Juyrda Halyq qaharmany Bauyrjan Momyshúlynyng kelini, jazushy, etnograf Zeynep Ahmetova Shyghys Qazaqstan oblysy, Ýrjar audany, Maqanshy auylyndaghy ortalyq kitaphanada oqyrmandarymen kezdesti. Biz sol kezdesude aitylghan jazushynyng keybir oilary men estelikterin oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik...

Nebir marqasqalardyng úrpaghy ana tilinen maqúrym qaldy

Allagha shýkir, qazir eki nemerem bar. Olar da Momyshúly bolyp jazylady. Áyteuir, eng bastysy, adam bolsa, qazaq bolsa dep tileymiz. Óitkeni nebir marqasqalardyng balalary qazaq bola almay, dýbәra kýii qaldy. Ýsh -tórt úrpaghy ana tilinen maqúrym qalghandar bar. Solargha qaraymyn da Qúdaygha tәube qylamyn. Atanyng amanaty qansha aitqanmen oryndalyp jatyr. Nemereleri qazaqsha oqydy. Erjan da kenes ókimetining kezinde-aq qazaq mektebine bardy.

Erjandy qazaq mektebine bergende Baqytjannyng joldastary: «Sender-aq býirekten siraq shygharyp jýresinder. Myna bala keyin týkke jaramay qalady. Qyzmet istey almaydy», – degende Baqytjan: «Istemese istemesin, qazaq bolsyn. Men kórgen qorlyqty, men kórgen azapty kórmesin», – dedi. Óitkeni onyng әkesi soghystan keyin de Mәskeude jýrdi. Ata soghys uaqytymen qosqanda, otbasyna 14 jyldan keyin biraq kelgen. Jylyna bir ret demalysqa kelip ketkeni bolmasa, әskery qyzmette bolghan. Baqytjan naghyz әkening kerek kezinde әkesiz ósken. Ol kezde qalada qazaq mektebi joq. 7 jastaghy balany qay mektepke berse, sonda oqidy ghoy. Sóitip, orys tilinde oqydy, orystardyng arasynda ósti. Kitabynyng bәrin oryssha jazdy.
Biraq jazdyq kanikul kezinde ata Baqytjandy mindetti týrde auylgha jiberetin bolghan. Sol kezde, mysaly Tәjibaevtyng balasy, Mýsirepovtyng qyzdary, Múqanovtyng balalary nebir lagerilerde demalady. Al ata Baqytjandy plaskart vagongha salyp, Jualygha aidap jiberedi eken.
Sonda Baqytjan: «Mynalar menen aqshasyn ayady dep jylap bara jatam, әke-sheshemdi boqtap bara jatam», – deydi. Endi balanyng aty – bala, auylda esekke minedi, auyldyng balalarymen aralasady.

Keyin Baqytjan aitady ghoy: «Ákem qanday danyshpan bolghan. Meni keremet demalys oryndaryna aparugha mýmkindigi әbden boldy. Biraq tughan jerdin, ata-babasynyng kindik qany tamghan jerding topyraghyna aunasyn, ana tili qúlaghyna sinsin degeni eken ghoy», – dep. Qarap otyrsaq, onymen birge oqyghan marqasqalardyng balalarynyng ishinde dәl Baqytjanday qazaqsha sóiley alatyn adam bolmapty...

Qazaqstan «Bodandyq toyyn» toylap jatqanda, atamyz 4 kýn kómusiz jatty

1982 jyly Qazaqstanda Resey imperiyasynyng qúramyna qosylghanymyzgha 250 jyl toluyna oray dýrkiregen toy ótti. Men múny «Bodandyq toyy» dep ataymyn. Oghan SSSR-dyng ataqtylarynyng barlyghy keldi. Sol toy ótip jatqanda ata qaytys boldy. Ertesinde Qazaqstanda RFSR-dyng mәdeny kýnderi ótti. Sóitti de ata 4 kýn kómusiz jatty. Al, bizdi eshtenege aralastyrmady. Adam moralidyq jaghynan qalay janshylady, qanday azap! Múny eshkim týsinbeydi. Qazir bolsa, eshkimning eshkimde sharuasy joq, «ketshi әri» der edik. Ol kezde jýie sonday, zang basqa. Halyqtyng óz batyrymen qoshtasuy kerek degendey…

Biz bir kýnde qúryghan joqpyz, jaylap-jaylap osynday qarapayym dýniyelermen qúrtudan bastaldy. «Tasyn ala berse, tau da tausylady» deydi.

