Býgin Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Qasym-Jomart Toqaev el halqyna kezekti Joldauyn arnady. Joldau Parlament otyrysynyng ashylu sessiyasynda aityldy. Preziydentting Joldauda aitqan manyzdy mәselelerdi qysqasha bylay topshylaugha bolady. 

Til men qoghamdaghy qatynas

«Biz zang boyynsha jauapqa tartamyz. Konstitusiyagha qarsy múnday jauapsyz qadamdar elding negizgi mýddelerine núqsan keltiredi. Qazaq tilin damytu memlekettik sayasattyng basym baghyttarynyng biri bolyp qala beredi. Búl salada nәtiyje bar.

Jalpy, memlekettik tilding qoldanylu ayasy keneyip keledi. Búl tabighy qúbylys, sondyqtan, qazaq tilining órisi shekteuli dep aitugha negiz joq. Zang boyynsha Qazaqstanda bir ghana memlekettik til bar. Orys tili resmy til mәrtebesine iye. Ony qoldanugha bizding zannamagha sәikes kedergi keltiruge bolmaydy», - dedi Memleket basshysy.

Osy arqyly eldegi songhy uaqyttaghy Resey tarapynan aitylghan «orys tili mәselesi» degen súraqqa da nýkte qoyghanday boldy.

Aumaqtyq tútastyq pen radikalizm, etnostar arasyndaghy qarym-qatynasqa qatysty da aityldy.

«Etnosaralyq qatynastardyng ýilesimdi damuy әrqashan memlekettik sayasattyng negizgi baghyttarynyng biri bolghan jәne bola beredi. Búl tәsildi qazaqstandyqtardyng absolutti kópshiligi qoldaydy. Bizding azamattar ýshin kelisim, toleranttylyq - búl ómirding ózi, mәdeniyetter men tilderding aralasuy.

Biz Konstitusiya boyynsha birtútas últpyz. Jәne búl bizding sózsiz kýshimiz. Pikirlerding pluralizmin saqtay otyryp, biz sonymen birge, radikalizmning kez kelgen týrin qatang týrde joyamyz. Biz memlekettik egemendigimizge, aumaqtyq tútastyghymyzgha qol súghugha jol bermeymiz», - deydi Toqaev.

Búl Resey tarapynan songhy eki jylda aitylyp kele jatqan aumaqtyq tútastyqqa qatysty negizsiz mәlimdemeleri qarsanynda aitylyp otyr.

Áleumet

«Elimizde eng az jalaqy kólemi 2018 jyldan kóterilgen joq. Álemdik koronadaghdarys qazaqstandyqtardyng tabysyna saldaryn tiygizdi. Onyng ýstine eng tómendi jalaqy kólemi boyynsha Qazaqstan TMD-nyng birqatar memleketterinen qalys qalghan. Osy orayda 2022 jylghy 1 qantardan bastap eng tómengi jalaqy kólemin 42 500 tengeden 60 myng tengege arttyru turaly sheshim qabyldadym. Atalghan bastama 1 mln-nan astam qazaqstandyqty qamtidy. Búl óz kezeginde kólenkeli jalaqy mәselesin joyyp, el ekonomikasyna ontayly әserin tiygizedi. Jәne sarapshylardyng pikirinshe búl JIÓ-di 1,5 ese artuyna yqpal etedi», - dep mәlimdedi QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev Joldau barysynda.

Búl әriyne jaqsy. Alayda inflyasiya kólemi men baghanyng ósui, memlekettik sektordyng bagha túraqtandyru sayasatynyng әlsizdigi ony tiyimdi ete ma eken degen súraq tuyndaydy.

Preziydent auyl sharuashylyghynyng manyzdy ekenin de atap ótti. Toqaev azyq -týlik baghasy turaly aitty. Onyng aituynsha, azyq-týlik baghasyna birynghay baqylau ornatu qajet.

«Búl naryqty monopoliyalaugha bolmaydy. Búl jaghdaydy isti retke keltiretin uaqyt jetti», - dedi Preziydent.

