(sayasy esse)

Áldebir eski kitaptyng arasynan әbden sarghayghan, býkteui qyrqylghan gәzet qiyndysyn juyqta tauyp alym. Odan beri de otyz ýsh jyl ótken eken. (1988-06-11) Sovet Odaghynyng bas basylymy ataqty «Pravda» gәzetining «tughan bauyry» Mongholiyanyng «Ýnen» (Shyndyq) degen gәzetting qiyndysy. Shekesinde әigili úran jazylghan  «Býh delhiyn proletar nar negdehtýn!» (Barlyq elding proletarlary biriginder!)

Maqalanyng aidary: «Monghol eli turaly shetel basylymynda»  depti. Maqala kirispesinde: «Amerikandyq jurnalist Jeyms Sherilldin  «Piplz deyly uorld» basylymynda jariyalanghan  «Mongholdardyng dýniyetanymy» atty maqalasynan  audarylghan ýzindi» delingen eken.

Qayta sholyp oqyp shyqtym, dәl qazirgi kezde tandanarlyq  dәnenesi joq qatardaghy tәuir maqalanyng biri ghana. Alayda, osydan otyz ýsh jyl búrynghy uaqyt ýshin tan-tamasha qaldyryp, tanday qaqtyrghan jazba bolghany esime týsti.

Sebebi, ol kezde «sәuleli sosializm ornatyp jatqan» elde onday naqty oqighany jazu, adamdardyng ómirin surettep jariyalau sekildi ýrdis bolmaytyn-dy. Dara, dana partiyanyng atynan ghana sóileytin danqty basshylardyn  jarqyn da jalyndy bayandamalary men eresen enbek adamdarynyng ekpindi pikirleri, eki jýz payyz tabystary, kommunizmge jaqyndap qalghanymyz jayly jýrek eljiretetin jaysang josparlar jazylushy edi. Olardy oqymay-aq kónilimizben ilanyp, gәzetti qol sýrtip, ot tamyzugha, temeki oraugha jaratatynbyz. Keyde ghana gәzet púshpaghynda  «Kapitalizmning siqy» degen aidarmen jazylatyn shaghyn jazbany oqyp, burjuylardyng onbaghandyghyna ishtey kijinip, ózimizding jarqyn ómirimizge jadyrap qalushy edik...

Al myna kapitalist jurnalisting maqalasy tipti, qyzyq eken! Sonyng ózinde, Sovet elinde bastalghan «qayta qúru, jariyalylyq» degen qoghamdyq dýmpuding arqasynda ghana bizde de bastalghan «ózgeris jasau» deytinning әserinen shetel jurnalisterining jazbasyn ómirimizde alghash kóruimiz ghoy, búl. Áytpegende, ol «qorqynyshty dýniyeden» aulaq jýre berer edik.

Maqalanyng bastaluyndaghy kishi taqyryby «Halyqqa qyzmet kórsetu men sauda salasyndaghy artta qalushylyq»  depti. Onda astana Ulanbatyr qalasynyng túrghyndary tanerteng sýtti qalay alatyny suretteledi. «Tang jana qylang bergen kezde qala kóshelerinen qoldaryna ýlken-kishi shelek ústaghan bala-shagha, kempir-shal bastaghan myndaghan adamdy kóruge bolady.  Olar sýt alu ýshin osylaysha tanghy úiqysyn búzsa da keyde týske deyin sýt tasyityn mәshiyne kelmey adamdardy saryltyp qoyatyn kezi de bolady eken... Tútynushylaryn búlaysha sarsangha salatyn  qanday qyzyq sauda jýiesi dep, mongholsha biletin venger injenermen birge jiyrmaday azyq-týlik dýkenderin araladyq. Satushylary  týgelge derlik әdemi de jas monghol qyzdary tauaryn ótkizu ýshin tútynushylardy ózine shaqyrmay qarap túra beredi, qayta tútynushylar olargha jalpaqtap sauda jasauda. Sebep, satushylar jalaqyny saudasynyng ótuine qaray emes, túraqty ailyq alatyndyqtan bolsa kerek...»

Maqalany oqyghan sayyn biz ózimiz solay bolugha tiyis dep, boyymyz әbden ýirenip ketken talay qyzyq kórinisterdi osylaysha, kóz aldymyzgha әkelgende týsimizden oyanghanday boldyq.