Sonda atany jerlep jatqanda shayday ashyq túrghan kýn lezde búzylyp, shart-shúrt nayzaghay oinap, alay-dýley bop ketti. Men múny atanyng songhy minez kórsetui dep týsindim...

Zәkenning qazasynan keyin Maqpaldyng sahnagha shyghuyna sebep boldym

Qazir shala dindarlar túmshalanyp qap-qara kiyinip alady. Búryn qara oramaldy kýieui ólgen, jarynan aiyrylghan әiel ghana taqqan. Jarynyng ólgenine jyl tolghannan keyin baryp, basyna ashyq týsti oramal salghyzyp, qara oramalyn sheshkizedi. Múny qazaqta «qaralyghyn týsiru» dep ataghan.
Ánshi Maqpal Jýnisova Zamanbek qaytys bolghannan keyin, jýz kýn, 3 ay ne júmysqa bara almay, ne sahnagha shygha almay, ne isterin bilmey otyryp qaldy. «Qazaqkonsert» ony júmystan da shygharmaqshy bolypty. Zәkenning jýz kýndigine berilgen asqa marqúm Baqytjan ekeumiz baryp sonda Maqpaldyng qaralyghyn týsirdik.

«Qaraghym, Zamanbek sekildi azamattyng jyl boyy artyn kýtip, qaralyq ústasang da jaraydy. Biraq qazirgi zaman basqa, uaqyt basqa. Endi myna Mereyding әkesi de, sheshesi de sensin. Dalagha shyghyp – erkek, ýige kelip әiel bolugha tiyissin. Sening qolynnan bar keletini – әn aitu. Endigi jerde torgha týsken torghayday bolyp túnshyghyp otyrma. Halqynnyng aldyna shyghyp әnindi ait, sherindi tarqat. Mine, sol ýshin býgin sening qaralyghyndy týsiruge keldik», – dep basyndaghy qara oramalyn sheship, sheti gýldi ashyq týsti әdemi oramal salyp, ýstine kóilektik matasyn jauyp, batamyzdy berdik.

Sodan keyin «Jas qazaqtyn» jurnaliysi Sәken Sybanbay maghan habarlasyp: «Apa, biz jaspyz ghoy, bile bermeymiz. Siz Maqpal Jýnisovanyng qaralyghyn týsirdi dep estidik. Sonyng egjey-tegjeyin týsindirip berinizshi», – dedi. Janaghynyng barlyghyn jaqsylap týsindirip aityp berdim. Óitkeni sol kezde Kenes Dýisekeevting 60 jyldyghyna arnalghan shygharmashylyq kesh ótkeli jatty. Al Kenesting talay әnderin birinshi ret Maqpal oryndaghan. Konsertke shaqyrtqanda Maqpal «sahnagha shyqpaymyn, el ne deydi» degendey ózine-ózi tosqauyl qoyyp otyrghan ghoy. Sodan men qaralyghyn týsirip, bәrin týsindirip aitqannan keyin Maqpal sol keshte әn saldy. Búrynghyday emes, kibirtiktep sahnagha shyghyp kele jatqanda, zaldaghy kórermenning bәri tikesinen tik túryp qoshemet kórsetti. Óitkeni konsert bastalghangha deyin «Jas qazaq» gazetin kirgen adamdardyng bәrine taratqan. Sonda ana gazette «qaralyq týsirudin» ne ekeni jaqsylap týsindirilgen. Ony oqyghan adamdar psihologiyalyq túrghyda dayyn otyrdy ghoy. Sol keshte Maqpal jylap túryp әnin aityp, sherin tarqatty. Zaldaghy kópshilik: «Biz senimen birgemiz», – dep aiqaylap, qoshemet kórsetti. Sóitip, Maqpal ary qaray konsertine shyqty da ketti. Búl da – kóp jerde úmytylghan ata-babamyzdyng salty...

Preziydentpen kezdesu

Biraz jyl búryn men Núrekenmen kezdesuge shaqyryldym. Kezdesude protokol boyynsha, preziydentpen bokal soghystyryp, shampan ishilui kerek. Al, men mýlde rumke ústamaytyn adammyn. Eshqashan ishimdikting dәmin tatyp kórmegem. Preziydent bәrimen soghystyryp kelip, maghan kelgende: «Oy, sizding bokalynyz...», – dedi. Men: «Núreke, men bokal ústamaushy edim», – dedim. «Ústamay-aq qoyynyz, ústamaghanynyz jaqsy», – dedi Elbasy.

