Qazaqstan Respublikasy Parlamentining qúrylghanyna 25 jyl tolyp otyr. Osy orayda 2020 jyldyng 21 qazany kýni Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Mәjilis jәne mәslihat deputattary saylauyn taghayyndau turaly ýndeuinde: «Bizding ortaq missiyamyz – Qazaqstandy órkendetu, azamattarymyzdyng iygiligi ýshin qyzmet etu. Qazaqstan halqy asa manyzdy tarihy syndarly sәtterde bir jennen qol, bir jaghadan bas shyghara bildi. Halqymyz osy joly da elimizdi jan-jaqty janghyrtu baghytyndaghy jana tarihy missiyasyn layyqty atqarady dep senemin. Tәuelsizdikting 30 jyldyghy qarsanynda elimiz kemeldene týsip, damudyng jana kezenine shyghatynymyz anyq» dep taghylymdy sóz aitqan bolatyn.

Ótken ghasyrdyng 20-shy jyldary Jalpyúlttyq «Alash» jәne Solshyl liyberal jastardy manyna toptastyrghan «Ýsh jýz» partiyalary bәlshebekter tarapynan kýshpen taratylghan son, qazaqqa derbes sayasy úiymdaryn qúrugha 1991 jyldyng 7 qyrkýiegine deyin toqtau salynyp kelgeni de jasyryn emes. Nege 7-shi qyrkýiek!? Endi osyghan egjey-tegjey toqtala keteyik.

Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Nazarbaev: «Biz jana Konstitusiya qabyldau arqyly Joghary Kenesting bet-beynesin ózgertip, elimizde sayasi-ekonomikalyq reformalardy iske asyru ýshin zamanauy zandardy qabyldaytyn qos palataly kәsiby Parlament qúryldy» dep oryndy sóz etken edi.

Biyl QazKSR Kommunistik partiyasynyng taraghanyna 30 jyl tolady. Búl sheshim 1991 jyldyng 7 qyrkýiegindegi atalghan partiyanyng kezekten tys XVIII sezinde shygharyldy. Osylaysha 1921 jyldan bastap óz kýshine mingen 70 jyl qazaq elin jeke dara bir ózi sayasy biylep tósegen jalghyz partiya tarih sahnasynan ketip, kóppartiyalyq jýieni qalyptastyrudyng irgetasy qalandy. Bәri de aiqyn emes, otarshylar kýshpen tanghan jalghan internasionalizmmen jadysy ulanghandar, orys әsire imperiyalyq  menmenshiligimen auyrghandar jәne últtyq sanasy 1986 jyldyng jeltoqsanynda qayyra janghyryp oyanghan respublikamyz boyynsha ýles salmaghy 40 payyzgha da tolmaytyn tituldy últtyng patriottary arasynda qantógissiz el irgesin saqtap qaludyng jolynda birlese mәmilege kelip, auyzbirshilikpen kóppartiyalyq jýieni ómirge әkeluding jana dәuiri bastaldy.

KÓP KELBETTILIKTI ZANDASTYRU

Osy bir aishyqty da, tarihy syndarly mezetti zertteushi tarihshlarymyz ben sayasattanushylarymyz elimizde kóppartiyalyq jýieni ómirge әkeluding ilki alghysharttary men ilki prosesteri 1980 jyldardyng ekinshi jartysynda gorbachevtik qayta qúrudan bastau aldy dep oryndy atap kórsetip jýr. Bastapqysynda búnday 1987 - 1990 jyldardaghy sayasy qozghalystardyng barshasy ekologiyalyq nemese tarihiy-mәdeny baghyt-baghdardy ústandy. Eng alghashqylardyng biri bolyp, Pavlodar qalasynda entuziaster toby «Inisiativa» birlestigin qúryp, osy qalada salynatyn belok-dәrumen konsentratyn shygharatyn kombinat qorshaghan ortany lastaydy dep óz qarsylyqtaryn bildirdi.  Odan keyin sol kezdegi astanamyz Almaty da Balqash pen Aral taghdyryna alandauly birlestikter men Qoghamdyq komiytetter ómirge keldi. Oralda jikshildik pighyldaghy kazak qozghalysy óz qyzmetin bastady.  Respublikalyq dengeydegi «Tabighat», «Ádilet», «Qazaq tili», «Memorial», «Azat», «Jeltoqsan», adam qúqyghyn qorghaudyng Qazaqstandyq qoghamdyq komiyteti, Jastar «Forumy», Qazaqstandaghy tәuelsiz qoghamdyq úiymdar Assosiasiyasy (QTQÚA//ANOOK) jәne basqalar el ómirindegi sayasiy-qoghamdyq isterge aralasa bastady. Olar tarih taghylymy, qazaq tilining damuy, últtyq salt-dәstýrlerdi qalpyna keltiru, qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtap alu, zorlyqpen jer audarylghan halyqtar, jeke túlghanyng qúqyghy men erkindigi saqtaluy ýshin kýresti.

Elimizdegi sayasy úiymdardyng qalyptasuyna Qyzyl Imperiya astanasy Mәskeude KOKP 1988 jylghy mausymda  ótkeli jatqan HIH konferensiyasynda deyingi diskussiyalar týrtki boldy. Búl  konferensiya qarsanynda kommunister demokrattar jәne konservativtik kýshter bolyp jiktelinip ýlgergen edi. Almatyda, Pavlodarda, Petropavlda, Aqmolada, Shymkentte basqada elimizdegi iri qalalarda týrli ústanymdaghy pikirtalas klubtary ómirge kelip, onda tek qana qoghamdyq qana emes, sayasy problemalar da kóterile bastady.

