Qazaq halqynyng basynan ótken eng qiyn-qystau kýnderding biri - asharshylyq jyldary ekeni belgili. Asharshylyqtyng tuu saldarynyng da týrli sebebi bolady. Ol kóbine sayasiy-әleumettik ýrdisterden, tabighattyng qolaysyz ahualdarynan tuyndaydy eken. Ash jýruding de eki týri bar. Biri - as-susyz qalu da, ekinshisi - ýnemi shala qúrsaq bolyp jýru. Halyq ýshin eng qauiptisi de osy - ýnemsiz qalyp, aurugha, indetke, qyrghyngha úshyrauy. Al qoldan jasalghan ashtyqtan qyrylu she? Búl ashtyqtyng qanday týrine jatady?!
Qazaq qalay qyrghyngha úshyrady? Qazaqtyng basynan qanshama nәubet ótti? 31 mamyr - qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alatyn kýn. Al biyl alapat ashtyqtyng bolghanyna 80 jyl tolady. Biz sol bir zúlmat kezenning ashy shyndyghyn qanshalyqty asha aldyq? Kenestik rejim ózine qaraghan halyqtardy atyp-asyp, qughyndap qana qoyghan joq, sonymen birge qoldan jasalghan ashtyqpen de auyr zúlmattar jasady.
Búl qyrghyn Reseyding Povoljie aimaghyn, Ukraina men Qazaqstan halqyn jaylady. Osy bir zúlmat kezenderding ashy shyndyghyn ashyq aityp, Úly ashtyq qyrghynyn halyqaralyq dengeyge deyin kótergen, ashtyq qúrbandaryna arnap, kesene túrghyzyp, ony jyl sayyn Azaly kýn retinde atap ótip jýrgen ukrain halqy eken. Búl da bolsa, ukrain halqynyng ótken tariyhqa, óz halqynyng basynan ótken zúlmatty kezenge jasaghan erekshe taghzymy bolsa kerek. Sol ukraindyqtar 2010 jyly ózderinde shyghatyn «Nashe slovo» gazetinde qazaqstandyq sayasattanushy Danila Bektúrghanovtyng «Úly jút nemese qazaq dalasyndaghy Úly ashtyq qyrghyny jayly» maqalasyn jariyalaydy. Ári búl maqala ukrain tilinde jaryq kóredi. Ol maqalasynda avtor qazaq dalasynda bolghan Úly júttyn, yaghny Úly ashtyq qyrghynynyng sebebi men saldaryn anyqtaugha tyrysqan. Avtor: «Qazaqstandaghy Úly ashtyq qyrghyny jayly әngimeni eki óte manyzdy eskertuden bastaghan jón bolar: kenes zamanynda Qazaqstanda eki ret ashtyq qyrghyny bolghanyn aitugha tiyispiz. Áriyne, eng ýlken ashtyq qyrghyny ótken ghasyrdyng 30-shy jyldary oryn aldy. Ol tarihta Úly jút Asharshylyq jyldary degen atpen atalady. Biraq sonymen birge 1919-1922 jyldary oryn alghan asharshylyqty da úmytpaghan jón bolar. Osy kezderi Qazaqstanda millionnan astam adam ashtan ólgen» degen derekterdi algha tartady.
Alghashqy ashtyq kezinde qazaqtyng kóbi ashtan qyryldy. Derekterge sýiensek, 1919-1922 jyldardaghy ashtyq kezderinde bir millionnan astam qazaq ashtan ólgen. Búl sol kezdegi qazaqtyng sanynyng shamamen 20-22 payyzyn qúraydy degen sóz. Alash arystarynyng kósemi Ahmet Baytúrsynov 20 jyldardaghy ashtyq jóninde 1922 jylghy «Qazaq kalendaryna» jazghan «Tәni saudyng - jany sau» atty maqalasynda: «...Ótken qysta ashtyq boldy. Ashyqqan adam birining etin biri jedi. Ólikting etin jegeni bylay túrsyn, ólmegen tiri adamdardy malsha úrlap, malsha soyyp jedi. Qalalarda týn bolsa, kóshede jýruge bolmady. Mezgilsiz uaqytta kóshede jýrgen adamdardy jylqy siyaqtandyryp búghalyq salyp, buyndyryp ústap, soyyp jeytin boldy. Anasy balasynyng etin jeuge jetti... Ashtyqtan adamnyng tәni azyp edi, jany da azyp, es ketip, adamgershilik joghalyp, adam hayuannan da jaman bolyp ketti...» dep jazghan eken.
