Jeksenbi, 26 Qyrkýiek 2021
Anyq 3657 1 pikir 16 Shilde, 2021 saghat 15:47

Ruhany janghyru: «Sifrly Qazaqstan» jobasy hәm matematikalyq lingvistika

Qazirgi tanda Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy shyqqannan keyin qogham sanasyn janghyrugha qatysty san aluan úsynystar aityluda. Bireuler osy bastamany paydalanyp, auyldy damytugha den qoy qajet dese, endi bireuler әkimderding «Tughan jerdi» úrandatyp, jergilikti kәsipkerlerdi júmysqa jegetinine alandaydy. Jastardy kiyeli jerlermen aralatyp, ishki turizmdi damytu josparlary da bar. Álbette, tarihy sanany janghyrtu ýshin bilim kerek. Onymen birge mәdeniyet te keledi. Al sonyng barlyghy tughan tilmen kelmese, sananyng janghyruy ekitalay.

Elbasymyz atalghan maqalasynda: «Kýlli jer jýzi bizding kóz aldymyzda ózgerude. Álemde baghyty әli búlynghyr, jana tarihy kezeng bastaldy. Kýn sanap ózgerip jatqan dýbirli dýniyede sana-sezimimiz ben dýniyetanymymyzgha әbden sinip qalghan taptauryn qaghidalardan arylmasaq, kósh basyndaghy eldermen terezemizdi tenep, iyq týiistiru mýmkin emes. Ózgeru ýshin ózimizdi myqtap qolgha alyp, zaman aghymyna iykemdelu arqyly jana dәuirding jaghymdy jaqtaryn boygha siniruimiz kerek» degen bolatyn. Elimizding basym kópshiligin qúrap otyrghan qazaq tildi auditoriyanyny kósh basyndaghy eldermen terezesin tenestiru baghytynda ne istelip jatyr? Týk istelinip jatqan joq. Endi osynyng sebepterin tizbekteyik.

Eng basty sebep QR Ýkimetining Ruhany janghyru ayasynda qolgha alynghan «Sifrly Qazaqstan» jobasy qazaq tilinsiz iske asyp jatyr. Kim kinәli? Kim keri tartushy? Nege osylay? Nege qazaqtyng әr qalasynyng kóshesi Alisa arqyly orys tilinde jol silteydi. Sebebi qazaqta fizika-matematika ghyl. kand., filol. ghyl. dokt. Qaldybay Bektayúly Bektaev negizin qalaghan 1960-1996 jylgha deyin dәureni jýrgen Shymqalalyq matematikalyq lingvistika mektebi óz ómir sýruin kenestik kezende emes, negizin salushynyng kózi júmylghan son, 1996 jyly tәuelsizdik dәuirinde toqtatty. Tap osydan qazaq tili ózin internetke, IT engizuge dәrmensiz bolyp qaldy. Nege búlay, nege basqasha emes?

Qazaq matlingvistikasynyng atasy Qaldybay Bektayúly kimderge jaqpay qaldy. Nege tilshiler zamanalyq tekinekәning emes, qúr dalbasa teoriyalardyng sonynda ketti. Nege últymyzdyng ýsh mәrte jazu auystyruy men 100 jyl boyy kirme sóz qabyldamauy olardyng tarapynan eskerilmedi. Nege Qaldybay Bektayúly negizin salghan Qazaq matlingvistikasy tilshilerge kereksiz bolyp qaldy.

Birinshi sebep, qazaqsha aitqanyndy oqityn, sóilegenindi jazatyn, auzynnan shyqqan sózdi dybystaytyn, jazghan sózinning qatesin týzetetin baghdarlamalar joqtyghy eshkimning basyn auyrtpauda. Qazaq matlingvistikasyn qaperge almay, Ylatyngha kóshsek bәri ornyna keledi degen dalbasalyq kimge qajet. Bәrine matematika men IT esh habarsyz tilshiler kinәli me, әlde tildi zamanilandyrugha kóz júma qarap kele jatqan qogham kinәli me?

