Almatynyng qapyryq basqan auasy qos ókpeni qapqanda tughan jerge, jaylaugha tartyp ketetin әdetim bar. Sol әdetime baghyp juyrda taghy da elge baryp qayttym. Salqynbelding sary qymyzyn sapyryp, saumal iship, sarq bastym. Iliyas jyrgha qosyp maqtaytyn Jetisudyng qymyzy osy bizding jaylauda.

Ony aqyn:

...Sauyry Salqynbel men Sayynbólek,

Suyghy soghyp túrady alasúryp.

Qymyzyn sol jaylaudyng ishken kisi,

Bәigege qosady ózin tang asyryp, – dep jyrlaydy.

Qazaqta ataqqa shyqqan әigili qymyz kóp. Mysaly, Arqada –  «Sarjazdyng qymyzy», Týstikte –  «Týlkibastyng týnemeli qymyzy», Tәnirtauda –  «Narynqoldyng nar qymyzy», Altayda –  «Marqakólding bal qymyzy» bolyp kete beredi. Sol ataqty qymyzdardyng qatarynda ishken kisini bәigege jaraghan jýiriktey etip qosatyn Salqynbel men Sayynbólek – Tesiktastyng da qymyzy bar.

Tәken Álimqúlov bir әngimesinde: «Alaotygha jayylghan jylqy adamdy úryp jyghady», –  dep jazady. Alaoty, ony biz «U qorghasyn» dep te aitamyz, – sabaghy men japyraghy siyakók, basynda aqbórte gýli bar óte qúnarly shóp. Jylqynyng shóbi. Boylap ósedi. Úsaq mal jese, basy ainalyp qúlap qalady. Sonday qúnarly, kýshti shóp jayylghan jylqynyng boyyna tarap, mama biyening emsheginen tamyp, kónekte – saumal, sabada – qymyz bop ashyp myna bizge jetedi. Al osydan keyin bәigege ózindi qospay kór!

Tәnirge tәuba! Qazaqtyng jeri qúnarly shópke bay. Qúnarly shópting baytaq bir ólkesi – Jetisu aimaghy bolsa, Jetisudyng tór jaylaularynyn, tóre jaylaularynyng biri – Tesiktas. Jazdykýngi shildede ayaghynyzgha shúlghau orap, etik kiyip, ton kiyip jýrmeseniz, Tesiktasta tonyp qalasyz. Aptap alqymdaytyn alajazda atan sýiekti azamatty qymtanyp, jyly kiyinuge mәjbýr etetin múzsauyt jamylghan Jonghar Alatauynyng tósindegi sol jaylaudyng órisine shópting shóbi bitedi. Maldyng jayylymyn keremet biletin Sabyrjannyng sózine sýiensek, ystyq qúm qoynaularyndaghy shópting qúnarymen teniz dengeyinen pәlenbay shaqyrym qashyqtyqtaghy biyik әri suyq tau shóbining qúnarynan asatyn qúnarly shóp jer betinde az kezdesetin kórinedi.

«Shópting qúnary» degennen bir auyz әngime aitayyn. 2005 jyly nauryz aiynda, Aqaev resmy Bishkek biyliginen quylardyng az-aq aldynda, bir top jurnalist qazaq arheologtarymen birge Mysyrda jýrdik. Piramidalargha shyqtyq, muzeylerdi araladyq, perghauyndar zamanyndaghy eski shaharlardyng júrtyn araladyq, Beybarys babamyz saldyrghan meshitke bardyq, mәmýlikter túrghyzghan úly qorghandardy kórdik, arasynda maqtanshaq mysyrlyqtardyng ótirik-shyny aralas sózderine de qúlaq týrdik. Bir kýni bizdi tegi zәngi-arab Mohammed degen tilmәshimiz dәri-dәrmek shygharatyn farmasevtikalyq zauytqa alyp keldi. Zauytty aralaghan sәtimde qanday qúrylghy-apparattardy, qanday dәrilerdi kórgenim esimde qalmapty, esimde qalghany – zauyt qojayynynyng sózi. Kózine kózining súghyn qadap, úzaq qarap otyryp, ezuine әntek kýlki ýiirgensip sóileytin adam eken. Ezuine әntek kýlki ýiirgensip sóileytin adam, kýlimsirep otyryp:

