Aleksey VLASOV, Postkenestik kenistikti zertteu jónindegi aqparattyq-saraptamalyq ortalyghynyng diyrektory, reseylik sayasattanushy:
– Aldymen Medvedevting sózderin eske týsireyikshi: «Preziydent Obama menen «Reseyding DSÚ-gha enbek oiy bar ma» dep súrady. Búl saualgha elimizding atynan jauap bereyin, Resey Dýniyejýzilik sauda úiymyna engisi keledi. Jәne oghan songhy jyldary jetken jetistikterimizben baramyz», – degen bolatyn. Eger Kedendik odaqty «jetken jetistikterdin» qatarynda ataytyn bolsaq, Reseyding Obamany qarsy alghangha deyingi jәne odan keyingi ústanymynyng arasynda eshqanday da qarama-qayshylyq joq. Degenmen Astana-Mәskeu-Minsk ýshtigining arasyndaghy integrasiyagha әser etip jatqan «ekonomikadan tys» ishki sebepter tym kóp. DSÚ-gha birlesken týrde enuding sәtti jýzege asatyndyghyna kepildik beruge eshbir sarapshynyng da dәti shydamas edi. Sondyqtan qaytalap aitayyn, Barak Obamanyng Kedendik odaqqa degen kózqarasy beytarap jәne búl taqyryp ony qyzyqtyrmaydy.

Aleksey VLASOV, Postkenestik kenistikti zertteu jónindegi aqparattyq-saraptamalyq ortalyghynyng diyrektory, reseylik sayasattanushy:
– Aldymen Medvedevting sózderin eske týsireyikshi: «Preziydent Obama menen «Reseyding DSÚ-gha enbek oiy bar ma» dep súrady. Búl saualgha elimizding atynan jauap bereyin, Resey Dýniyejýzilik sauda úiymyna engisi keledi. Jәne oghan songhy jyldary jetken jetistikterimizben baramyz», – degen bolatyn. Eger Kedendik odaqty «jetken jetistikterdin» qatarynda ataytyn bolsaq, Reseyding Obamany qarsy alghangha deyingi jәne odan keyingi ústanymynyng arasynda eshqanday da qarama-qayshylyq joq. Degenmen Astana-Mәskeu-Minsk ýshtigining arasyndaghy integrasiyagha әser etip jatqan «ekonomikadan tys» ishki sebepter tym kóp. DSÚ-gha birlesken týrde enuding sәtti jýzege asatyndyghyna kepildik beruge eshbir sarapshynyng da dәti shydamas edi. Sondyqtan qaytalap aitayyn, Barak Obamanyng Kedendik odaqqa degen kózqarasy beytarap jәne búl taqyryp ony qyzyqtyrmaydy.

Orazaly SÁBDEN, akademiyk, ekonomist, zanger:
– Búl jerde sayasat birinshi kezekke shyghyp otyr. Al sayasat bar jerde mindetti týrde mýdde bolady. Kedendik odaq negizinde kiru biz ýshin tiyimdi bolatyn edi. Búl túrghydan alyp qaraghanda, Reseyding mýmkinshiligi men dayyndyghy óte joghary dengeyde. Dýniyejýzilik sauda úiymyna kiru niyetin ashyq bildirui – osynyng aighaghy. Medvedev pen Obamanyng kezdesuindegi Resey jaghynan aitylghan pikir Reseyding DSÚ-gha kirgendigin bildirmeydi. Dýniyejýzilik sauda úiymy qabyldau emtihany arqyly birneshe balany oqugha qabyldaytyn uniyversiytet emes. Mýshelikke ótuding qiynshylyghyn 13-14 jyldan beri kelissózder jýrgizip kele jatqan biz jaqsy bilemiz. Búl úiymgha Kedendik odaq elderining bir mezgilde enui shart emes. Biz DSÚ-gha Reseyding kólenkesinde jýrip ótudi emes, tauarlarymyzdyng bәsekege qabilettiligin arttyru men dayyndyghymyzdy kýsheytudi oilauymyz kerek. Eng bastysy, Kedendik odaq elderi ýkimetterining arasynda birigip qadam jasau turaly kelisildi. Jaqynda Mәskeude EurAzEQ-tyng otyrysyna qatysyp keldim, sol jiynda kelesi jyldyng basynda Keden odaghy memleketterining birikken komiyteti ashylatyny belgili boldy. Al búl degenimiz – ýlken sharua.

Dosym SÁTPAEV: Tәuekeldi baghalau tobynyng diyrektory, sayasattanushy:
– Búl taqyryptaghy Medvedev pen Putinning kózqarasy býgin qarama-qayshy kelip otyr. Ekeui eki týrli sóileydi. Soghan qaraghanda ózderi de ne isteu qajettigin sheshe almay ekioyly jýrgen siyaqty. Múnday jaghdayda Qazaqstan da kelissózderdi toqtatpay, óz aldyna jalghastyra beru kerek.
Bastapqyda, Reseyding Dýniyejýzilik sauda úiymyna Kedendik odaq bolyp kiru turaly sheshimi bәrimizdi de tanghaldyrghan bolatyn. 16 jyl boyy jalghasyp kelgen kelissózderdi qalaysha kilt tejey qoyady destik. Sóitsek olay emes eken. Is jýzine kelgende Qazaqstan da, Resey de, Belarusi ta DSÚ-gha enu jónindegi kelissózderdi toqtatqan joq. Ásirese, Resey men Qazaqstan jekeley әreket etu mýmkindigin saqtap qalghysy keldi. Ayta ketu kerek, osy tústa Qazaqstan sayasatkerleri ózin sauatty ústay bildi. Óz basym, DSÚ-gha Kedendik odaq bolyp enu Qazaqstan ýshin asa bir ýlken jetistik dep esepteymin. Búdan, negizinen, Resey útady. Sebebi Resey aldymen ýsh birdey naryqty óz yrqyna baghyndyryp, tauarlarynyng satylu arnasyn keneytip alghysy keledi.

Saualnamany dayyndaghan Sәken Kókenov
“Alash ainasy” gazeti 11 shilde 2009 jyl