Senbi, 23 Qarasha 2024
El ishi... 7783 64 pikir 22 Qyrkýiek, 2021 saghat 10:26

«Men «almatynes» emes, «almatiynespin»

Redaksiyadan: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir talastyrugha Qazaqstannyng kez kelgen azamaty qúqyly. Maqala spiykeri Oljas Sýleymenovting Almaty atauyna qatysty oilary redaksiya kózqarasyn bildirmeydi. Dese de, pikir aluandyghy ýshin aqyn Oljas Sýleymenovting kezekti súhbatyn Abai.kz oqyrmandarynyng talqysyna úsynghandy jón kórdik.


ATALUY KEREMET QALA EDI...

Oljas Sýleymenov: qala, bilim jәne talibandar turaly

Osydan bir ay búryn, Semey poligonynyng jabylghanyna otyz jyl toluyna oray, «Vecherniy Almaty» gazetinde belgili qazaqstandyq jazushy, aqyn, ghalym jәne qogham qayratkeri Oljas Sýleymenovpen súhbat jariyalanghan edi. Ony kóptegen búqaralyq aqparat qúraldary kóshirip basty. Jariyalanymdaghy Oljas Omarúlynyng «Almaty qalasynyng atauyn Alma-Atagha auystyru qajet» degen tújyrymy qoghamda biraz dýrbeleng tughyzdy. Búl iydeyanyng qarsylastary әleumettik jelilerdi qoldanushylar arasynda saualnama úiymdastyrdy. Saualnamagha qatysqandardyng basym kópshiligi Oljas Omarúlynyng úsynysyna qoldau bildirgen.

Osyghan oray, biz Oljas Omarúly Sýleymenovke jolyghyp, әngimeni otandastarymyzdyng bir bóligi ýshin tym auyr tiyetin saualdan bastaudy jón kórdik.

– Oljas Omarúly, Siz songhy jylda­ry bizding qalamyzdyng atauyna qatysty jii әngime qozghap jýrsiz. Ontýstik mega­polisti Almaty nemese Alma-Ata dep atau mәselesi qoghamda әrdayym belgili bir pikirtalas tughyzatyny sózsiz. Alayda, Sizding songhy tújyrymynyz internet-kenistikti «jaryp» jibergendey әser al­dyq. Mýmkin búl osydan tura jýz jyl búryn Vernyy qalasyn Alma-Ata qala­sy dep qayta atau turaly jarlyqqa qol qoyylghanyna baylanysty da shyghar. Oraz Jandosov qala atyn ózgertu tura­ly jarlyqqa qol qoyar kezde, mening bi­luimshe, birneshe ataulardyng núsqalary bolghan kórinedi. Ol ózining bir esteliginde sol núsqalardyng arasynan naghyz qazaq­sha atau bolady dep tek «Alma-Ata» nús­qasyn tandaghanyn aitypty desedi, óit­keni búl ataudy dybystaluy boyynsha qúlaqqa jaghymdy estiletin qazaqsha eng әdemi atau degen eken. Sonda búl ekeuining qaysysy qazaqy maqamgha jaqyn bolgha­ny? Almaty men Alma-Ata ataularyna qanday sipattama berer ediniz?

– Alma-Ata – taza qazaqsha atau. Alma­nyng atasy, alma jәne ata – әlemdegi eng kóne alma. Múny bizding ghalymdar dәleldep te qoyghan. Siyvers almasy – Jer betindegi eng ejelgi zaman almasy. Jahanda odan basqa jabayy ónim joq, sondyqtan Alma-Ata atauynyng qazaqy tórkinine eshkim dau aita almaydy. Ýlken eski alma, Atalar almasy, Almalardyng atasy. Mine, osy arqyly biz barsha әlemge osynau injildik jemisting jalghyz Otany – Alma-Ata ekenin mәlim­deymiz. Adam-ata men Haua-anany eske týsiriniz.

Men Niu-York qalasyn «Ýlken Alma» dep ataytynyn bilemin, biraq sol Niu-Yorkke qaraghanda múnday ataugha bizding qala­nyng qúqyghy kóbirek qoy. Men ol qalada boldym jәne birde-bir alma aghashyn kór­medim. Biraq olar ózderin solay ataydy. Biz qala atauynyng jýz jyldyq mereytoyy de­gen syilyqtan nege bas tartuymyz kerek. Sondyqtan Alma-Atadan basqasha ataudyng boluy mýmkin emes.

Almaty atauy maghan únamaydy, nege? Birinshiden, «ty» – syn esim júrnaghy – qy­taysha, al «ly» júrnaghy – jalpytýrkilik. Almaly dep – alma jemisi kóp ósetin jerdi ataghan. Jergilikti túrghyndar solay ataytyn bolghan. Al «ty» – jongharlar men qalmaqtar Qytaydan әkelgen júrnaq.