– Bizding zauyttyng ónimin dýniyejýzi tútynady. Ýndistanmen, Qytaymen, Batys elderimen jaqsy baylanystamyz. Afrika qúrlyghyna, qúrlyqtaghy tez taralatyn auru týrleri kóp eldi-mekenderge jәrdem retinde de dәri-dәrmek jiberip túramyz. Dýniyejýzi densaulyq saqtau úiymy da bizding dәrilerimizding sapasyn joghary baghalap, әrqanday dertting dauasy dep moyyndady, – dedi.  – Al sol dәrilerdi jasaugha qajet әlemdegi eng qúnarly, dәrilik qasiyeti mol shópti qaydan alyp otyrghanymyzdy bilesizder me? – dep sózin jalghastyrdy ol. – Qazaqstannan, qazaq jerinen alyp otyrmyz.

Maqtanshaq mysyrlyqtardyng qasynda bizding de jaghamyz jayylyp, maqtanyp, bósuge mýmkindik tudyrghan qojayyngha qol berip, mәz bolghanymyzben, ishimizde bir ókinish túrdy: әtten, shópten dәrini ózimiz jasay alsaq qoy...

Qaydam, odan beri arada 16 jyl ótipti. 16 jylda «shóp te – ólen, shónge de – ólennen» asqan joqpyz. Al Asqar bayke Aqaev bolsa, 16 jyldan keyin eline oralyp, әidik bir qylmystyq is boyynsha jauap bergeli jatyr. Biz búl jaytty qonsylas qyrghyz elindegi halyqtyq biylikting demokratiyalyq, qúqtyq jýiege bet búruy dep bilemiz. Qalay desek te, biyliktegi adam «betegeden – biyik, jusannan – alasa» boluy  kerek. Áytpese, Aqaev siyaqty kýnderding bir kýninde bәrine jauap beruge tura keledi...

Hosh, sonymen jaylauymyzgha qaytayyq. Jaylaugha qaytsaq, taghy da 10-15 jylgha keri sheginuge tura keledi.

Ákem ekeumiz...

Búrynghy Taldyqorghan oblysy Qapal audany Aqsu qoy sovhozynyng shopandary men jylqyshylary jazda kóship-qona jýrip, eki jaylaudy qonys qylady. Qyzylauyz – bergi, bauyrdaghy bel jaylau. Qyzylauyz – dese degendey, eki betin jalanash qyzyl tas japqan, qyp-qyzyl shyntastar qaptaghan enseli tau. Salt attyly jolaushy alystan qarasan, qyzyl taudyng auzyna kirip, jútylyp bara jatqanday kórinedi. Qyzylauyzdyng ózi Salqynbel, Jeldisay, Aqtasty, Shybynsay, Túrsyn tóre degen qonystargha bólinedi.

Búl jaylaudyng qyzyghy – jeli tartyp, bie baylau. O zamanda bir sovhozdyng ózinde 20-30 otar qoy bar. Ár otardan qozy-laghyn qosqanda myngha juyq túyaq óredi desek, sonda bauyrdaghy jaylaudyng ózine 20-30 myng qoy jayylady eken. Onyng syrtynda ýiir-ýiir jylqy, tabyn-tabyn siyr jәne bar.

Kóktemning ortasynda-aq kóknil týske boyalatyn Qyzylauyzdyng barqyt belderine, Tastybýiendi órley aq boz ýiler tigiledi. Jelige jylqy ýiriledi. Aspangha shapshyghan asau qúlyndardyng basyna noqta kiyiledi. Daladaghy oshaqtardan aqshuda týtin órilip, jaynaghan jaz ómirin kóz aldynda shalqytyp jiberedi. Órister mamyrlaghan malgha toly. Qyrdan, bel-belesten atqa mingender aghylady. Búlar – toy-duman, qyzyq izdegen qyzuqandy jandar. Balbarmaq bәibishelerding qolynan qymyz iship, olar әr shanyraqqa «qonys qútty bolsyn»  aytyp, el qydarady. Jaylaudyng jan sýisinter quanyshy men qyzyghy bizding jaqta Qyzylauyzdan bastalady.

