Esim-soyy kýlli qazaqqa belgili rejisser әri ssenarist Satybaldy Narymbetov 75 jasyna qaraghan shaghynda dýniyeden ótti.

Satybaldy (Saken) Jәlelúly – kinodramaturg, kinorejisser, jazushy. 1946 jyldyng 8 nauryzynda Shymkent oblysynyng Týrkistan audany Ashysay auylynda dýniyege kelgen. Mәskeu qalasyndaghy memlekettik kiynematografiya institutyn bitirgen. 1984 jyly joghary rejisserlik kursty bitirgen. 1969 jyldan «Qazaqfilim» studiyasynda ssenarist әri kinorejisser retinde qyzmet etti. 1970 jyldan – «Qazaqfilim» kinostudiyasynyng kinorejisseri boldy. Ol QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Platinaly Tarlan» tәuelsiz syilyghynyng iyesi, respublikagha enbegi singen qayratker. Fransuz kinoakademiyasy syilyghynyng iyegeri, Resey, Latviya, Avstriya festivaliderining jenimpazy, Europa kinoqayratkerlerining arnayy syilyghynyng iyegeri boldy.

Filimderi:

2015 Amanat (Qazaqstan)
2008 Mústafa Shoqay (Rossiya, Qazaqstan)
2005 Dala ekspresi (Qazaqstan)
2002  Lәilәning zary (Qazaqstan)
1998 Ompa (Qazaqstan)
1994 Jas  akkordeonisting ómiri (Qazaqstan)
1990 Sozaqtaghy Gamlet nemese Mamayya Kero
1987 Auyldan kelgen kýieu
1983 Osennie izvilistye dorogy (Joghary rejisserler kursynyng diplom júmysy)
1978 Mening balalyq shaghymnyng Don Kihoty.

Abai.kz újymy qazaq kinosynyng korriyfeyi bolghan marqúmnyng tughan-tuystaryna, әriptesteri men dos-jarandarynyng qayghylaryna ortaqtasyp, kónil aitamyz.

Qasym Amanjol:

«Aytyp ótken aqynda arman bar ma?!» Qazaq rejisserlerining arasynda әr týsirgen kartinasynda kórkemdik izdenisi kesek, keyipkerining janyna nәzik boylay alghan, taqyryby da aktual - Satybaldy agha Narymbetov edi. «Sozaqtan shyqqan Gamleti» bir tóbe, ózining taghdyry bolsa kerek... Al stalindik-sovettik repressiya qúrbandaryna arnalghan ýshtigi: «Qyzjylaghan» (Semey poligony kesirinen mýgedek bolghan qyzdyng tragediyasy), «Mústafa Shoqay» (Shoqay men alash qayratkerleri beynelengen), «Amanat» (Tarihshy Bekmahanovtyng ómir joly) kartinalarynyng orny bólek... Sәkeng jaqsy prozashy da boldy. Kino men dramaturgiya salasynda sabaq bergen, shәkirt ósirgenin bilemiz. Ómirde elgezek peyil, baladay minezin saqtaghan jaqsy, jaysang adam edi. Mazmúndy, shygharmashyl ómir sýrdi. Baqúl bolynyz...

Erlan Tóleutay:

Keshegi Shәken agha bastaghan úly kinnogerlerding kózindey bolyp ortamyzda jýrushi ediniz. Ayauly aghamyz, qysylghanda kenes súrar aqylshymyz, ediniz. Aramyzda qalqayyp jýrgeninizdi es kórushi edik. «Qazaqfilimde» «múrtymyz kókke shanshylyp» kenes qúrghan kýnderimiz kelmeske ketkeni me?! Endi kimdi tәlimger tútamyz, aghatayym-au?! Armanynyz kóp edi. Sansyz kedergiler qolynyz ben jolynyzdy qabat baylap, oigha alghan filimderinizdi týsire almay jýrgeninizge qynjylushy ediniz. Kenesaryny týsiremin dep segiz jyl sergeldeng keshkeniniz kóz aldymda. Aqyry búl armanynyzgha jettpediniz, jetkizbedi... Kóz jasym tiylar emes. Qosh, Satybaldy agha! Qosh, qazaq kinosynyng korriyfeyi!

Asqar Naymantaev:

Qayran Satybaldy Narymbetov agham-ay! Meni jazugha, komediya týsiruge iytermelep, shabyt berip jýrushi edi. Kezinde ózi Gogoliding «Jyndynyng jazbalaryn» audarghan eken. Sony maghan oinatyp, kino týsirgisi keletin. Ol audarmasyn tappay, men Saya Qasymbek әpkemizge audartqanymdy oqyp, balasha quanyp edi. «Balam operator bolady, sovremmennyy týsiremiz, ózing ghana oinaysyn, qarausyz qalghan bir jaman ýy tapsaq boldy. Kýzde qolgha alayyq. Mening jana jobama qarjy bólinbey túr, poka osymen ainalysamyz» - dep, aqyldasyp jýr edik...

T.Jýrgenov akademiyasynda aghamynyng bir kursyna sabaq berip, búrqyratyp temekimizdi shegip otyryp ek talay. «Amanat» filimine probasyz polkovnikting rolin berdi. «Agha, Sizde kasting degen bolmay ma?» - desem, «Molchy v tryapochku, bala, sen qazaqqa kasting ótpeydi» - deytin. Jana jobasy da tarihy filim edi, «Roling bar, dayyn jýr, ysqyrghanda jetip kel» - degen...

Qadyrghaly Kóbentaydyng keshinde Qadyrghaly shygharmashylyghyn Resey men Batys bardtarynan da joghary baghalap, keremet sóz sóilep, «Asqar, maghan úmyttyrma, myna jigitke ýlken roli berem jana filimde» - degendi jii aitatyn... Janynyz janatta bolsyn!

Roza Múqanova:

Ómir... Qarlygha Seysen til shaldy...

Sәken dýniyeden kóship ketipti. Mynau jaryq jalghangha jyp-jyly meyirimmen songhy ret ýnilip bir qaraghan bolar. «Montajda kadrlar kerek!» - deytin әdeti bar edi. Songhy kadrde kimdi, neni kórgisi keldi eken... Ózi jazyp, kinogha ózi týsiretin, ózining talantyna ózi kýmәnmen qaraytyn daraboz ótti ómirden.

Saghynysyp otyryp, qaqtyghysyp qalatyn dos ketti ómirden. Sәken - Satybaldy Narymbetov!!!

Shygharmashylyq әlemine mening «Qyzjylaghanymdy» («Molitva Leyly»), Ákim Tarazidyng «Mústafa Shoqayyn» engizdin. Sen bizding shygharmalarymyzgha óshpes ghúmyr syiladyn. Janyn-jomart, talantyng eren edi. Sening ómirinning múnyn da, baqytty sәtterin de birge bólistik. Sen kópshil edin. Sol kópti sonyna tastap ozyp kettin. Sening asyghys ketkenindi Ákim aghana qalay jetkizemin, Sәken!

Abai.kz