Mәselen, bizde Moyynty stansasy bar, ol Moyynly boluy kerek edi. Men dәl osynday taghy birneshe geografiyalyq nýkte­lerdi atay alamyn. Búl manyzdy emes, úsaq-týiek ataular. Bir ghana osynday iri eldime­ken bar. Ol – Qaraghandy. Qaraghan, men búl turaly arnayy ainalysqanmyn, jylqylar jaqsy kóretin shóp. Osy shóp ósetin jerdi sondyqtan da Qaraghandy dep atap ketken. Alayda, qazaqsha Qaraghandy dep te aita bermeydi, Karaganda dep atau qalyptasyp ketken. Oghan sebep, kez kelgen atau sonynda­ghy «y» dybysy sol ataudyng tonusyn tómen­detip jiberedi. Sondyqtan da bolar, zama­nauy әlem tilderining kópshiliginde «y» dybysy joq. Búl ózi bir erekshe kómeyden shyghatyn jartylay dauysty dybys. Ádette, tildik túrghydan artta qalghan halyqtar «y» dybysy bar jәne «y» dybysyna toly sóz­derdi qoldanady. Búl turaly til bilimi oqulyqtarynyng birinde: «y» dybysy kóbi­nese tek damu jaghynan artta qalghan tilder­de qoldanylady» dep kórsetilgen. Men múny shamamen jiyrma bes jasymda ja­dymda saqtap qalghanmyn.

Atauynda «y» dybysy aitylatyn bir súlu qala bar, ol – Baky. Búl әzerbayjan tilinde, al barlyq basqa tilderde ony – Baku dep ataydy. Tәuelsiz halyq óz tandauyn osylaysha jasap qoyghan, olar qalanyng әzer­bayjansha ataluyn jalpygha birdey jәne әlem boyynsha qoldanysqa engizeyik dep talap etpeydi.

Al qazir «Almaty» atauynyng jaqtau­shylary bolsa bakindikter bas tartqan jolmen jýrudi talap etedi. Olar aityluy qiyndau búl ataumen óz respublikasy men óz qalasynyng bedelin týsiretinin týsingen. Baku atauy óte jaqsy aitylady, әri dybys­taluy da keremet jәne әrkim op-onay aita alady. Al Baky sózin әzerbayjandyqtar­dyng ózderining ishinde ekining biri erkin aita almaydy. Almaty atauy da sol siyaqty.

Men údayy ózimdi «almatynes» emes, «almatiynespin» dep tanystyramyn, «Alma­ty» dep auyldy ataugha bolady, al eki miyl­liondyq qala ýshin әmbebap, jalpyadamzat­tyq atau kerek. Ári ol tórt ashyq dauysty dybystary bar, qúlaqqa jaghymdy estiletin, aityluy da әdemi atau bolghany jón. Orta Aziya qalalarynyng birde-birining atauynda jalpyәlemdik tórt ashyq dauysty dybys joq. Ashhabad pen Samarqandty alayyq, kónilge qonymdy, sýikimdi estiletin atau­lar. Al Alma-Ata atauy búlardan da ýi­lesimdi, әldeqayda útymdy, keremet esti­ledi. Tipti, pikirtalastyrugha da kelmeydi.

– Oljas Omarúly, qalanyng atauy turaly dau tek etimologiyalyq túrghyda ghana bolyp otyrghan joq qoy. Almaty atauy 1993 jylghy QR Konstitusiyasyn­da jazylghan. Qoghamdyq talqylau bolghan joq, mәselening mәn-mәnisin eshkim eshkim­nen súramady da. Yaghny búl ataudyng ligiy­timdi emestigi jayly kýmәn әli kýnge deyin bar. 2019 jyly súhbattarynyzdyng birinde, Preziydentpen jeke sóilesken kezinizde, osy mәsele qozghalghanyn tilge tiyek ettiniz. Ol kisi búl mәseleni halyq sheshui kerek dep aitty dediniz. Qalanyng atyn ózgertu ýshin qazir ne isteu kerek dep oilaysyz?

– Keyde halyqpen aqyldaspastan, qala­lardyng atauyn bes minuttyng ishinde-aq óz­gerte salatyn sәtter bolady. Al biz býgin múny, eng aldymen, qazaqstandyqtarmen, almatylyqtarmen, kópshilikpen aqyldasyp kórgimiz keledi. Eger Preziydent halyqty tyndasa – әriyne, tyndauy kerek – ol kópshilikting pikirin estiytini sózsiz jәne eger Jarlyqqa qol qoiy kerek bolsa, qolyn da qoyady dep oilaymyn.