Kelesi kezektegi taqyryptarda shetel jurnaliysi «Júmysshy» dep atalatyn qalalyq mәdeniyet sarayynan mongholdardyng әnshiligi men  әn-kýy ónerin tamashalaghanyn, bir tanysy arqyly qonaq bolyp barghan әldebir otbasynyng túrmys-tirshiligin aina-qatesiz әngimeleui elding naqty ómirin basqasha kózqaraspen  qaraugha da bolatynyn tanytqanday әserge bóledi.

Mine, osynday júpyny da momaqan túrmystaghy qarapayym adamdardyng tirshiligine qanyqqannan keyingi «Tótenshe erikti erekshe adamdar» degen taqyrypty oqyghanda betine suyq su shashyrghanday selk etip «Búlay bolu dúrys emes siyaqty ghoy...» degen kýmәngha týsuge tura keledi.

Búghan deyin «shetel mamany» deytin Sovet Odaghy men europanyn  sosialstik elderinen kelgen erekshe qúrmetti atauy bar adamdar jayly «búlar bolmasa biz kýn kóre almaymyz» degen oy sanamyzgha әbden singen-di. Sóitsek, olar turaly әlgi maqalada «shetel mamandary 2800-3000 tógróg ailyq alady osy elding qúny boyynsha myng dollar degen sóz, sonymen qatar pәteraqy, elektr, júmys kóligi, dәrger jәne basqa býkil mәdeny qyzmet olargha tegin. Ári olargha jan-jaqty qanymdalghan jeke dýkender arqyly arzan baghanmen azyq-týlik, túrmystyq qajettilikter kórsetiledi. Olardyng qoyghan qanday talaby bolsa da sol sәtte oryndalady.  Shetel mamandary búl elde ang aulau, balyq aulaugha erikti, eshkimning olargha tiym salyp tәrtipke shaqyrugha qaqysy joq... Solaysha, olar jeke basy ýshin qosymsha payda da tauyp emin-erkin sayran saluyn, búl jaqtyng halqy ózderining qonaqjaylyghy sekildi sanaydy eken...»

Biraq, biz búryn-sondy múnday maqala oqyp kórmegendikten ony qayta-qayta qyzyqtap oqyghan sayyn ózimizdi ózimiz kórgendey birtýrli halge týstik. Bizding elding resmy jurnalisterine mýlde úqsamaytyn myna  sheteldik jurnalist bar-joghy bizding naqty ómirimizdi ghana ainytpay surettep otyrghanyna kózimiz jete týsti.

Ásirese, maqalanyng songhy kishi taqyryby «Bastyq pen jinalys» óte qyzyqty edi. Jurnalist múnda, mongholsha jaqsy biletin germandyq maman Mullerding tanystyghy arqyly  ayaqkiyim óndirisinde isteytin Badam degen jas kelinshekting qala shetindegi «Bayanhoshuu» dep atalatyn kiyiz ýili audandaghy ýiine qonaqqa barghanyn bayandapty. Aghash-otyn jaghatyn peshke ilezde mongholdyng et pen únnan jasaytyn dәmdi taghamyn әzirlegenin, sýt qatqan til ýiiretin qoi shayyn, tamaqtan keyin úsynghan irkitten aiyrghan últtyq  araghynyng  ereksheligin aita kelip, ayaday kiyiz ýidegi túrmys qajettiligindegi mýlikterding rettiligin, úqyptylyghyn, tap-túinaqtay tazalyghyn sýisine surettepti.

Jeyms osy tanystyq arqyly Badamnyng júmys orynyna әldeneshe ret izdep barghanda olardyng ýnemi jinalysta  otyrghanyna tap bolady. Sodan, súrastyra kele óndiris júmysshylary  aptasyna әldeneshe saghatqa sozylatyn jeti-segiz jinalysqa qatysatyndyghyn bilgen. Ol jiyndarda kәsipodaq, jastar odaghy, әielder kenesi, óndiris brigadasy, seh basqarmasy, kombinat alqasy... sekildi úiymdardyng bastyqtary ýnemi jinalys jasaydy. Jәne, sosializm orynatu jolyndaghy sayasi  sauatty artyru ýshingi leksiyalardy partiya basshylary túraqty jýrgizetinin Badam rastapty. Ol kelinshek osy jinalystyng kóptiginen júmysqa әreng ýlgerip, ýi-jaygha qaraudyng onay emes ekenin de aitqan. Biraq, jurnalisting jazbasynda búny eshqanday synau-mineu maghynasynda jazbaghany bayqalady. Tek, qana songhy sóilemde bir auyz pikir bildiripti:  «Monghol eli jinalysty óte kóp jasaytyn,  bastyqtarynyng da sany mol el siyaqty sezildi» deydi.