Tesiktas – tór jaylauymyz. Janaghy qyzyl taudyng quysyndaghy iyrek jolmen maldy aidap shyqsanyz, ar jaghy – Jonghar Alatauynyng alabyndaghy Tesiktas jaylauy. Tesiktas – bizshe baluan jotaly beldin, jazyqta tuyp-ósken aghayynnyng ólshemine salsaq, – taudyng jaly sekildi birtýrli tas. Zor túlghaly shyntas. Shyntastyng dәl orta túsyna әldebir sheber әdeyilep túryp oiyq salghan siyaqty. Osydan keyin júrt ony «Tesiktas» atap ketken. Tesiktasta sorayghan shyntastar kóp. Men dostaryma Tesiktas jaylauyndaghy shyntastar turaly «Aspantaular ayasyndaghy piramidalar» dep, talay әngime aitqanmyn. Sol tas piramidalar tabighy týrde týzilgen Tesiktasqa ilgeride – 1990-93 jyldargha deyin Taldyqorghan oblysyna qarasty ýsh audannyn: Aqsu-Qapaldyn, sosyn Bórilitóbening malshylary shyghatyn. Tesiktas – salqar jaylau. Bergisi Tastybýien, odan әri Saryoy, Sayynbólek, Qarasaz, Túrlybekting túghyly, Aqbúlaq, Kókbúlaq, Demikpe bolyp jalghasyp kete beredi.

Tesiktastyng shóbin bir ai, bir ay jarymnyng shiyreginde 80-90 otardyng maly, qara eseppen qayyrsaq, 80-90 myng qoy jep tauysa almaydy. Tesiktasta «ayjýn» degen shóp ósedi. Suyqta ósetin shóp. Ayjýn janbyr jaughan sayyn kóktep óne beredi. Ayjýnge jayylghan mal taudan semirip, domalap týsedi.

Tesiktasta kýnde toy, kýnde kókpar, atjarys, alaman bәige. 80-90 otardy aidap kelip Tesiktasqa qonghan 80-90 ýy – shetinen dumanshyl: әnge әues, sәnge ýiir. Qazaqtyng berekesi artyp, baghy janghan, baylyghy tasyghan baghzydaghy saltanatty kýnderi kóship kelip Tesiktasta túraqtap qalghan siyaqty. Ol kezdegi Tesiktastyng kórikti kelbetin kórgen sayyn kóre berging keletin, qazir әngime qylyp aitqan sayyn aita berging keledi.

...Sonymen әkem ekeumiz... osydan 15 jyl búryn Tesiktasqa bardyq. Ákey –  at belinde tanau astynan qonyrlatyp, qanday da bir әnning әuenin ynyldap qana otyratyn túiyq adam, әngimege joq. Qyzylauyz asyp, Tesiktasqa kóterilgende, ol tas-týiin bop qatty da qaldy. Mening janarymdy jas juyp ótkendey boldy. Óitkeni aldymyzda alqam-salqam taular men anyraghan angharlar ghana jatyr edi. Uildep jel túrdy. Jelmen birge qúlaqqa zaryghyp, talyp әn jetti.

Qara nar jýk kótermes bel ketken son-ou,

Keng jaylau qúlazidy-au, el ketken son-ay.

Jolyqqansha,

amal joq, amal qansha-ay!..

El ketken song qúlazyp qalghanday reng tanytqanymen, Tesiktastyng bayaghy kórkem kelbetine qylau týspepti. Tek: «Jarandar-au, jaqsylarym-au, qayda ketip qaldyndar bәring týgel?!.» – dep keyip qana túrghan siyaqty. Men әkemning qabaghyna qaraylap, bir esepten kónilin kótermek bolyp:

– Agha, kóresiz әli, Tesiktasqa el qaytyp oralady. Anau jetim júrttyng bәrine  ýy tigilip, anau óris malgha tolady, – dedim.