Al naghyz qasapty qyrghyn qazaqtyng basyna 30 jyldary kelgeni belgili. Búl jyldardaghy nәubet qazaq halqynyng teng jarymyn qyryp ketti. Ash-jalanash, ýi-kýisiz qyrylghan qazaqtyng jartysy jer audy, qashty, bosyp ketti. Sol jyldardaghy Úly ashtyq jayynda jazylghan shygharmalardy oqyp kórseniz, jan týrshigedi. Mәselen kórnekti ghalym Mekemtas Myrzahmetovtyng balalyq shaghy ashtyq jyldarymen túspa-tús kelipti. Anasy turaly jazylghan esteliginde Mekemtas agha: «...Asharshylyq jyly sen ýsh jasta edin. Emshekte nәreste qyzym bar. Ashtyqtan óletin bolghan song týs kezinde Kemerbactaudaghy jezdem Qúrmanbekting ýiine qaray jolgha shyqtyq. Seni qolynnan jetelep, qyzymdy bauyryma alyp, ashtyqtan búralyp, әreng jýrip kelemin. Jol ónbey, auylgha jaqyndaghan shaqta qas qarayyp ketti. Sarttar ekken qauyndyqqa jetkende úyaly qasqyr qamap, topyraq shashyp, qaumalay bastady. Tayaghymdy kóterip, aibat shege aighaylasam da qaymyghar emes. Esim shygha, ne isterimdi bilmey orauly qyzymdy jerge qoyyp, seni arqalap sytylyp shyqtym. Sol-aq eken, top qasqyr qyzgha qaray bas saldy. Shar etken nәrestening dausyn estidim... Tura osylay bolghandyghyn sheshemning auzynan estigem. Biz atadan 17 edik. Keyin asharshylyq bastalyp, biri coghysta ólip, biri «halyq jauy» bop aidalyp, aqyrynda ýsheu-aq qaldyq. Eger sonyng on jetisi de tiri bolghanda býgin sanymyzdyng qansha bolatynyn Qúday bilsin. Keyin bala bop ýiding betin kórmey, úzap ketkenimde anam qatty qinalsa kerek. Bir sózinde «sol kezde qasqyrgha qyzymdy tastaghansha, seni bermeppin...» degeni bar» deydi. («Ana tili» gazeti...)
Al marqúm akademik Salyq Zimanovtyng balalyq shaghy turaly jazylghan derekterdi oqysanyz janynyz auyrady. «Azattyq» radiosyna bergen ashtyq jyldary turaly aitqan pikirinde akademiyk: «Ashtan qyrylghandardy arbamen tasyp, qazylghan shúnqyrlargha aparyp tastap jatatyn. Olardyng arasynda tiriler de bar bolatyn. Áli qúryp, ornynan túra almay qalghandardy da ólilermen birge shúnqyrgha toghytatyn. Ýlkender júmystan qaytyp kelisimen, әlgi shúnqyrgha baryp, ashyq-shashyq shybyn ýimelep jatqan ólikterding betin jauyp qaytatyn. Kempir, shaldar әr jerde qalatyn. Ol kezde negizinen 35-40 jastaghylar qyrylyp jatatyn. Tipti, Atyraugha Arqadan bala әkelip satyp jatyr eken dep te estiytinbiz. Qaladaghy bireuler astyqqa aiyrbastap alatyn boluy kerek. Bazarda tyshqannyn, itting etin satqandar da boldy. Jergilikti qazaqtar ózderi әreng kýn kórip otyrsa da, ashtardy qoldan kelgenshe panalatugha tyrysatyn» degen eken balalyq shaqtaghy qiyn kýnder turaly.
Úly ashtyq qyrghyny turaly jazylghan shygharmalardyng kez kelgenin qarasanyz da, jan týrshigerlik oqighalardyng tizbegi kóz aldynyzdan shyghatyny dausyz. Búl bizding biletinimiz ghana, al bilmeytinimiz qanshama. Belgili aqyn Aqúshtap Baqtygereeva ózining oy tolghamdarynyng birinde elimizding batys ónirindegi әrbir ýiilip jatqan dónbekterding astynda qanday belgisiz zirattardyng jatqanyn jazady. Biz tabanymyzben basyp jýrgen tóbeshikterding astynda qanshama bozdaqtardyng sýiegi jatqanyn kim bilsin?!
Jogharyda ózimiz mysalgha keltirgen Danila Bektúrghanovtyng maqalasynda jazylghan derekterge taghy nazar audaryp kórelik. «Mal joq jerde, tamaq joq, tirshilik joq. Qazaqtar túratyn auyldar jappay qyryla bastady. Tarihshy A.N.Alekseenkonyng aituynsha «...әrtýrli esepteuler men týzetulerge sýiengende 1930 jylghy qazaq halqynyng qyryluy 1 mln. 840 myng adam nemese jalpy qazaqtyng 47,3 payyzyn qúraydy. Bәrinen eng kóp qyrylghan respublikanyng shyghysynyng qazaqtary boldy. Búl jaqta 379,4 myng adam nemese 1930 jylghy halyqtyng 64,5 payyzyn qúrady. Búl aimaqtyng halqy kórshi elderge Resey men Qytaygha jappay auyp kóshe bastady. Soltýstik Qazaqstan aimaghy qazaqtardyng jartysynyng kóbinen - 410,1 mynnan nemese 52,3 payyzynan airyldy. Batys Qazaqstan 394,7 myng nemese 45,0 payyz, Ontýstik - 632,7 nemese 42,9 payyz qazaqtan airyldy. Azdau ólim Ortalyq Qazaqstanda - 22,5 myng nemese osy aimaqtyng 15,6 payyzy oryn aldy. Basqa halyqtarda da shyghyn az bolghan joq: ukrainder - 200 myng (23 payyz), ózbekter - 125 myng (54 payyz), úighyrlar - 27 myng (43 payyz). Tek qana 1931 jylda 1 mln. 30 myng adap kóship ketti, onyng 616 myny qaytqan joq. Jýzdegen myng qazaq Qytay jaghyna qashty. Olardyng kóp kóshkendigi sonsha Qytayda 1954 jyly Ile-Qazaq avtonomiyalyq okrugi qúrylyp, ortalyghy bolyp Qúlja qalasy belgilendi», - dep jazady sayasattanushy.
1 millionnan astam halyq ashtan qyryldy. Kenestik rejimning qoldan jasalghan sayasatynyng qúrbany boldy. Qazaq halqynyng elu payyzgha juyghy kómusiz qalypty. Kómusiz qalghan mәiitter qanshama?! Qanshama bala men ananyng sýiegi dalada shashylyp qaldy. Erte kezde әjem bizge ashtyq jyldaryna qatysty myna bir anyzdy jii aitatyn edi. Erli-zayypty eki adam balalaryn arqasyna asyp, azyq izdep jolgha shyghady. Ash-jalanash búratylghan erkek pen әiel ash qúrsaq kýide qanshama joldy jýrip ótedi. Jol-jónekey kezdesken mәiitterden ayaq alyp jýrgisiz. Tipti, jan-jaqta shashylghan balalardyng sýiegine bet qarau da mýmkin emes. Ashtyqtan әbden qaljyraghan erli-zayypty aqyrynda óluge ainalghan balalaryn soyyp jeuge mәjbýr bolady. Ishten shyqqan shúbar jylan. Balasyn óz qoldarymen soygha qay ata-ananyng dәti shydasyn. Balasynyng ólimin kózben kóruge shydamaghan Ana bet albaty aidalagha jýgire jóneledi. Jýgirip kele jatsa, aldarynan eki búghy kezdesipti. Bir-birimen mýiizderi aiqasyp qalghan arqarlardy kórgende, Ananyng kózi shyraday janypty. Jalma-jan eki ókpesin qolyna alyp, kýieuine janúshyra jýgiredi. Qayta kelse, balasyn aldyna alyp, әkesi tizerlep, jylap otyr eken. Osylaysha, erli-zayypty jandardy Alla Taghalanyng qasiretten qalay aman alyp qalghanyn anyz qyp aitatyn әjemiz.