Jambyl oblysynyng Kentau qalasynda leningradtaghy óz attas qoghamdyq birlestikting maqsat-mýddesin aina-qatesiz qaytalghan «Perestroyka» sayasy úiymy óz qyzmetin 1988 jyldyng shildesinde bastady. El tarihshylary búl oqighany qazaq jerindegi KOKP yqpalynsyz әreket etken alghashqy sayasy úiym dep baghalap otyr. Búl kezde ózge de odaqtas respublikadaghy orys tildiler arasynda «qayta qúru» iydeyalarymen quattanghan ózderi kertartpa dep sanaytyn «konservativtik» kenestik partiyalyq apparatqa qarsy shyqqan ózderin beyformaldar ataghan toptardyng is-әreketteri keng beleng aldy.

Shyn mәnisinde býkil orys tildi kópshilik jәne qazaq tildi azshylyqtyng basyn qosqan Shynghystau jerindegi atom synaghy paligonyn jabugha ýndegen jalpyúlttyq jәne yqpaldy qoghamdyq úiym «Nevada-Semey» antiyadrolyq qozghalysy boldy. 1989 jyldyng aqpanynyng sonynda Jazushylar odaghynyng basshysy Oljas Sýleymenovtyng bastamasymen qúrylghan  úiym sanauly ailardyng ishinde milliondaghan jaqtaushylargha ie bolyp, el ishinde ghana emes, әlemdik dengeydegi sayasy qúbylysqa ainalyp ýlgerdi.

Qozghalystyng keng qanat jongynan ýreylengen Qyzyl Imperiya onyng belsendilerining el atynan aitqan talaby «Semey atom poligonyn» jabugha ýzildi kesildi qarsy shyghyp, óz otarshyldyq peyilin ashyq tanytty. Biraq ta sayasy qozghalystyng eren enbegi esh ketpey aragha eki jyl salyp, 1991 jyldyng 29 tamyzynda preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng jarlyghymen tajal oshaghy mәngige jabyldy. Búl oqigha Mәskeudegi sәtsizdikke úshyraghan GKChP tónkerisinen keyin jәne QazKSR Kompartiyasynyng taratyluyna deyin oryn aldy.

Tarihshylarymyz 1991 jyldyng basynda respublikamyz boyynsha tirkelgen jәne tirkelmegen basym kópshiligining KOKP ústanymyna ish tartpaytyn 100 asa qoghamdyq úiymdardyng bolghandyghyn algha tartady. Al aragha jarty jyl salyp, Respublikanyng Jogharghy Kenesi 27 mausym kýni birinshi ret elimiz ýshin aiyryqsha manyzy bar sol jyldyng 1 qyrkýieginde óz kýshine enetin «Qazaq KSR qoghamdyq birlestikter turaly» tarihy Zanyn qabyldady. Osylaysha túnghysh ret pikirleri men ústanymdary KOKP jýrgizip otyrghan sayasatymen esh ýilespeytin azamattargha sayasy partiyalar men qozghalystargha mýshe bolugha jәne olardy qúrugha rúqsat berildi.

BIR ALQANGhA JÚMYLDYRUShYLYQTYNG KELMESKE KETUI

Mәskeudegi 1991 jyldyng 19 - 21 tamyzy aralyghyndaghy memlekettik  tónkeristing sәtsizdikke úshyrau kenes qoghamyndaghy birden bir «qozghaushy jәne baghyttaushy» kýshting odan ary ómir sýruine tolyq nýkte qoydy. KOKP óz ómir sýruining songhy kýnderinin bastan ótkerdi. Shyn mәnisinde, Qazaqstandaghy óz manyna 800 mynday kommunisterdi toptastyrghan respublikalyq Kompartiyanyng eki aptaday biylik qúruy ghana qalghan edi.

23 tamyzda preziydent jәne Qazaqstan Kompartiyanyng birinshi hatshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng KOKP OK Sayasiburosynyng qúramynan shyghatyndyghy turaly mәlimdemesi jaryq kórdi. Respublika basshysy partiyanyng jogharghy júmys organy «putch kezindegi is-әreketterimen dәrmensizdik tanytuy arqyly ózining atyna kir keltirdi» dep atap kórsetti.

25 tamyzdaghy Elbasymyzdyng «Qazaq KSR territoriyasyndaghy KOKP mýlki turaly» atty Jarlyghyna sәikes  respublika kólemindegi barsha mýlik memlekettik menshikke ainaldy. Qazaqstan Kompariyasy OK 28 tamyzdaghy Plenumynda Nazarbaev respublika kommunisterining basshysy mindetinen bas tartyp, OK is-әreketining toqtaghandyghy jayynda jәne qyrkýiekte Qazaqstan Kompariyasynyng XVIII (kezekten tys) sezin shaqyrugha qauly qabyldady.

Aragha tórt kýn salyp, 29 tamyzda resmy baspsóz betinde QazKSR halyq deputattary tobynyng respublika kólemindegi barsha  partúiymdardyng qyzmetin toqtatugha shaqyruy jaryq kórdi. Búghan deyin sol kezdegi qazaq jerindegi 19 obkomnyng beseui jәne 46 qalakomnyng ýsheui ózderining jabylghandyghy turaly mәlimdegen bolatyn.

Jalghasy bar...

Abai.kz