«Sifrlandyru Qazaqstan ýshin manyzdy. Kem degende 100 myng IT mamandaryn dayyndau qajet. Memlekettik organdardyng biznes-prosesteri sifrlandyryluy tiyis. Kórshiles memleketterge qyzmet kórsetui tiyis qazirgi zamanghy derekterdi óndeu ortalyqtaryn qúru qajet. Qazaqstan sifrlyq habqa ainaluy kerek», - dedi Preziydent. Sonday-aq, ol halyq 100 payyz qyzmetti telefon qosymshalary arqyly iske asyra aluy tiyis dep sanaydy.

Sonymen qatar, Preziydent baspana mәselesin de kóterdi.

«Men zeynetaqy jinaqtaryn merziminen búryn paydalanu bastamasynyng ong dinamikasy turaly aittym. Osy ýrdisti qoldau ýshin zeynetaqy jinaqtarynyng bir bóligin keyinnen túrghyn ýy satyp alu ýshin «Otbasy bank» esepshotyna jetkilikti sheginen kóp mólsherde audarugha rúqsat beru qajet dep sanaymyn», - dedi Toqaev.

Bilim

El basshysy bilim salasyna ýlken mәn beretinin kórsetti. Atap aitqanda mamandyq tandau jaghy men ony jetildiru jaghy manyzdy. Sebebi kóptegen jastardyng alyp jatqan mamandyghy oqu bitirgenge deyin qajetsiz mamandyq bolyp qaluy mýmkin.

«Jahandyq ózgerister jaghdayynda, bitirushi enbek naryghyna shyqqangha deyin alghan bilimi eskirui yqtimal. Sondyqtan, tiyisti ministrlikting aldynda oqu baghdarlamalaryn jana shyndyqqa beyimdeu boyynsha shúghyl mindet túr»,  - dedi Toqaev.

Preziydentting aituynsha, pandemiya kezinde qashyqtyqtan oqytu nәtiyjeleri últtyq telekommunikasiya jelilerining tiyimdiligining jetkiliksizdigin kórsetedi.

«Búl bastapqy bilimi joq studentterding kóp boluyna әkeldi. Taghy bir ýlken problema tuyndady, tipti ony qiyndyq desek te bolady, balalar mektepten ketudi qalaydy, sebebi oqudyng qajettiligin kórmeydi. Ýkimetke búl mәselege bayypty qarau tapsyryldy. Atap aitqanda, qashyqtan oqytu formaty ýshin aqparattyq jýielerding sapasyn arttyru kerek. Bizding bilim qoljetimdi jәne inkluzivti boluy tiyis», - dedi Memleket basshysy.

Mektep salu mәselesin de tilge tiyek etti. «Orta bilim beru jýiesining ótkir problemasy - mektepterde oryn jetispeushiligi bolyp otyr. 225 myng oryn tapshy. Shúghyl sharalar qoldanylmasa, 2025 jylgha qaray ol million oryngha jetui mýmkin. Búghan deyin men 2025 jyldyng sonyna deyin keminde 800 mektep salugha tapsyrma bergen edim. Býgin 1000 mektepke deyin jetkizu mindetin qoyamyn», - dedi Preziydent Qazaqstan halqyna joldauynda.

Energiya

Qazaqstanda aldaghy uaqytta energiya tapshylyghy boluy yqtimal. Ony Preziydent óz Joldauynda atap ótti.

«2030 jylgha qaray Qazaqstanda elektr energiyasynyng tapshylyghy bolady. Álemdik tәjiriybe shyghudyng eng ontayly jolyn úsynady, ol beybit atom. Áriyne búl súraq onay emes, sondyqtan ony sheshuge mýmkindiginshe rasionaldy týrde, emosiyasyz qarau qajet. Ýkimet pen «Samúryq-Qazyna» bir jyl ishinde Qazaqstanda qauipsiz jәne ekologiyalyq taza atom energiyasyn damytu mýmkindigin zertteui tiyis», - dep tapsyrdy Toqaev el halqyna Joldauynda.

Preziydentting aituynsha, búl mәseleni bizding elde bilikti yadrolyq injenerlerding jana buynyn qalyptastyru túrghysynan qarastyru qajet.

«Perspektivaly baghyt - jasyl sutekti, jalpy sutegi energiyasyn óndiru. Ýkimetke osy mәsele boyynsha úsynystar dayyndaudy tapsyramyn», - dedi Memleket basshysy.

