn orkestrmen ózimning jas kezimnen sýiikti әnim «...nebo siyneeni» oryndadym. Menen keyin Jәmiylә skripkada oinady.

– Ereke, әlgide óziniz aitqan «Shyghysta býr jaryp, Batysta sheshek atqan» qazaq jastaryna qatysty taghy da birer súraq kelip túr kókeyge. Ótkendegi әngimelerimizde qazaq halqy әlemge әdebiyet pen óner arqyly tanyluy tiyis, sonymyzdan ergen jetkinshekter bar, alda ne kýtsek te solardan kýtemiz degendey pikir aityp ediniz. «Biz bolmasaq siz barsyz, ýmit etken, shyraghym» dep Ybyray Altynsarin aitqanday, sol jastardyng ishinde siz oilaytynday senimnen shygha bastaghandary bar ma?

– Ázirge birdene deuge erte. Olardy bir-birinen bóle jaratynday erekshelikti bayqadym dey almaymyn. Áyteuir, shetterinen  daryndy ekeni dausyz. Eger «asyl pyshaqtyng qap týbinde jatpaytyny» shyn bolsa, biri bolmasa biri әli-aq shyrqau shyngha shyghyp qaluy ghajap emes. Uaqyt kórsetedi.

– Endeshe, mynany aitynyzshy. Orys tildi gazetterding biri sol júldyzdargha eldi saghynasyndar ma, qashan oralasyndar degen saual qoyypty. Oghan M.Múhamedqyzy: «Qayda shaqyrsa, sonda baryp әn salamyn», T.Erjanov: «Qazaqstannyng azamaty emespin», E.Qúrmanghaliyev: «Men – qazaqpyn, bitti», A.Torybaev: «Shaqyrsa, kelemin», S.Rahmedova: «Qay qiyrda jýrsem de ózimdi qazaqpyn dep sezinemin», al sizding úlynyz Almas: «Niyetteri aq bolsa, birinshi shaqyrghanda-aq oralugha әzirmin», – dep jauap qayyrypty. Osy pikirlerge qalay qaraysyz?

– Qalay qaraymyn, dúrys qaraymyn. Ózing oilashy, әrqaysysy әr elde jýrgen sol qyz-jigitterding bir-birin izdep tauyp, atamekenge at basyn búrulary ghajap emes pe? Bayqauymsha, sen olardy qara bastyng qamy ýshin múhit asqandar qataryna qosqyng keletin siyaqty. Dúrys emes. Tughan elding kim-kimdi de magnittey tartyp túratyn kiyesi bolady. Ol eshkimdi de jibermeydi. Áne, ózderi de aitypty ghoy birauyzdan «kelemiz» dep. Qazaqtyq qany bolmasa, Angliyada túratyn Marat Biysenghaliyev Oralgha kelip orkestr úiymdastyra ma? Avstriyada oqityn Alan Bóribaevty Astanadaghy simfoniyalyq orkestrding bas diriyjeri boldy dep ózdering jazghansyndar. Al, anau Temirjan Erjanovtyng «Qazaqstannyng azamaty emespin» degenine shamdanatyn dәnene joq. Men bilemin, ol shynynda da bizding elding azamaty emes, Mәskeude tuyp-ósken. Álde, shetelde túratyn milliondaghan qandastarymyzdyng bәri Qazaqstan azamaty ma? Qayta Temirjannyng ýiirin tauyp, ata tegin úmytpay (qasterlep) jýrgenine bәrekeldi. Almasqa kelsem, «óit, býit» demeymin, ózi biledi.

– Rahmet, Ereke! Kelesi súraq. Dostarynyz bar ma, kóp pe, kimder? Jalpy, dos degendi qalay týsinesiz?

–  Qazir qatty sezinetin bir nәrsem, «adam qartayghanda bala bolady» degen ras pa dep qaldym. Orystar «staryy mlad odinakovye» deydi. Dostardyng bәrinen derlik aiyrylyp bittim desem bolady. Bala kezde – mektepte birge oqyghan – Sәbit degen dosym bar edi. Sol ekeumizding jýrgen-túrghan, qisyq-qynyr qylyqtarymyz eske týskende kónilim bosaydy. Ózimdi jalghyz sezinemin.

Al endi, bauyrym, dos degendi әrkim ózinshe týsinetinin mensiz de shamalaysyng ghoy. Maghynasy teren, kýrmegi kýrdeli, filosofiyalyq úghym. Men saghan bir tәmsil aitayyn, bәlkim, sodan birdene úgharsyn. Erterekte N.Zavadskiy degen (mәskeulik) kórnekti rejisser boldy. Ataq-danqy odan da biyik Galina Ulanova degen biyshi (balerina) boldy. Olardyng arasyndaghy anyzgha bergisiz mahabbat hikayasy júrttyng bәrine bes sausaqtay mәlim-tin. Áne, solardy jastary úlghayghan shaqtarynda bir kórgenim esimde. Zavadskiydi jaqynyraq tanitynmyn da, Ulanovany syrttay biletinmin. Ýsheumiz jolyqqan sәtte Zavadskiy Ulanovagha sonshalyq nәzik sezimmen eljirey qarap: «Drug moy! Ya hochu poznakomiti vas s velikolepnym pevsom iz Almaty Ermekom Serkebaevym», – dedi oghan «siz» dep sóilep. Sol-aq eken, janary sóne bastaghan kózderinde  jarqyl payda bolghan Ulanova maghan qaray kýrt búrylyp: «Solay ma? Óte tamasha. Aytynyzshy, qymbattym, pәlen qyrattyng ýstindegi pәlen ýy ornynda ma, búzylghan joq pa?» – dep jik-japar bolsyn, soghys jyldary Almatyda túrghanyn menzep. Bir ol emes, sol bir qiyn shaqtarda Almatygha úly kinorejisser S.Eyzenshteyn, M.Roshali, úly akter N.Cherkasov, belgili jazushy A.Tolstoydan bastap kóptegen mәskeulik әdebiyet, óner qayratkerleri uaqytsha kóship kelgen-di. Ishterinde G.Ulanova da bolatyn, әriyne. Basqalar birneshe otbasy bop bir ýi, tipti bir podvaldy (onda kóptegen jeke menshik, baraq ýilerding asty toly pәterge layyqtalghan podval bolatyn) mekendese, G.Ulanovagha jeke ghimarat beripti. Aytyp túrghany sol.

– Oi, ol ýy ornynda, búzylghan joq, búzbaydy da. Kórgen sayyn sizdi eske alamyz, – dep jatyrmyn.

Bayqap otyrsyng ba, N.Zavadskiyding sol jolghy Ulanovagha «drug moy» dep sóilegenin. Bile bilgenge, shyn peyilden, zor izettilikpen aitylghan sol sózde qanshama qúrmet, nәzik sezim, tereng astar jatyr. «Dos» degenning osynday da qúdireti bolady.

Al, endi osy jasyma deyin mende dos boldy ma, boldy, әriyne. Olardyng ishindegi bir de biregeyi – jas aramyzda edәuir alshaqtyq bolghanmen – Shәken Aymanov edi. Mandaygha syimay ketti ghoy. Oilaghanda әli kýnge deyin say sýiegim syrqyraydy.

Onan songhy bir dosym – úzaq jyl opera teatrynda diriyjer bolghan – halyq artiysi Túrghyt Osmanovpen júbymyz jazylmaytyn. Birge jýrip, birge túrdyq, aramyzdan qyl ótpeytin. Ol da ketti baqigha.

Mýsilim Abdullin de ketti.

Qazir quanyshtan jabyrqau basym, qúlazu jiyi. Múny dúrys úghyn. Shýkirlik etetin jaylar da jetedi. Ákemning birinshi әielinen tughan Taldyqorghandaghy Ghaliya apam jii habarlasyp, hal-jayymdy súrap túrady. Tayauda osyndaghy organda isteytin polkovnik qyzynyng ýiinde bas qosyp, arqa-jarqa boldyq. Qyz degen meyirimdi ghoy, Ghaliya apam meni әli kýnge sol bayaghysha basymnan sipap ayalaydy, erkeletedi (seksendegi shaldyng qalay erkeleytinin kóz aldyna elestete ber, ha- ha-ha!). Búl da bolsa zor medeu, sýienish. Ózim eshkimdi onsha kóp izdemeymin, bara bermeymin, elpildep-jelpildeuge joqpyn. Tuabitti minezim solay bolsa, qayteyin. Biraq, janym júmsaq.

– Ermek Bekmúhambetúly, endi ótkendegi keyin jauap beremin degen súraqqa kelsek.

- Esimde joq. Ol ne súraq?

- Bir sózinizde osy jasyma deyin tórt ret ýilendim, tórt әielimning әrqaysysymen ózimshe baqytty ghúmyr keshtim degensiz. Sol nekeli әielderiniz haqynda egjey-tegjeyli bayandasanyz qaytedi? Olardan qansha perzent kórdiniz? Balalarynyz qansha, ishterinde sizding jolynyzdy qughandary bar ma? Olar qazir qayda, ne isteydi? Barlyghy da alys, jaqyn shetelderde túrady degen ras pa?