Ýige kelgennen keyin, bir top әngime tyndaymyz dep kelgenderding ishinde Shәmshә Berkimbaeva «Neng keter edi, eng bolmasa ótirikten bolsyn soghystyra salmadyng ba. Onday mýmkindik bola bere me?» - dep úrsyp jatyr maghan. Sosyn, men: «Áy, Shәmen, birinshiden Qúday kórip túr. Ekinshiden, shampan ishkenderding eshqaysysy esinde qalmaydy, ishpegen men qalam esinde» – dep әzildedim.

Sol kezdesuding aldynda jattap alynyzdar dep bәrimizge bir әnning mәtinin berdi. Onysy «Vesna na zarechnoy uliyse» degen orystyng eski kinosyndaghy әn. Ony preziydent jaqsy kóredi eken. Preziydent jaqsy kóretin qazaqtyng nebir әibәt әnderi bar ghoy. Sosyn qaghazyn qaytaryp berip: «Men orystyng әnin aitpaq týgili, sózin sóiley almaymyn», – dep әn mәtini jazylghan qaghazdy qaytaryp berdim.

Sonda Preziydent apparatyndaghylardyng eng jynymdy ústatqany – maghan preziydentke sәlem salghyzbaq bolghandary. «Kelgen әielderding bәri sәlem jasay ma?» – desem: «Joq, siz ghana», – deydi. Sonda 16 kelinshekting arasynda jalghyz zeynetker maghan sәlem salghyzbaq. Men bas tarttym. Sebebin týsindirmedim de. Ol jerde jurnalister, fotograftar qaptap jýr. Men preziydentke sәlem salsam, jan-jaghymnan týsiredi. Sodan keyin, interneti bar, gazeti bar, bәrine beredi. Sosyn: «Basy eshkimge iyilmegen Baukenning kelini preziydentting kishkentay syilyghy ýshin, taghzym etip jatyr», – dep túryp jazady. Ana Ábishti qalay jazdy. Sonyng bәri ol kisige qalay auyr tiygenine eshkim mәn bermedi. Al Ábishting otbasynda qoldan sýng – daghdyly nәrse. Myna jerde meni de sóiter edi. Meni qoyshy, atamnyng aty qosylyp aitylar edi...

«Preziydentti maqtanyz», – deydi. Maqtamaytynymdy aittym. «Mensiz de Payghambar men Qúdaygha tenep maqtap qoyghandar jetkilikti. Úyat emes pe? 5 jastaghy bala qúsatyp arqasynan qaqqanday. Mening maqtauyma múqtaj bop túr ma ol kisi?» – dedim. Preziydent meni maqtasyn dep tapsyrma bermegen shyghar...

Sóitip, Núrekenmen kezdesude ne óleng aitpadym, ne maqtamadym, ne sәlem jasamadym. Keyin Preziydent apparatyndaghylar men siyaqty qyrsyqtan qútylghanyna quanghan shyghar...

Men amanat arqalap jýrgen adammyn

Ata: «Balam, últtyq qúndylyqtardy, últtyng qadir-qasiyetin men saghan aitam, sen balana aitasyn. Ol ózining balasyna aitady. Sóitip, bir әulette qazaqtyng qadir-qasiyeti saqtalady», – deytin. Ýsteldi tars etkizip úryp: «Kózime tura qara. Aldynda qazuly kór túrsa da shyndyqty aitqyn. Jaqsy adamnyng jaqsylyghyn ait, biraq, jaghympazdanba. Jaman adamnyng jamandyghyn betine bassang da, jala jappa. Qatarynnan assang da, halyqtan aspaysyn, halyqtyng aldynda basyndy iyip jýr», – deytin. Sol ósiyetpen shamam kelgenshe el-júrttyng aldynda basymdy iyip, ýide otyryp-aq, qazaqqa, halyqqa qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey septigimdi tiygizip, últtyq ruhtyng ózeginen jastargha nәr berip, solar bilse eken dep jýrmin.
Bylay qaraghanda, kimge kim kelin bolmay jatyr. Nebir ataqty adamdardyng kelinderi bar. Biraq, olardy eshkim de bilmeydi. Meni biledi. Kóshede ketip bara jatsam tanidy, suretke týsedi. Sonyng bәri mening ereksheligim deysizder me? Onyng barlyghy atanyng biyik ruhy, qasiyetti әruaghy. Biraz jyl bolsa da, sol kisining qolyna su qúiyp berip, shayyn qaynatyp, ýlgi-ónegesin tyndaghanymnyng arqasy, sol kisining sózderin jastargha jetkizuge tyrysqanym ýshin ghana meni halyq tanyp, bilip jatyr. Olay bolsa, búl ýlken jauapkershilik... Amanat arqalaghan adammyn deytinim sol.

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz