Senbi, 23 Qarasha 2024
4207 3 pikir 25 Tamyz, 2021 saghat 12:01

Mektep diyrektorlary qalay taghayyndalmaq?

Mektep diyrektorlaryn taghayyndau turaly Bilim jәne ghylym ministri Ashat Aymaghambetov aitty. Ol búl turaly Feysbuk paraqshasynda jazba qaldyrghan.

"Aldynghy jazbamdy jalghastyra otyryp, mektep diyrektorlaryn taghayyndaudyng jana tәrtibine toqtalyp ótsem.
Shyn mәninde, búl — mektep diyrektorlary, oqu mengerushileri, pedagogter jәne sarapshylarmen birlese bir jyldan astam uaqyt atqarghan tynymsyz júmystyng nәtiyjesi.

Birinshiden, endi mektep diyrektorynyng mindetin atqarushysy bolyp ýsh aidan aspaytyn jәne bir retten artyq emes merzimde ghana isteuge bolady. Osy kezende konkurs ótkizilip, jana basshy taghayyndaluy kerek.
Erejede belgilengendey, mektep diyrektorynyng bos nemese uaqytsha bos lauazymyna konkurs turaly habarlandyru bos oryn payda bolghannan keyin jeti júmys kýni ishinde bilim basqarmasynyng resmy saytynda jәne akkauntynda ornalastyryluy kerek.

Osylaysha, bos nemese uaqytsha bos diyrektor lauazymyna konkurs jariyalamay aq, jyldar boyy diyrektordyng mindetin atqarushysy bolyp júmys istep jýre beruge endi jol berilmeydi.

Aytpaqshy, býgingi tanda elimizde mektep basshysy lauazymyna 700-den astam bos júmys orny bar jәne sәikesinshe ol jerlerde diyrektordyng mindetin atqarushy adamdar júmys istep jýr.

Ekinshiden, Erejede diyrektordyng uaqytsha bos lauazymyna (bala kýtimine baylanysty demalys, oqu jәne t.b.) taghayyndau reglamentteletin bolady. Múnday jaghdaylarda da úiym basshysy tikeley taghayyndau emes, konkurs arqyly anyqtalatyn bolady.

Ýshinshiden, endi diyrektor lauazymyna konkursty audandyq bilim bólimderi emes, oblystyq bilim basqarmalary ótkizetin bolady. Yaghni, konkurstyq rәsimderdi úiymdastyrady jәne diyrektorlardy anyqtaydy. Sodan keyin diyrektordyng kandidaturasy boyynsha qújattar enbek shartyn jasasu ýshin bilim bólimine jiberiledi. 5 jylgha taghayyndalady.

Bayqaudyng ózi birneshe kezennen túrady:
- kandidattardyng diyrektor lauazymyna qújattardy tapsyruy;
- bilim basqarmasyndaghy kadr qyzmetining kandidattyng biliktilik talaptaryna sәikestigin baghalauy, konkursqa qatysugha rúqsat berui;
- ýmitkerlerge arnalghan elektrondyq testileu (basqarushylyq qúzyretter, pedagogika, psihologiya, QR Zannamasy boyynsha testileu);
- oqu ornynyng Qamqorshylyq kenesining aldynda mektepting damu josparyn qorghau (testileudi sәtti tapsyrghan jaghdayda);
- Bilim basqarmasyndaghy әngimelesu (Qamqorshylyq kenesining aldynda mektepting damu josparyn sәtti qorghap shyqqan ýmitkerler jiberiledi).
Qamqorshylyq kenesterining qúramyna ata-analar, pedagogika salasynyng enbek ardagerleri, qogham qayratkerleri, Ýkimettik emes úiymdardyng ókilderi kiredi.

Barlyq kezennen ótken ýmitkermen bilim bólimi tiyisti enbek shartyn jasap, ony diyrektor etip taghayyndau turaly búiryq shygharady.
Kandidattardy Qamqorshylyq kenesimen kelisu boyynsha kóptegen pikirtalas boldy.

Biz múny da eskerdik. Endi Qamqorshylyq kenesi diyrektor lauazymyna keminde eki kandidat boyynsha kelisim berui tiyis. Eger kandidattardyng sany búdan az bolsa, onda konkurs ótkizilmegen bolyp esepteledi jәne qayta jariyalanady.

Eger Qamqorshylyq kenesi eki mәrte eki kandidattan az adam tandaghan jaghdayda jәne sәikesinshe konkurs eki ret ótkizilmegen bolsa, onda konkursqa qatysyp jatqan barlyq kandidat kelesi kezenge ótedi.
Qamqorshylyq kenesting júmysy men qúru erejesin de qayta qaraudamyz.
Qaghidada bolashaq diyrektorlargha qoyylatyn biliktilik talaptaryna kóp kónil bólinedi. Múnda birneshe erekshelik bar.

Birinshiden, bolashaq diyrektorlar mindetti týrde menedjment kurstarynan ótip, tiyisti sertifikattary boluy kerek.
Ekinshiden, diyrektor lauazymyna basshy retinde júmys ótili bar kәsiby múghalimder taghayyndaluy mýmkin, al jalpy pedagogikalyq júmys ótili keminde 5 jyl boluy qajet.
Ýshinshiden, ýmitker taghayyndalghangha deyin songhy eki jyl bilim beru salasynda júmys isteui tiyis.
Búl tarmaq búryn-sondy qajetti júmys tәjiriybesi men pedagogikalyq enbek ótili bar, biraq songhy jyldary bilim beru salasynda júmys istemegen adamdar mektep diyrektory lauazymyna taghayyndalghan tәjiriybening boluyna baylanysty engizilip otyr. 20 jyl búryn múghalim bolyp júmys istegen nemese tipti mektep diyrektory bolghan, degenmen bilim beru salasyndaghy janashyldyqtar men oryn alghan ózgerister turaly habary joq, auyl әkimdikterining nemese ózge de memlekettik organdardyng qyzmetkerleri mektep diyrektory bolyp taghayyndalatyn.
Tórtinshiden, taghy bir janashyldyq — kadr rezervin qúru. Alghashqy eki kezennen (testileu jәne qamqorshylyq kenespen kelisu) sәtti ótken, biraq bilim basqarmasynda әngimelesuden ótpegen kandidattar endi bir jylgha rezervke alynuy mýmkin. Búl kandidattargha mektepting Qamqorshylyq kenesimen kelise otyryp, bir jyl ishinde diyrektor lauazymyna taghayyndalu qúqyghyn beredi.
Besinshiden, biyldan bastap diyrektorlardy rotasiyalau instituty engiziletin bolady. Songhy birneshe aida biz erejelerdi әzirlep, sarapshylarmen talqylap jatyrmyz.

Diyrektorlardy taghayyndau rәsimderi men olardy materialdyq qoldau jónindegi osy ózgeristing barlyghy diyrektor lauazymyna layyqty, barynsha dayarlanghan kandidattardy tandaugha jәne bilim beru úiymdary basshylarynyng bәsekege qabilettiligin arttyrugha baghyttalghan.
Sayyp kelgende búl bilim beru sapasyna әser etedi", - dedi ministr.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347