Ádebiyet oqulyqtarynan Beyimbet Maylinning «Kýlpashyn» jii oqitynbyz. Sol Kýlpash ta úly ashtyq qúrbandarynyng biri emes pe edi. Qalghan-qútqan tamaq izdep, sýiretilip ýige jetkeninde, balasy men kýieuining mәiitining ýstinen týsetin Kýlpash beynesi kóp qúrbannyng birining taghdyrynan habar bergendey.
Otyzynshy jyldardaghy qoldan jasalghan ashtyqtyng saldarynan qazaqtardyng ýshten biri ghana aman qaldy. Ýshten biri. Sol zúlmatty kezende birde-bir qazaq qyrylmaghan bolsa, býgingi qazaqtyng sany qansha bolaryn kóz aldynyzgha keltire beriniz...
Ukrain halqy jyl sayyn Aza tútyp, ashtyq kýnin eske alady eken. Biz she? Biz ashtyqqa úrynyp, jazyqsyz qúrban bolghandardy, 1,5 millionnan astam qyrylghan qazaqty qalay eske tútyp jýrmiz?
Jyl sayyn 31 mamyrda Almaty oblysy, Janalyq eldi mekeninde repressiya qúrbandaryna arnap túrghyzylghan memorialgha taghzym etemiz. Odan bólek, qayda baryp jýrmiz desek, oigha eshtene oralmaytyny belgili. Tau-tasqa aza tútyp, ashtyq qúrbandaryn eske aludyng qajeti bolmas! Tym qúrysa, sol jazyqsyz qúrbandardy eske alyp, qúrmet tútudyng jana bir jobasyn oilap tabu qajet siyaqty. Ashtyq qúrbandaryna qara tas qoyyp, memorialdy taqta ilu azdyq etedi. Jazyqsyz qúrbandargha arnalyp, elimizding әrbir aimaghynda eskertkish taqtalar boy kóterui qajet. Derekti filimderden bólek, kórkem filimder de týsirilgeni abzal. Aqiqat shyndyqty kórsetetin naqty derekterge qúrylghan filimder jaryq kórse, qazaq ózining basynan qanday zúlmattardyng ótkenin týsingen bolar edi. Sonda ghana keleshek úrpaq Tәuelsizdikting bizding halyqqa onay jetpegenin, sol jolda qanshama halyqtyng sheyit bolghanyn seziner edi. Ashtyqqa úrynyp qyrylghandardyng ruhyna taghzym eter edi.
«...Ótken qysta ashtyq boldy. Ashyqqan adam birining etin biri jedi. Ólikting etin jegeni bylay túrsyn, ólmegen tiri adamdardy malsha úrlap, malsha soyyp jedi. Qalalarda týn bolsa, kóshede jýruge bolmady. Mezgilsiz uaqytta kóshede jýrgen adamdardy jylqy siyaqtandyryp búghalyq salyp, buyndyryp ústap, soyyp jeytin boldy. Anasy balasynyng etin jeuge jetti... Ashtyqtan adamnyng tәni azyp edi, jany da azyp, es ketip, adamgershilik joghalyp, adam hayuannan da jaman bolyp ketti...

Gýlzina Bektasova

«Týrkistan» gazeti