Alayda, osy maqaladan keyin әlgi «Shyndyq» gәzetining betinde búl maqalany synaghan qarsy maqala da shyghyp bәrimiz jabyrlay oqydyq.  Maqala saryny «Onbaghan kapitalister bizding sosialistik  jetistikti kóre almaydy, partiyamyzdyng  dara, dana sayasatyn synapty!» degenge sayady. Sóitip, sosializm iydeasymen әbden susyndaghan  paqyr qauym «iyә, dana partiyamyzdyng sara jolynan taymayyq» dep, shulasty.

Deytúrghanmen, osy qarapayym maqala «sosializmning sasyq auasymen» túmshalanghan elge jeldetkish ashqanday әser qaldyrghanyn keshikpey  uaqyt ózi kórsete bastady.  Mongholiyada óristegen «ózgeris jasau» degen MAHN qyzyl partiyanyn  kosmetikalyq bastamasy aqyry ózining týbine jetti. Osy azghana erkindikti paydalanghan monghol jastary eng әueli aqparattyq  tәuelsizdikke qol jetkizdi. «Ardchilal»  («Halyqshyldyq») gәzeti býkil elge tarady.

Ol tәuelsiz basylymnyng tóbesinde biz es bilgeli kózimiz ýirenip ketken «Delhiyn proletar nar negdehtýn!» úrany joq edi. «Azat ómir, erkin oy ýshin!» degen sózge ýrke qarap, shynjyryn qimaytyn qúlday jaltaqtap qaldyq.

Biraq, ondaghy jazylghan maqalalar siresen sanamyzdy silkilep, ózimizshe oilanatyn kýige keltirgenin aitpasqa bolmaydy.  Ondaghy maqalalar eng әueli Monghol elining auyr bodandyq qamytta otyrghanyn aitypty.  Sovet Odaghy eldi ekonomikalyq әri sayasi, ruhany qúldyqta ústap otyr, depti. Ony dәleldepti: Mәselen, elding negizgi sharuashylyghy sanalatyn maldy jylyna eki ret, semirgen kezde qystyng basynda, qystan shyqqan song kýilisin tiridey aidap arzan baghamen tek ózine eksporttap alady. Halqy óz malyn ózi emin-erkin soyyp  jey almaydy. Al, mongholiyanyng eng baghaly an-qúsyn  Orys eli jyl sayyn jýz myndaghan josparmen aulatyp alyp, batys elderine valutagha auystyrady. Erdenet, Darhan sekildi asa qymbat ken shygharatyn qalalar týgeldey orystardyng baqylauynda, negizgi paydasyn solar kóredi...

Alpysynshy jyldyng basynda MAHN partiya qúryltayynda Lohuz, Surmajav, Tómórochir syndy janashyl  jastardyn  ekonomkalyq erkin sauda jasap kórshi Koreya, Japoniya siyaqty eldermen baylanys jasaugha  baghdarlama úsynghany ýshin olardy «kapitalizmdi jaqtady» dep úzaq jylgha sottap, jer audarghan...

Osylaysha, Monghol elining qanyn soryp sólin ghana qaldyrghan Sovet Odaghy Mongholiyagha ýstemdik etken jetpis jylda ne jóni týzu qala salugha kómektespedi. Qala arasyna qara jol da salmady, jogharghy voliti elektr jýiesin de iske asyrmaghan...»  (Mongholiya tәuelsizdikting alghashqy jiyrma jylynda Ulanbatyr men Ólgiy arasyndaghy myng jeti jýz shaqyrymgha ózderi qara jol salyp, býkil auyldyq jerdi jogharghy voliti elektrmen qanymdap, songhy ýlgidegi qalalardy salyp ýlgerdi. Al, bizding Qazaqstan búl elmen salystyrghanda  qalalary salynghan, qara joldary tóselgen, elektr jýiesi iske jegilgen, temir jol toraby qalyptasqan, damyghan agrarly,  óndiristi órkeniyetti eldi Resey bodandyghynan alghan edik.)