Mening pikirimshe, Almaty qalasy atauy­nyng jýz jyldyq mereytoyyna oray, shahar­dyng búrynghy atauyna qayta oralu kerek. Biz 1991 jyly barlyq jana ataulardan bas tartyp, eski ataulargha qayta oralghan edik qoy. Búl jaghdayda da tura jýz jyl búryn payda bolghan eski «Alma-Ata» atauyna ora­layyq.

– Oljas Omarúly, býgingi tanda elimizding әrbir azamatyn tolghandyryp otyrghan bir taqyrypty ainalyp ótuge bolmas. QR Preziydenti kýni keshe ghana ózi qatysqan ÚQShÚ-nyng ótken kezdesui aya­synda qabyldanghan barlyq bastamalar­dy qoldady. Taliban tarapynan bizge qauip bar ma jәne oghan qalay qarsy túru­gha bolady?

– Bilimmen qarsy túru kerek. Biz bala­lyq shaqtan, mektepten, uniyversiytetten ghylymy bilimning bar ekenin, sonday-aq, diny bilimning bar ekenin týsindiruimiz kerek. Búl ekeui әrqashan bir-birimen bәsekelestikte damidy, bәlkim bir-birimen ózara yqpaldas­tyqta boluy da mýmkin, kim biledi? Talqy­lap kórsek qaytedi. Eng bastysy – olardy jalghyz qaldyrugha bolmaydy. Ókinishke qa­ray, býginde biz múnyng bәrin ghylymy túrghy­da negizdeuge qúlyqsyzbyz.

Dinderding qalay payda bolghanyn mek­tepten bastap oqytqan jón. Aygha, kýnge tabynushylyq qalay bastalghanyn, odan keyin ne bolghanyn sol kezden-aq oqytu ke­rek. Balalar múnday әngimelerding barlyghyn zerdeleui tiyis, sonda olar qazirgi kezdegi barlyq dinder qalay payda bolghanyn týsi­netin bolady.

Taypalardyng dindarlary qanday da bir belgilerdi – kresti, jarty aidy týsindirui nәtiyjesinde dinder payda bolady. Anyzdar arqyly tәrbiyeleu de dúrys, búl da tәrbie qúraly. Búl baghytta kóptegen jaqsy bagh­darlar bar. Men qyryp-joigha shaqyratyn birde-bir dindi estimeppin. Bәri de beybit jәne jaqsy ómir sýreyik deydi. Alayda, qanday da bir sebeptermen adamdar bir-birin qyryp-joyady. Búl tolyq sauatsyzdyq pen nadandyqtan tuyndaytyn qúbylys der edim.

Músylmandar ózderining dinin eng adam­gershilikti, eng tolerantty din deydi. Men tarihty qarap shyqtym, eng tolerantty jәne dinge tózimdi túlgha – Batu han boldy, ol hristiandyqpen kýrespegen, shirkeulerge altyn kýmbezder salugha rúqsat bergen. Al hristiandar sol uaqytta barlyq ejelgi grek әdebiyeti men ónerining kózin joyghan, óitkeni, olardy pútqa tabynushylar dep payymdaghan. Músylmandar da ózderining ilimderin taratqan kezde solay istedi. Árbir din әlemde jeke-dara ýstemdik ornatqysy keledi, sol ýshin bir-birimen qaqtyghysqa týsip, bir-birin qyryp-joyady. Taliban – búdan búryndary bolghan órtterding janghy­ryghy. Memleketter olarmen diny túrghydan kelisim jasay almaydy, olardyng senimderin ózgertu mýmkin emes, olarmen tek qaru-ja­raqtyng kýshimen «sóilesu» kerek. Olar bir nәrseni anyq biledi – ózderinen basqalar­dyng bәri bóten dindegi adamdar, olardy qyryp-jong kerek. Bala kezden osynday tәrbie alady.

Sondyqtan elimizding aldynda ýlken mindet túr. Memleketter dayyn. Talibandy óz aumaghynda jenu mýmkin emes – onda tau­lar bar. Amerikalyqtar Vietnamdy djungly ýshin jene almaghan bolatyn. Tauly jerlerde, djungliyde kýres tym úzaqqa so­zylady. Dalaly jerde әrqashan jeniske jetu onay.

Sondyqtan bizder, dalalyqtar, osy Ere­jeni bilgenimiz jón jәne ainalamyzgha óte múqiyat qarauymyz qajet. Din mәselelerinde de, ózindik minez-qúlyq mәselelerinde de, tәuelsizdik, monoúlttyq, kóptildilik mәse­lelerinde de abay bolghanymyz jón. Jazyq jerde túratyn adamdar óte saq boluy kerek.

Mihail Burenkov 

Abai.kz

64 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371