Ákem ýndemedi. Bәlkim, ol mening sózimdi shala estigen bolar. Bәlkim, mening sózimning erteng boluy mýmkin shyndyghyna eleng etpegen shyghar. Álde, tór jaylauy – Tesiktasynan ózining jalyn qúshqan jastyghyn, at jýgirtip, qús salghan, kókpar tartqan, toy toylaghan seri kýnderin, jan ayamas dostaryn, qúrby-qúrdastaryn izdep, kónili uaqyttyng alys bir shalghayyn sharlap ketti men eken, әiteuir, ol ýndemedi.

Bilesizder, 1990-jyldary kele-kele týieni,  ýiir-ýiir jylqyny, otar-otar qoydy, tabyn-tabyn siyrdy barterding «bazaryna» toghytyp «qyzyl diyrektorlar» qyryp saldy. Biylik auylsharuashylyghyn túralatyp, solaqay sayasat ústandy. Úiysyp otyrghan újymdardy byt-shyt qyldy. Aghayyn birinen biri bezdi. Kәnigi malshylar órisinen airyldy. Tesiktas ta iyen qaldy...

Alayda men arada 15, joq, 16 jyl ótkende әke kónilin aulap aitqan sózimning Tesiktas pen Qyzylauyzda qayta týley bastaghan býgingi tirshilik, ómir belgisimen qauyshqanyn kórip quandym. Ásirese, Qyzylauyzdyn, Qyzylauyzdaghy qonystardyng ajary ashyla týsipti. Qaysybir jyldary Qyzylauyzdyng órisinen qaran-qúrang mal kóringenimen, búrynghy qútty qonystarda jarbighan ýiler túrghan-dy, mal sonynda jalbandap jalshy jýrgen. «Jalshy» degenim – ónkey maskýnem, araqkesh. Ildebaylap bir kýnin bir kýnge jalghaytyn kezdeysoq bireuler. Mal iyesi az-múz aqy berip jaylaugha shygharyp qoyghan. Bitti. Sonymen kýneltude. Jalshynyng aty – jalshy. Jalshyda ómirge qúshtarlyq, ómirdi sýng, adam bop qatargha qosylu, bang, ýili-barandy bolu degen senim, ýmit, qúlshynys atymen joq. Mal iyesin de Qúday atqan. Mal iyesi mal baqpaydy. Maldy qara bazargha aidap aparyp satudy ghana biledi. Mal iyesi malyn sýimegen son, jalshy onyng qoyy men siyryn qaytsin. Esebin tauyp ol da maldy satady. Úrlyq qylady. Araq ishedi. Qysqasy, jaylaudyng kórki mal men jalshy emes, jaylaudyng kórki – mal men malshy. Qambar atanyn, Zengi babanyn, Shopan ata men Shekshek atanyng týligin jaqsy kóretin, maldy sýmesinen tanityn, jan-jýregi tau men tasqa baylanghan adam ghana jaz jaylaudyn, qys qystaudyng kórkin keltire alady. Jaylau men qystaudyng qoynauyna jan bitirgen adamgha jaylau men qystau mal bitiredi. Sonyng solay ekendigin Qyzylauyz ben Tesiktasty jaylap otyrghan jas shopandardyng ómirinen kóruge әbden bolady. Malshylardyng deni «arghy betten» babaqonysyna oralghan jastar eken. Jas otbasylar Qyzylauyz-Tesiktas jaylaularyndaghy qútty qonystarda týtin týtetip, yrysqa kenelip, berekege bet týzep otyr.

«Yrysqa kenelip» deuime sebep: atalghan jaylaulyq jerlerding shóbi qúnarly. Jaylaudyng shóbine tis batyrghan mal qystan jýdemey shyghyp, tól beredi.

«Berekege bet týzep otyr» deuime sebep: jaylaudaghy óristing bólinisine jergilikti biylik aralasyp, әdildikti qalpyna keltire bastapty. Anau bir jyldary jaylaudy әrkim iyelenip, qoqandap, qojayyn bolghansyp, atys-shabystyng aiqayy estilip qalghan. Endi bayqaymyn, jer komissiyasynyng pәrmendi júmysy, Memleket basshysynyng jerdi jekemenshikke bermeu, satpau jónindegi zangha qol qony – «ýstem tap ókilderinin» taltanyna túsau salghangha úqsaydy. Júrttyng kózi  ashylyp, jaylaudy jazda jaylaudyng qamyna myqtap kirise bastapty. Al búnday betalystyng týbi qayyrly bolaryna kýmәndanbaymyz.