«ÝG» («Sóz») degen gәzet qolymyzgha tiygende birinshi bette adamzat kósemi atalghan, biz de óz atamyzdan da artyq kórip ketken Lenin turaly «Jer betindegi eng qanysher adam» degen maqalany oqyp, esimiz auyp qala jazdadyq. Ol maqalada Lenin tónkeris jasaymyn degen syltaumen Reseyde azamat soghysyn ashyp biylik basyna kelgen, sodan keyin qyzyl terror arqyly óz halqyn alapat qyrghyngha úshyratqan, aqsýiek ziyaly qauymyn týgeldey atqan,  adamdardy diny senimi ýshin japbay jazalaghan. Monghol siyaqty beytarap elding de ishki isine aralasyp jetpis myng oqymysty lamalaryn, sol elding qúramyndaghy qazaq deytin shaghyn halyqtyng tórt myng elaghsy men imamdaryn týgeldey atqan, san ghasyrlyq  jeke menshik jýieni kýiretip bodan halyqtaryn ashtyq apatymen joyghan...» degen mazmúnda.

Osynday aqiqat maqalalar aqyry eldi dýr silkindirip halyqtyq qozghalysqa әkeldi. «Ardchilsan holboo» (Halyqshyl odaq)  jogharghy ýkimetke talap qoydy. Eldi elu jyl boyy partiyanyng Úly Qúryltayymen aldausyratqan «toghyz buro»  (MAHN qyzyl partiyanyng toghyz basshysy) jogharghy lauazymdylardy  ýkimet basynan shartsyz ketuin jәne kóp partiyaly erkin, ashyq saylau jasaudy talap etti. Solaysha, halyqtyq  qozghalys jeniske jetti.

Alghashqy erkin saylauda «Halyqshyl qozghalys» parlamentting qyryq payyzyn iyelendi.  Ýkimetti dara biylegen jalghyz partiyanyng qoghamdyq  ýstemdikten ketui – el ómirinde az uaqytta ýlken ekonomikalyq, sayasi, mәdeny ózgeriske qoljetkizuge sebep boldy. «Halyqtyq qozghalystyn»  eng manyzdy baghdarlamasy sanalghan «Maldy malshylardyng ózine beru»  sayasaty iske asqandyqtan qyryq jyl boyy «kolhoz jalshysy» bolghan qara taban malshy qauymy az jylda túrmysy týzelip, jeke menshik sharuashylyqty jedel mengerip ketti.

El azamattary týgeldey jeke sharuashylyq  iyelenuge qúqyly deytin jana zang iske asqandyqtan, búrynghy ýlken óndirister sondaghy qyzmetkerlerge arnayy aksiyamen ýleske bólindi. Sauda úiymynyng qoymalarynda saqtalghan qyruar tauarlar qory arnayy komissiya arqy jergilikti halyqqa tendey bólindi. Endi, sauda-sattyq búrynghyday memlekettik emes, jekege kóshkendikten shaghyn biznes jyldam qarqynmen algha basqany naryqtyq qatynastyng tiyimdiligine eldi ilandyryp, enbektenu yntasyn arttyrdy.

Búrynghy jinalysshyl, úranshyl  basshylar da kәsipke oiysyp, sózden iske kóshu adamdardy jauapkershilikke tәrbiyeledi. Sosialistik jospar, jasandy jarys, kommunizmge dәmelendirgen qiyaly «bes jyldyqtar» endi, kýlkili kýy bop artta qaldy...

Yaghni, «Halyqshyl qozghalystyn» jasaghan jandy, naqty baghdarlamalary iske asqanyn kózimen kórgen kәri kommunister qansha jyl bosqa jinalys ashyp, aram ter bolghanyn ishtey moyyndaugha mәjbýr boldy.

Áriyne, múnyng negizgi tetigin tapqandar halyqshyl qozghalystyng jas belsendideri edi. Olar túiyqqa tirelgen «kazarmalyq sosializmdi» qútqaratyn jalghyz jol – «sayasi, qoghamdyq, әleumettik týbegeyli ózgeris jasau» degen ústanymdy algha tartqan-dy. Yaghni, «әueli sayasatty ózgertu sonsong ekonomika» degen baghyttyng aksioma bolghanyn ómir ózi dәleldedi.

Sonda, bizding Qazaqstannyng «әueli ekonomika, sonsong sayasat» degeni, bayaghy kommunizmning eski tәsili sekildi ghoy. Óitkeni, naryqtyq ekonomikany kommunistik tәsilmen basqarudyng mýmkin emestigin qazirgi túiyqqa tirelgen qoghamdyq-әleumettik jaghdaylar óz-aq jariyalap túrghan joq pa?!

Sózimning sonynda jurnalist retinde aitpaghym bizding elge ashyq aqparattyq jýiening qajettiligi – qaryny ashqan adamnyng alaqanyn jayyp túrghan ayanyshty halin elestetedi, deu ghana.

Abay Mauqaraúly,

jazushy-jurnalist

Abai.kz