Jastar tanymal jәne jas talap qalamgerlerding kitaptarynyng әudýió núsqasy joq dep zar qaghady. Nege osy baghytta qozghylys joq. Osy qozghalystyng joqtyghynan tildi damytugha bólingen qarjydan matematikter men informatikter IT mamandary mýldem qaghys qalyp keledi. Osy qarabayyr tirlik qashan toqtalady???

Ekinshi sebep qazaq tilining sózderi men júrnaq jalghaulary aghylshyn tilimen sәikestendirip mәshinәlik audarma jasaugha beyimdelgen joq. Sol mәshinәlik tәrjima jasau ýshin aghylshynnan últtyq dybystaluymyzgha baylanysty tól әuezemizge sinonimsiz, túraqty tirkestik balamalyq sózdik qatar jasau jýzege asyrylmady. Ol jýzege asyru últtyq 28 dybysymyz tanbalatyn әriptermen jýzege asyrylady. Orystyq әuezedegi f, v jәne h-da jana әlipbiyde de qútyla almay otyrghanda, endi oghan ýstemeley, aghylshyndyq FNV tyqpalaushylardyng ne kózdegeni bar. Taghy da tildi býldiru me? Asa bir qyjylat etilse, eshkimdi nәumez qylmay Nege olar CWX-larmen birge jeke ornalastyrylmaydy.

Ekinshi sebep qazir býkil kәsiby jәne tekinikәlik terminder tek aghylshyn tilinen tikeley qazaqy tildik bolmysymyzgha beyimdelip qabyldanbauda. Plintr, Kompiuter t.b. orys tilindegidey sózder tasqyny tilimizdi býldirip bitti. Plintr sol kýii, al, Kompiuter bolsa, «i jәne yu» alynyp Kompýiter jazyla salady.  Búl – bir. Ekinshi sebep – júrttyng bәri balanyng bal tili ózge tilde shyghyp ketti dep dabyl qaqty. Onyng basty sebebi últymyzdyng kәmiptik (kompiuterlik) sauattylyghyn arttyratyn birde-bir baghdarlama qolgha alynbaydy. Tek «Sifrly Qazaqstan» jobasy ayasynda qúr sóz bolyp qana qaldy. Tilge jәne әdebiyetke bólingen granttar ne qazaq subtitrlik qoryn jasaqtamady, ne jazu-syzulyq kәmiptenuin qamtamasyz etpedi, ne mediiyәónimdik audarmashylar mektebin qalyptastyrghan joq. Tek sanauly toptyng qalta qampitatyn mayshelpek tirligine ainaldy.

Balanyng bal tili orystanyp, tipti aghylshyndanyp shyghyp jatyr dep oryndy dabyl qaghushylar tilshilerding matlingvistika baghytynda esh tirlik etpegendikpen qazaqtyng kóp nәrseden maqúrym qalyp kele jatqanyn biluge tiyis. Jaqynda ylatynshyl bir tilshi oibay biz bәrin IT-shi jigitterge kórsetip aludamyz deydi. Al, bәrin týzeuge tiyis, ornyna qoiygha tiyis 30 jyldyq tarihy bar naghyz qazaqy ortada ómirge kelgen  Shymqalalyq matlingvistika mektebining ókilderi barlyghyn auyzgha almaydy. Tilding orfoepiyalyq zandylyghyn bilmeytin IT-shige kórsetip aludyng keregi joq, Shymqalalyq matlingvistika mektebining ókilderin iske tartu kerek.

Qazir suretten, beynebayannan mýtpilim, animasiya jasaytyn tegin:

1. Blender

2. Pencil2D

3. SynFig Studio

4. Pivot Stickfigure Animator

5. DigiCel Flip Book

6. Toon Boom Harmony

7. Xplainto.me

8. Cartoon Animator 4

9. Moho Anime Studio Debut

10. Easy Gif Animator syndy 10 baghdarlama bar. Biraq osylardyng bar ekenin onymen qazaqsha 5-10 minuttyq ýzikti mýtpýlimdi kez kelgen qoly men oiy epsekti jan  shyghara alatynyn qalyng qazaq bile bermeydi. Sebebi – alash Qaldybay Bektayúly negizin salghan Qazaq matlingvistikasy mektebi men onyng izbasarlarynyng is-әreketine qara qúlyp salyp otyr. Qazaqty dybystalymdyq termin qabyldau jolgha qoyylmay, eshqashan Ruhany Janghyra almaymyz, osyny týsinetin kez keldi.