O, toba! Ayaq astynan nildey búzylghan Erekeng jiyryla qabaghyn týiip: «Olardyng ne keregi bar, ishki mәselege aralasyp qaytesin, týk te aitpaymyn», – dep shart ketsin. «Sizdey túlghanyng ishki bolsyn, syrtqy bolsyn, ómir iyirimderi qalyng oqyrmangha, qala berdi ózinizge kerek, men ýshin qajeti az» degim kelip bir túrdym da, tilimdi tistep, ýnimdi júttym. «Aytpasanyz aitpanyz, – dedim biraq sәlden son. – Keybireui turaly aityp qoyghansyz, jazylghan da. Mәselen, birinshi әieliniz jóninde. Eng bolmasa, solardy tolyqtyrmaysyz ba? Júrt barlyghyn óz auzynyzdan bilgeni dúrys emes pe?» Sol-aq eken, aituy da, qaytuy da tez jaryqtyq: «Á, meyli, aitsam aitayyn, – desin birden shólden kólge ainalyp:

- Birinshi janym qalap ýilengen әielim – Tamara Efimovna. Mamandyghy himik bolatyn, himiya institutynda istegen, mәdeniyetti, tәrbiyeli jan edi. Odan Almas, Bayghaly esimdi eki úlymyz boldy, – dedi.

– Sóziniz auzynyzda, ne ýshin ajyrastynyzdar?

– Ne ýshin bolsyn, dәm-túzymyz jaraspady da.

– Sony bylay tarqatynqyrap aitsanyz qaytedi?

– Áy, ózing bir sýliktey jabysqan neme ekensin. Aytqyzbasty aitqyzatyn boldyng aqyry. Sirә, jastyqtyng әseri bolu kerek, әiteuir, kórine joldan tai, kórseqyzarlyq ne kenestik jýiening tilimen aitsaq, moralidyq azghyndau emes, bir әielge ólip-óship ghashyq boldym, bilding be? Bala-shaghaly ekenime qaramastan, jan-tәnimmen sýidim. Ol bar jerde ómir qúlpyryp, joq bolsa, qaranghy qapasqa ainalady. Kóbine ýige qonbay, týzde boluym jiyi. Sony Tamara da sezip jýrdi, biraq, syr bildirmeytin. Oghan da, maghan da qiyn. Aqyry, janadan tapqan jan qalauyma birjola ketuge bel budym. Kiyim-keshegimdi arqaladym da, ýi-jay, dýniye-mýlikting bәrin qaldyryp, soqa basym shyghyp jýre berdim. Qayteyin, taghdyr solay eken, ózimdi tejeuge, toqtatugha әl-dәrmenim jetpedi.

– Áyeliniz sotqa jýginip, dau-janjal shygharghan joq pa?

– Oibay-au, aityp otyrghan joqpyn ba, bәrin soghan tastadym dep. Ne dep jýginedi sotqa?! Óz basym keybireulerdey ydys-ayaq, kóilek-kónshekke talasyp, iyt-yrjyng boludy jeke kóremin. Sol ýshin sottasatyndargha týsinbeymin. Pәleni bastadyng ba, moynynmen kóter.

– Irgeleriniz bólingen song balalar kimmen qaldy, olargha kómektesip túrdynyz ba?

– Balalar anasymen qaldy. Kómektespey ne kórinipti, kómektestim, әriyne. Tamara qaytqan song da balalardy jetimsiretken joqpyn.

– Birinshi әieliniz qashan, neden qaytys boldy? Auyrdy ma?

– Oi, odan beri ne zaman. Áldebir qiyn dertten aiygha almady ghoy. Jerlegende basy-qasynda bop, topyraq saldym, ruhynan keshirim ótindim.

– Sizdi otbasynyzdan ajyratyp, esinizden tandyra ghashyq etken әiel kim? Elden-erek súlulyghyna qyzyqtynyz ba, әlde aqyly asqan danagóy me edi?

– Birinshiden, otbasymnan ajyratqan eshkim emes, ózimmin. Ekinshiden, mәsele súlulyqta emes, «súlu súlu emes, sýigen súlu» demey me? Ýshinshiden, kórkine aqyly say bolmasa, jolap nem bar? Kýidirip- jandyrghan ghashyghymnyng aty-jóni – keyin ekinshi әielim bolghan – Lidiya Sergeevna. Qazir Amerikada túratyn qyzym Irinanyng anasy. Mamandyghy pedagog bolatyn. Joghary jәne orta dәrejeli oqu oryndary ministrliginde inspektor bop istedi. Keshe eski fotosuretterdi qarap otyryp, Lidiyanyng beynesine úzaq ýnildim. Jan-dýniyem tolqyp, jýregim shymyrlady. Qarghashym edi ghoy, ayaulym, asylym. Dәm-túzymyz kelispedi, jazmysh shyghar.

– Lidiyamen nege ajyrastynyz?

– Ony aitpaymyn, әure bolma.

– Ýshinshi zayybynyz kim edi? Odan nege ajyrastynyz?

– Onyng esimi Rushan, eshtene bitirmegen, ýy sharuasyndaghy adam bolatyn. Perzent kórgemiz joq. Ýilendik, ajyrastyq. Jaman túrdyq dey almaymyn. Basqaday qosyp-alarym joq, bitti.

Súramasang da aitayyn, bәribir súraysyng ghoy, ózing kórip jýrgen tórtinshi әielim Alifiya aqyldy, nәzik, sezimtal, qonaqjay, janym sýietin ardaghym. Bilimdi, sauatty. Konservatoriyanyng hor diriyjerligi fakulitetin bitirgen, qazir opera teatrynda basqa salada isteydi.

– Endeshe, balalarynyzgha keleyik. Qansha balanyz bar, ne bitirdi, ishterinde sizding izinizdi qughandary bar ma? Ýili-barandy ma? Nemereleriniz qansha? Qazir qayda túrady degendey.

– Ýsh perzent sýidim. Alghashqy әielimnen kórgen Almas pen Bayghaly әke jolyna týsip opera әnshisi bolmaghanmen, ekeui de muzykalyq bilim aldy. Qazir Amerikanyng Boston qalasyndaghy balette (solay atalady) isteytin Almastyng mamandyghy pianist, kompozitor retinde de tanymal. Klassikalyq baghyttaghy shygharmalary әsirese batystyq elderde jii oryndalady. Bir quanarlyghy, shygharmalarynyng últyq naqyshy men qazaqy boyauy qanyq desedi aitushylar (ózim de bayqaymyn). Shetelderdegi qazaq muzykanttarynyng deni Almastyng shygharmalaryn oryndaugha beyil, shetterinen maqtaydy.

Almas Amerikagha 1999 jyly ketti. Alghashqyda әlqisassyn fortepianodan bastap, eptep muzykatanumen de ainalysqan-dy. Ýilengen. Kelinimning últy orys. Anastasiya degen qyzy, esimin mening kelisken-kelispegenime qaramastan qoyghan Ermek atty úldary bar.

Mәskeude túratyn ekinshi úlym Bayghaly – sondaghy «A’ studio» újymynyng jetekshisi. Bayghaly Kýlәsh Bayseyitova atyndaghy muzyka mektebin, odan song konservatoriyany bitirgen. Onyng da mamandyghy pianist. Kәmiylә, Sana deytin qyzdary bar. Raushan kelinim qarapayym qazaq qyzy. Sәtbek, Súlu esimdi qúda-qúdaghiym bar, osynda túrady.

– Irina she? Qayda, ne isteydi, túrmys qúrdy ma?

– Ol mening Lidiya Sergeevnadan kórgen perishtem ghoy. Áke ýshin qyz degen tәtti bolady eken. Irina Mәskeu uniyversiytetin bitirgen. Anau әlgi belgili jazushy Sapar Bayjanovtyng Erlan degen úlymen túrmys qúrghan edi, әldeneden ajyrasyp ketti. Biraq, Didar atty úldaryn birge tәrbiyelep, qarym-qatynastaryn ýzbeydi. Irina qazir Amerikadaghy – asa qúzyrly sanalatyn  mýgedekter pansionatynda isteydi. Almas aghasymen aralasyp túrady. Didar nemerem de sonda, sauda flotynda oqidy, búiyrsa, keme kapitany bolatyn shyghar.

Al,  Sapar qúdam býginde baqilyq. Kýlәsh qúdaghiym zeynetke shyqsa da, júmys isteydi. Aytqanday, keshe Sapardy eske alu mәzirine shaqyryp edi, qatysa alamyn ba, almaymyn ba, bilmey otyrmyn. Azdap shikirttenip qaldym, әitpese, bir piyalay shayyn iship qaytsam tәuir bolar edi.

– Ereke, qyz-kelinshekterding sizding kórikti de kórkem kelbetiniz ben erekshe әnshiliginizdi menzep «bir basyna qúday bәrin ýiip-tógip bere salghan» deytinin talay estidik, kuә boldyq. Endeshe, ýy syrtynda da naqsýierleriniz az bolmaghan shyghar? Qalay deysiz? Barmaq basty, kóz qysty mahabbat dastandarynyz jayly aitarynyz bar ma?

– Sen, bauyrym, menimen kezdeskeli beri osy súraqty tikeley de, janamalap ta qoyday qoyyp kelesin. Alghash ghashyq bolghan qyzynyz boldy ma dedin, aittym. Sizge ghashyq bolghan qyz-kelinshekter boldy ma, olardyng sezimine sezimmen jauap berdiniz be dedin, aittym. Jas kezdegi kónildes bolghan keybir biykeshterding attaryn da atadym. Endi neghyl deysin? Tamara Efimovnanyng kózi tirisinde – qúpiya týrde bastalyp – (Lidiya Sergeevnagha) ýilenumen ayaqtalghan kýidim-pistim ahualdan basqa keyin mende atyn atap, týsin týstep aita qoyatynday mahabbat romany bolghan emes. Bolsa, jasyryp qaytemin, qorqamyn ba? Shamasy, sender batystyq júldyzdar emin-erkin siltey beretin ghashyq-mashyqtyqqa estering kete eltip, menen de sonday birdene-shirdene dәmetesinder-au deymin. Álbette, bәrimiz basy júmyr pendemiz, bәlkim, arghy-bergide kezdeysoq kóz týiisken arularmen qas-qaghymdyq ystyq sәtter bolsa bolghan shyghar. Olardy sóz etip keregi ne? Eshkimning aty-jóni de este joq. Eger kókeyindi tesip otyrghan – men jogharyda ataghan – Ulanova men Zavadskiyding úzaq jyldyq qúpiya mahabbatyna úqsas hikayat bolsa, iyeging qyshymay-aq qoysyn. Joq, joq, taghy da joq. Biz qalay degende de, otbasyna adal bolu kerek deytin kenestik iydealdy berik ústandyq, bauyrym. Sol esinde bolsyn.

– Týsinikti, Ereke! Keshegi kenes kezinde qazaq muzyka óneri aitarlyqtay ósti, damydy. Ózinizdey әnshiler shyqty. Muzykalyq sauaty bar kompozitorlar payda boldy. Olardyng shygharmalaryn birneshe buyn ókilderi tyndap, shyrqap, patriottyq, últtyq tәlim- tәrbiye, ruhany nәr aldy. Býginde kóbi oryndalmaydy, avtorlary atalmaydy. Jazyqtary ne sonda? Kenestik qogham, sosialistik ýrdis, kompartiyany әzdektegeni me? Mәtini bolmasa da, jýz tolghatyp, myng oilanudan tuyndaghan muzykalyq jәdigerlikter mәngi saqtaluy ýshin ne isteu kerek? Qazir qayta janghyrtylyp jatqan altyn qorgha solar qosylar ma eken? Ghúmyrynsha ónerge qyzmet ettik, sonymyzgha ólmeytin-óshpeytin ýles, múra qaldyrdyq dep baqigha attanghan túlghalargha obal emes pe? Ras, sizding qolynyzda túrghan pәrmen joq. Sonda da... Janynyz auyra ma?

– Týsinemin. Janym nege auyrmaydy, janym týgil, jýregim de auyrady. Mine, sen eski jaranyng betin tyrnap, taghy da auyrtyp otyrsyn. Biraq, ózing aitqanday, búl jóninen mende qazir ne qayran bar. Oilansa, anau mәdeniyetting tútqasyn ústap, ónerge qorghan bop jýrmiz deytin myqtylar oilansyn. Solar ózderi T.Jýrgenov, I.Omarov, Ó.Jәnibekovterding istegenin istemek túrmaq, aty-jónderin biler me eken? Áy, qaydam. Kýdigim bar.

Álde, kenestik kezendegi kól-kósir muzykalyq tuyndylardy múrtyn búzbay saqtau ýshin sosializmge qaray keri sheginemiz be? Olay bolmaydy ghoy. Sen kenes dәuirindegi kompozitorlardy aitsan, osy kýnde sol zamandaghy Isaak Osipovich Dunaevskiy bastaghan alyptardyng ózi nazardan tys qalyp túrghan joq pa? Aytshy, qazir Shostakovich, Pahmutova, Soloviev-Sedoy, Ostrovskiy, Blanter, Babadjanyan, Hachaturyan t.b. kim bilip, kim eskerip jatyr? Qanshama qúlaqtan kirip, boydy alatyn jenil muzykasy bar Dunaevskiyding «Kapitan Granttyng balalary» filimine jazghan muzykasy qanday edi, shirkin. (Osy arada kózi jasauraghan Erekeng atalmysh filimnen bir-eki әndi aityp jiberdi). «Shiroka strana moya rodnayasy» she?! Men ony Chaykovskiymen qatar qoyamyn.

Ózimizge kelsek, eger qazaqtyng halyq әnderi ólmese, birinshiden, óz әnderi úmytylsa da, Brusilovskiy ólmeydi, sony bilip qoy. Ahmet, Múqan da solay. Ahmet demekshi, «Abay» operasynyng afishasyna jazylatyny bolmasa, qayran Ahmet Júbanovtyng aty da atalmaytyn bop barady emes pe? Ne eske alu keshi, ne bayqau, jarys, jýlde ótpeydi. Birneshe bólimnen túratyn «Tәjik biyleri» nasihattalmaytynyna tanmyn. Ol degen klassika ghoy. Ahang marqúm sol ýshin Tәjikstan ghylym akademiyasyna tolyq mýshe bop saylanbap pa edi?

Qoy, aita berse sóz kóp, renish-nala kóp. Meninshe, kenes dәuirindegi qazaq kompozitorlarynyn, eng bolmasa, lirikalyq saryndaghy shygharmalaryn jiyi-jii nasihattaghannan útpasaq, útylmaymyz. Jaqynda, úmytpasam, sonday bir kesh ótti-au deymin. Shaqyrsa barar ma edim, kim bilsin, shaqyrghan joq. Biraq, sony úiymdastyrghan azamattargha alghysym ýlken.

Mening ústanymym: temirqazyq, tamyr myqty bolsyn. Áne, anau Iosiyf  Kobzon, Lev Leshenkolar Almatygha kelgen sayyn zal toly kórermenge qasqiya qarap túryp: «Senderde Ermek Serkebaev degen әnshi bar, bilesinder me?» – deydi. Tamyrdyng myqtylyghy degen sol emes pe. Bәrine tóreshi uaqyt. Ornyna qoyar, ne qoymas, biraq, ýmitsiz saytan.

– Elimiz tәuelsizdik alghan tústarda tozyghy jetip, úsqyny qashqan opera teatrynyng esigi úzaq jyl kilttelip, óner sýier qauym ony birjola jabylyp, qúrdymgha kete me dep daghdardy. Abyroy bolghanda, qayta qalpyna keltiretin mýmkindik tabylyp, aman qaldy. Sol kezderde sizge de onay tiymegen shyghar, qanday kýy keshtiniz?

– Au, býkil ómiri sol teatrda ótken adam qanday kýy keshushi edi, jýrdik qoy ashyq kýnde tóbemizge jay týskendey «a, qúdaylap». Jalpy, teatrdyng jyry odan kóp búryn bastalghan-dy. Sahnasy saldyrlap, edeni shirip, qabyrghasy qausaghan ghimarat jóninde Qonaevqa baryp: «Diymeke, teatrdy kýrdeli jóndeuden ótkizbese bolmaydy, nobayyn janalau kerek», – dep dabyl qaqqanmyn. Ol: «Qarsy emespin, jana joba bar ma, bolsa kórset», – dedi. Men: «Arhiytektor emespin, qalay kórsetemin, meniki úsynys qoy», – dedim. «Bir amalyn jasarmyz», – degen Diymekeng keyin úmytyp ketti me, basqaday sebep boldy ma, ong nәtiyje shyqpay, aqyry jabylyp tyndy ghoy. Kýnkórisi qiyndaghan artister biri oigha, biri qyrgha ketip, bazbireuleri barghan jaqtarynda qalyp ta qoydy. Teatrdyng ishi-syrty sauda dýngirshekterine tolyp ketken shaqtaghy ahualymdy sen súrama, men aitpayyn. Shýkir, bәri artta, soghan tәube etemin.

– Ótkendegi bir sózinizde Italiyadaghy opera teatrynyng tómengi qabatynan restoran kórdim dep ediniz.

– Týsindim. Bizge de kerek pe demeksing ghoy. Olarda restoran bolsa, joqshylyqtan emes, barshylyqtan. Óitkeni, ol Italiya. Biz Italiya emespiz. Italiyada ónerding qay salasy bolmasyn, kýshti damyghan. Ásirese, opera. Olardyng bayyrghy dәstýri, tarihy bar. Biz ýirenushimiz. Álbette, ýirene alsaq. Sonau jyldary Qonaev pen Imashev Jambyl oblysyndaghy әldebir sharuanyng balasyn aituly әnshi bola ma dep Italiyagha jiberdi. Qamqorlyqtaryn ayamay, barlyq jaghdaydy jasady. Átten, ne kerek, ol jigit ýmitti aqtamady, aqtay almady. Mәskeude bir jolyqqanymyzda Diymekeng «sol baladan kónilim qalynqyrap jýr» dep edi, aitqany aiday keldi. Ol kim dep súrama, aty-jóninde túrghan eshtene joq, byltyr ma eken, marqúm bop ketti. Sózimiz auyr bolmasyn, júrt biletin jay bolghan song aityp jatqanym da.

Biraq, sen osy súraghynmen esime qay-qaydaghyny týsirip otyrsyn. Italiyada arghy-bergi zamandarda nebir kýmis kómey, maytalman әnshiler kóp bolghan. Qazir de jetedi. Mysaly, birinen bir ótetin Pavarotti, Domingo, Kararesti alayyq. Ýsheui birigip (trio) te, jekeley de shyrqaydy. Maghan bir ózi myng әnshini jolda qaldyratyn tendesi joq tenor Luchano Pavarotty kóbirek únaydy. Áne soghan óz oryndauymdaghy әn, romans, ariyalar jazylghan kompakt-diskini qalay jetkizsem eken dep jýrgende, qaysybir jyly qúday jarylqap, ýlken aqynymyz Oljas Sýleymenov Italiyagha elshi bop bara qalmady ma?! Kóp úzamay Oljasqa «Pavarottiyge tapsyr» dep qolyna kompakt-diskini ústattym. Elshi aqyn: «O, boldy, sóz joq, tapsyramyn», – dep alyp ketti.

Alghashynda qaydan bileyin, ónerdi bir adamday syilaytyn, týsinetin, biletin, meni de qúrmetteytin shyghar dep oilaytyn Oljas inime imanday sengen jazghan basym qannen-qapersiz jýre berippin. Ay ótti, jyl ótti, ne Oljas, ne Pavarottiyden lәm-mim degen derek joq. Oljas tapsyrmady deyin desem, ol mýmkin emestey. Pavarottiyding qolyna tiygen joq shyghar deyin desem, ol da mýmkin emestey. Nege desen, ózimning topshylauymsha, eger onday iri túlgha alystaghy qazaq әriptesining amanatyn alghan bolsa, ýn qatpauy aqylgha syimaydy. Sodan qansha qimasam da, kónilime «Oljastan bir shiykilik bolmady ma eken» degen kýdik kelsin. Anyq-qanyghyn bileyin dep sóilesip bayqasam, aitqanday-aq, jón-jobagha jetik Oljas myrza: «Bolady dedim ghoy, bolady, jigitterge tapsyryp qoydym, kýtiniz», – dep ynyranady.

– Bәlkim, sodan keyin tabystaghan shyghar?!

– Joq, joq!  Tabystasa, barlyq adres, telefon nómiri týgel jazylghan, qúday biledi, Pavarottiyden bir habar bolar edi. Bolghan joq, demek, alghan joq. Rimge jetisimen tyndyra salatyn shamaly búiymtaydy sonshama sozbaqtap, pәlenbay uaqyttan keyin jigitterine «tapsyrghan» Oljasqa renjidim. Tipti, Pavarottiydi elshilikke shaqyryp qolyna ústatsa kóptik eter me edi?! Onda qayta ózine de, Qazaqstangha da abyroy bolmas pa edi?! Biraq, óitse kishireyip qalatynday, oghan әddisi jetpedi.

Áytse de, sen dúrys aitasyn, Oljasqa eskertu jasaghan son, basynda men de solay oilap, Pavarottiyge tapsyrghan da bolar, bilmey jýrgen shygharmyn, onda qúday keshirsin, Oljastan ghafu ótinermin dep kóp uaqyt әri-sәri kýide jýrdim. Olay bolmady. Qateleskenimdi keyin bildim. Oljaspen – oida-joqta – aeroportta jolyqqanda.