Sózimizding bas jaghynda tau men dala shóbining qúnary jóninde aitatyn Sabyrjannyng esimin oqyrman esinde ústap otyr dep oilaymyn. Sabyrjan – asaudyng albastysy. Shu asaudy jýgen, noqtasyz minip jýre beredi. Bauyrjan, Tәuirjan degen aghalary, Meyirjan, Qayyrjan, Qayrat, Qanat degen inileri bar. Ákeleri de kezinde újymshardyng qoyyn, jylqysyn baqqan adam. Shәkirovter. Qújat jýzinde «Shakirovter» boluy da mýmkin. Osy Shәkirovter eki mynnyng ýstindegi eki otar qoyy men ýiir-ýiir jylqylaryn 150-200 shaqyrym jerden jayyp kep, jaz shygha Tesiktasqa jetedi.

– Taldyqorghan qalasynyng әuejay alany ayaqtalghan tústaghy «Nayman zirattan» maldy aidap otyryp, aragha ýsh kýn salyp Tesiktasqa jetemiz. Tesiktasta tamyzdyng sonyna deyin, key jyldary qyrkýiekting ortasyna deyin otyryp, «Nayman zirattaghy» kókteu-kýzeuge qaytamyz. Ol jerdegi bidayy orylghan tanaptargha – dәnge qoy jayyp, qarashany ótkeremiz de, qúmgha týsemiz. Qysta qúmda bolamyz. Mataydyng qúmynda «jalmanqúlaq» degen japyraghy býldirgenning japyraghy siyaqty shóp bar. Ýskirik soghyp, ayaz úrmay jalmanqúlaqqa jan bitpeydi. Qatty bir ayazdan son, jalmanqúlaq pisedi. Pisken song oghan mal jabysyp qalady. Kýiine kýy qosady. Qúm qystaghan qoydyng bәri egizden tuady. Qys ayaqtala «Nayman ziratqa» kelip, maldy tóldetemiz. Mal tóldep bitkennen keyin – qaytadan Tesiktas, – deydi Sabyrjan.

Men ishimnen quanyp, oigha kettim: mine, qazaq babam maldy osylay baqqan, osy Sabyrjan, Tәuirjandarsha baqqan! Jyldyng tórt mezgilinde kóship jýru degen – kóship-qonyp, júrt janartyp sabylu ghana emes, sharuashylyqtaghy berik dәstýrdi búzyp almay, uaqyt yrghaghymen birge alyp jýru degen sóz. Sharaushylyqty tabighat ayasynda saqtap, tabighy ainalymda ústau degen sóz. Búl keremetti endigi qazaq biyligi, әsirese, auylsharuashylyghyna jauapty memlekettik qyzmetkerler bek jaqsy bilui kerek. Bilmese, babalar izinen ainymay jýrip kele jatqan Shәkirovterden súrasyn.

Qazaqqa qazir azdy-kem mal bite bastady. Biraq  alayaq alpauyttargha jerin berip qoyghan qazaq malshysy men dihany jerine tolyq iyelik ete almay otyr.  Songhy kosmomonitoring derekteri boyynsha, bizde 40 million gektar nemese 400 myng sharshy kilometr jayylym dúrys paydalanylmay jatqan kórinedi. Al 40 million gektar jer 83 mln halqy bar Germaniyanyn, 60 mln adam ómir sýretin Italiyanyn, 126 mln jan sany jaylaghan Japoniyanyn  territoriyasynan da ýlken. Búl aumaqqa damyghan, gýldengen Ontýstik Koreyanyng tórteui, danqy shartarapqa ketken Shveysariyanyng ony syiyp ketedi! Al biz osynday memleketter ómir sýrip jatqan jerding kólemin bos tastap, alpauyttardan asa almay otyrmyz. Sondyqtan jaylaulargha kósheyik. Sizding jaylauynyz qayda edi?..

Dәuren Quat

Abai.kz