Joldaudaghy basty nazar elding ekonomikalyq jaghdayyn arttyrugha baghyttalghan
Pandemiya jaghdayyndaghy memleketting damuynyng jana baghyttaryn aiqyndaytyn últtyq jobalar qúndy bolyp tabylady.
Sondyqtan últtyq mýddelerdi qamtamasyz etu, elding qorghanys qabileti, memlekettik jәne qoghamdyq qauipsizdik, azamattardyng әl-auqatynyng artuy, ekonomikalyq ósim, ghylym, tehnologiya jәne bilim, densaulyq saqtau isi, mәdeniyet, ekologiya jәne tabighatty tiyimdi paydalanu strategiyalyq últtyq basymdyqtardy iske asyru arqyly jýzege asyrylady.
Osy orayda, 2021 jyly 1 qyrkýiektegi Preziydent Joldauynda: «Biz orta merzimdi ekonomikalyq sayasatymyzdy aiqyndap, memlekettik bastamalardy retteu ýshin 2025 jylgha deyingi damudyng Últtyq josparyn jәne Memlekettik josparlaudyng jana jýiesin qabyldadyq. Últtyq jobalar bekitiletin bolady», dep aiqyndalyp otyr.
Qogham mýshelerining qajettiligin memleketting qamtamasyz etui jәne últty ishki, syrtqy qauipterden qorghaudy kózdegen Joldaudyng ózegin adam, últ, halyq densaulyghy, últtyq mýdde qúraydy. Respublikadaghy qazirgi sayasi-ekonomikalyq damudyng basty faktory - ómir sapasynyn, әleumettik-ekonomikalyq mýmkindikterdin, ómir sýru salty men ózin-ózi jýzege asyru әleuetining aiyrmashylyghynan tuyndaydy. Búl mәsele sayasy jaghdaygha, damudyng túraqtylyghy men halyqtyng qauipsizdigine ýlken yqpalyn tiygizetin faktor.
Joldaudaghy basty nazar elding ekonomikalyq jaghdayyn arttyrugha baghyttalghan. Memleket basshysy «Pandemiyadan keyingi kezendegi ekonomikalyq damu», «Ónirlik sayasatty jetildiru», «Enbek naryghynda tiyimdi ekojýie qalyptastyru» baghyttarynda manyzdy sharalar úsynyp otyr.
Núrbiyke Beksúltanqyzy, jurnalist
Abai.kz