Múny sәl әriden bastayyn. Men saghan Astanada jyl sayyn ótetin Kýlәsh Bayseyitova atyndaghy bayqaugha túraqty tóragha ekenimdi aittym, ә? Áne, sonday kezekti bayqaudyng birinde Tamara Óteghaliyeva degen qyz Gran-Pry jýldesin jenip aldy. Búl daryndylardyng daryndysyna búiyratyn mәrtebe. Tamara endi әri qaray Italiyagha baryp oqimyn dep qighylyq saldy. Ózining túrmys hali onsha emes pe, qaydam, baghyn synasyn, meseli qaytpasyn dep, jolyna biylet alyp berdim. Sodan ol Rimge attandy. Jat jer, beytanys qala. Biraz mashaqat kórip, qinalsa kerek. Birde suyqtan pana izdegen torghay qúsap, Italiyadaghy qazaq elshiligine barypty. Ondaghylar ne istegen? Qazaqstandyqpyn, qazaqpyn degenine qaramay, elshilikting bosaghasynan da attatpastan, jylatyp-eniretip quyp shyqqan. Sony estigende búl netken qatygezdik, elshilikti ata júrtymnyng júrnaghy dep barghan qarshaday qyzgha jylylyq, meyirim-shapqat, ystyq yqylas kórsetpegenderi qalay? Oljas myrza ainalasyna oiy tayaz, beti ayaz, kózin shel basqan keudemsoqtardy jinap alghan ba, nemene dep kýiindim, nalydym. Sen bilip qoy, men qansha kishipeyil bolghanmen, kerek kezde qyzghan temirdey qaryp týsetin qaharly adammyn. Qajet bolsa, qamal búzamyn. Qaharyma eshkim kezikpesin. Qajet pe, aita bereyin be?

– Ayta beriniz, tartynbanyz.

– Nege tartynady ekenmin. Tartynbaymyn. Bir joly aeroportqa barsam, kirse shyqqysyz bólmede – bәri jinalyp bir jaqqa úsha ma, nemene, ishterinde Aqmaral Arystanbekova bar – kil qazaqstandyq elshiler qatar týzep, qazdiyp otyr. Qol qusyryp, bas iyetin men emes. Sәlem de bermey, sәlem de almay, tura Oljas Sýleymenovting aldyna bardym da:

– Sen ne istep jýrsin, a? – dedim terime syimay. – Elshilikke eljirep barghan qazaq qyzyna nege esik ashpadyndar? Ashpaq týgil, bosaghadan qaratpay, keudeden iyterulering qalay? Nege jylatasyndar? Tayqy manday tasyranbaylaryna nege eskertip qoymaysyn? Kimdi aitqanymdy bilip túrsyng ba? Bilesin!

Ayttym da, kelgen izimmen keri búrylyp kete bardym. Bylay shyqqasyn da qaltyrap-dirildep, óz-ózime kele almadym.

– Oljas qalay qabyldady? Birdene dedi me?

– Ne desin, súp-súr bop otyrdy da qaldy.

– Basqa elshiler she? Araaghayyndyq bildirgender bolghan joq pa?

– Men aitarymdy Oljasqa aittym. Basqalardyng shataghy qansha? Bireui qúq etken joq, etse sybaghasyn alar edi. Sol joly Oljas meni, shamasy, Pavarottigha baylanysty úrysty dep te oilauy ghajap emes. Oilay bersin. Eger ol amanatty oryndasa, Almatygha san ret kelip jýr, bir habaryn aitpas pa edi?! Biraq, ózime ayan, Oljasqa aeroport basynda shýiilgenime Pavarottiyding qatysy joq. Tipti, ol amanatymdy Pavarottiyge tapsyrghan kýnde de, qazaqtyng qarshaday qyzyn elshilikke kirgizbegeni ýshin ayamaghan bolar edim. Kim ekeni kórindi, mәsele sonda. Onyng qazir әlgi júrt shulap aityp jatqan nigilizmi men kosmopolitizminde, naq bir sodan arasha súraghanday, tek jatqan qazaqstandyq orys qauymynyng sózin sóilegensip mardymsuynda sharuam joq. Myqty bolsa, is qaghazdaryn ana tiline kóshirip, orys mektepterin jauyp tastaghan Ukrainadaghy 15 mln. orysqa arasha týssin. Búl әngime osymen tәmam. Taghy súraghyng bar ma?

– Bar.

– Onda keleside. Qazir bir-eki әn salayyn, qarsy emessing be?

– Qarsy bop, qaharynyzgha úshyrayyn ba? Qúlaq sizde.

***

Ornynan qalt kóterilgen Erekeng kórshi bólmedegi royaligha baryp otyrdy da, sym pernelerdi basyp-basyp jiberdi. Ketti әnning nebir tóreleri birinen song biri әuelep: «Ghayniy», «Tileuqabaq», «Rodina», «Aq baqay», «Kózimning qarasy»...

Býgin onsha sharshamaghanday. Kirpiyazdyghy kem, zekui az. Qimastyq basym. Jyly qoshtasyp, jaydary tarastyq. Úlynyng aty úly ghoy, shirkin. Qazaqtyng baqyty ýshin úzaq jasap, aman jýre berinizshi, qadirmendi Ereke!

2005 j

Zәkir Asabaev, Tólegen Aybergenov medalining iyegeri

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5789
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6838