Sayasat

Toqaev audan әkimderin saylaugha qatysty da aitty. Búghan deyin Qazaqstanda auyl әkimderin saylau bastalghan bolatyn.

«Búl byltyrghy joldauda men úsynghan sayasy reformanyng irgeli sәti. Búl sheshim auyl túrghyndarynyng mýddelerine tikeley әser etedi, yaghny qazaqstandyqtardyng - 40 payyzy. Biz dúrys joldamyz. 2024 jyly halyq pilottyq rejimde audan әkimderin saylaytyn dengeyde bolady. 

Saualnama kórsetkendey, júrtshylyq auyl әkimderining saylanuyn qoldaydy. Búl manyzdy qadam, oghan múqiyat jәne jýieli týrde qarau kerek. Biz búl jýiening qalay júmys isteytinin naqty týsinuimiz kerek. Mening oiymsha, auyldarda әkimder saylauyn ótkizu qajet», - dedi ol.

Joldauda auyz su mәselesine qatysty:

«BÚÚ aldaghy on jyldyng ishinde jahandyq dengeyde su resursynyng tapshylyghy bolady dep boljam jasap otyr. 2030 jylgha qaray su tapshylyghynyng kólemi 40 payyzgha jetui mýmkin. Sondyqtan, biz jana tehnologiyalar men sifrlandyru arqyly sudy ýnemdeuge kóshuimiz kerek. Su tapshylyghyn joidyng basqa joly joq. Búl asa manyzdy mindet. Ýkimet su paydalanudy retteu jәne ony ýnemdeu tehnologiyasyn engizu júmysyn yntalandyru ýshin naqty sheshimder әzirleuge tiyis. Sondyqtan, ónirlerdi damytudyng últtyq jobasy ayasynda bes jyl ishinde halyqtyng 100 payyzyn tasa auyz sumen qamtamasyz etudi tapsyramyn», - dedi Toqaev.

Últtyq geologiyalyq qyzmet qúrudy da tapsyrdy.

«2025 jylgha qaray orta merzimdi maqsat - óndeu ónerkәsibining eksportyn 1,5 esege, 24 milliard dollargha jetkizu. Al, enbek ónimdiligin 30 payyzgha deyin arttyru. Geologiyalyq bilim tómen dengeyde. Investorlardyng sapaly iydeologiyalyq aqparatqa qoljetimdiligin keneytu qajet. Búl ýshin vedomstvogha baghynyshty úiym negizinde tiyimdi Últtyq geologiyalyq qyzmet qúru kerek», - dep tapsyrdy Memleket basshysy.

Al eng manyzdysy, preziydent Últtyq qorgha qoldy kóp salmau kerektigin aitty.

«Negizinen, memlekettik qaryzdyng azdyghyna jәne eleuli rezervterding boluyna baylanysty, Qazaqstan pandemiya saldaryn salystyrmaly týrde sәtti enserip keledi, búl bizding bәsekege qabiletti artyqshylyghymyz, endi ony joghaltpau manyzdy. Alayda songhy uaqytta shyghys mindettemelerin jabu ýshin budjet tapshylyghy men Últtyq qordan transfertter kóbeyetin ýrdis payda boldy. Ómir boyy búlay jalghasa bermeydi. Qarjylyq túraqtylyq qory sheksiz emes.

Áriyne, budjet kirisin úlghaytu sharalary qajet. Biraq bizge birinshi kezekte memlekettik shyghyndar kólemi men tiyimdiligin baqylau qajet. Últtyq qordyng aktivterin qalpyna keltiru ýshin budjettik erejeni iske asyrudy jedeldetu qajet, sәikes zannamalyq týzetuler 2021 jyldyng ayaghyna deyin qabyldanuy tiyis.

Jalpy alghanda, elge memlekettik qarjyny, memlekettik qaryzdy, budjet sayasatyn, Últtyq qordy basqarudyng birqatar erejeleri qajet. Men ýkimet pen Últtyq bankten jyl ayaghyna deyin memlekettik qarjyny basqaru tújyrymdamasyn dayyndaudy súraymyn», - dep tapsyrdy Preziydent.

Abai.kz