Bir ghana beynebayan jasaytyn baghdarlamadaghy «montage» termini tómendegidey qoldanylady.

Mounting table [ˈmaʊntɪŋ teɪbl] – Mәntәjdau ýsteli – Montajnyy stol

montage |mɒnˈtɑːʒ| – Mәntәj – fotomontaj

montage foil –  Mәntәj Poiyly  – montajnaya osnova; montajnyy list

film montage – Pilimdik Mәntәj – plyonochnyy montaj

frame montage – Pireiyimdik Mәntәj –montaj kadrov; fotomontaj

map montage – Mәptik Mәntәj – komponovka karty; montaj karty; maket karty

montage effect – Epektili Mәntәj – viydeoeffekt; effekt

paper montage – Paraqtyq Mәntәj – bumajnyy montaj

picture montage – Sýgirettik Mәntәj – montaj kadrov; fotomontaj

radio montage – Irәdiió Mәntәj – radiomontaj

Búny berip otyrghanymyz orys tildi qazaqstandyqtardyng últymyzdyng aghylshyn tilinen sóz qabyldap ketip, orys әleminen birjola irge ajyratuynan qorqyp qazaq tili damymay qalghan til dep qúr baybalamyna jauap qatuymyz. Qazaq tili damymay qalghan til emes, Ortalyq Aziyadaghy Qaldybay Bektayúly negizin salghan Qazaq matlingvistikasy mektebi men onyng izbasarlary enbektenip jatqan til. Tek bәrin býldirip jýrgeni qazaq sózi men jazuyn orystyq әuezde jәne jat orfografiyamen tasqúlyp shegendep tastaghan tilshilerding últyna jany ashymauynda. Kezinde ýshtúghyrly tilge dambaldy basqa kiyip qarsy shyqqannyng bir ózim edim. Keyin qarasam, Elbasymyz búl sózdi qazaq balasynyng basyn shiritu ýshin emes, 13-14 kelip aqyl toqtatyp, sóz qoryn molaytqan shaqta aghylshy-orys sózderi negizinde ana tilinde alghan bilimin odan ary molyqtyrudy kózdegeni eken. Sondyqtan búl sendi seyiltuding jalghyz joly – ýsh tildilik negizinde tekinikәlik jәne kәsiby terminder men IT baghdarlamalardy qazaqqa qol jetimdi etuding Úlygh Últtyq Kәmiptik Aghartushylyq ýrdisin Ýkimet qúptap, ziyalylar jaqtauyna ghana tirelip túr. Áytpese, әlipby auystyrghanymyz, sózimizdi oghan layyqtay almay jyrtyq orystyq shәrkeydi qúshaqtap qalamyz.

28 әripke negizdelgen baghdarlama tili tilshiler V,F jәne H qansha jerden zorlyqpen tyqpalasa da jasalady. Óitkeni, Alash ML-sy jansyz tildik teoriya men konsepsiyalargha baylauly emes,  jandy kәmiptik baghdarlamalar әleminde orfoepiya zandylyghyna baghynyp ómir sýredi. Mysaly: qazaq qalamgerining әudýió jazbasy transkripsiyalanghan orfoepiyaly0 aitylym boyynsha dybystalyp, óz tútynushysyna jetedi. Tildi týzeu tilshilerding orystyq әuezedegi qalghan-qútqandy ylatyngha tyqpalauynan emes, últtyq әuezemiz ben etnikalyq kelbetimiz saqtalghan jahandyq baghdarlamalardyng sauatty sóileu tildik qalyptasymnan túrady.

Alash balasy Qaldybay Bektayúly múrasyna satqyndyq jasamayyq!

Sóz sonynda aitarymyz, Qaldybay Bektayúlynyng jolyn jalghastyrushy matanalizshi ghalymdar Janbek Uatay, Tabyldy Kaypovtar zamana ynghayyna beyimdelgen «Grammatika kazahskogo yazyka» enbegining biylghy jyl jaryq kórgen enbegining tilshiler tarapynan baghalanbay jatuyn nemen týsindiremiz?

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

1 pikir