Moldaghaly Bektúrlyúly (1875-1932) – Jayyq boyynda tuylyp, Qúljada qaytys bolghan aghartushy, jurnalist. Týrkiyada bilim alyp, 1909 jyldan bastap qytay qazaqtary arasynda múghalim boldy.

Óz zamanynyng alghabasar ókili retinde aghartushylyqtan bólek, gazet-jurnaldargha da hat-habar jazyp, avtor retinde qatysyp otyrdy. Jazba sonynda aty-jónin – «alystaghy tilshiniz» - dep, kórsetedi. Moldaghalidyng Qytay jerinde jýrip jazghandary tatardyng «Shura» (1908-1917) jurnaly, «Ayqap» (1911-1913) jurnaly, «Qazaq» (1913-1918) gazetteri «Qyzyl tu» gazetterinde jariyalanyp túrdy. Belsene qalam tartyp, óz kórgen-bilgenderimen, oi-tolghamdarymen bólisti. Ásirese, Qytay qazaqtarynyng salt-sana, әdet-ghúryptary, qonystanuy,  sharuashylyq retteri men tirshilik jay-kýileri turaly mol maghlúmat qaldyrdy. «Qytay qazaghy», «Qytay qazaqtarynyng as berui», «Qúlja saharasynda jút», «Qytaysha oqu», t.b. siyaqty 20-dan astam jazbalary bar. Maqalalarynyng qay-qaysysy bolsyn, býgingi kýn talap-tilegi túrghysynan etnografiyalyq boyauynyng sonylyghy, derektik qúndylyghynyng jogharylyghymen manyz alady.

Tómende «Ayqap» jurnalynyng 1915 jylghy 31 nauryzda shyqqan №6 sanynda jariyalanghan «Qúlja saharalarynda jút» atty jazbasyn oqyrmangha úsynamyz!

«Ayqap» . №6.1915. 31 mart.

Qúlja saharalarynda jút

(Óz tilshimizden)

Qytaygha qaraghan Qúlja saharasynda ataqty «Ile» ózeni bar: basy Qúljanyng kýn shyghysynda. Búghan ýsh ózen qúyady: biri Tekes – sol týstikten. Ekinshisi – kýn shyghysdan. Ýshinshisi Qas – ong týstikten. Búl sulardyng ýsheui birge qosylghan song ataqty «Ile» suy bolyp atalady. Búl sulardyng әr bireuining bastary mashhýr «Tyanshan» taularynyng bir bólikterinen shyghyp Qúlja hәm Almaty saharalaryn ótip «Balqash» kóline qúyady.

Álgi ýsh ózenning boyyn qonys qylyp jatqan onbes bolys orta jýz Qyzay degen qazaq bar. Búlar búl ýsh ózenge qonys salyp ie bolghanyna 35-40 jyldar bolar; sonan bermen qaray tórt hýkimetke qarady: orys, taranshy, qytay. Osy kýnde qytay qol astynda tirshilik etedi.

Múnan 35 jyldar búryn qalmaq menen qazaq aralasyp ros menen qytay sheginde «Búratala» degen jerde jaylap qystap jýripti. Sol kezde qazaqta әdildigi turalyghy menen aty shyqqan býkil Qyzaydy bir auzyna qaratqan «Sasan» degen bir adam bolghan. Qalmaqdardyng ailager «Arashap» degen batyry bolghan. Bir uaqytta qazaq menen qalmaq arasy búzylyp, búlar óz ara jaulasyp ketti. Bir shapqynshylyqta qalmaqtyng kәdirli batyry «Arashapdy» qazaqtar óltirip qalmaqty jenedi; sóitse de elding arasy búrynghysynan jaman óshegisip ketkenson, Sasan by eldi bastap jogharyda aitylghan ýsh ózenning boyynan kelip qonys alady. Ol uaqytta búl ózenning boylarynda el az, key bireuleri tipte elsiz bolghan. Aghashtyng qalyndyghy, annyng kóptigi adam aitarlyq bolmaghan. Búl kýnde aghashta, týrli anda bituge jaqyndaghan. Búl ýsh ózenning jeri – suy birinen biri ótedi. Egindik ýshin asa qolayly, shabyndyghyna adam airan asyr qalarlyq.

Múnan jirma jyldar búryn Qyzay halqy jalpy úrlyqqa ainalghan. Ileden Altaygha attanyp qazaq – qalmaq dep aiyrmay qolyna týsken maldy aidap kelgen. Reti kelgendi elde shapqan. Sol kezde attanysta jýrip «Batyr» atanghan adamdary osy kýnde de tiri. Jirma jyldan bermen qaray úrlyq-zorlyq azayyp tynyshdyq hasyl bolghan. Ol Qyzay eli ýsh bolys eken. Tynyshdyq ornalasqan song qyzay halqyna jaqsy dәulet bitken. Búl el otyz jyldan beri qaray qys kórmegen, jútamaghan. Key bir jyldarda tizeden qar bolsa da qysy júmsaq bolghansong shóp shabudy, jinaudy onsha eskere qoymaghan. On bes jyldan bermen qaray ýy basyna bir tabaqtan egin sala bastaghan. Áli osy kýnde de bir tabaqtan artyq salushylar qol menen ghana sanarlyq. On jyldan bermen qaray ýy basyna bir myng bau asa kóp alghany. Eki myng bau pishen bolushy edi. Bes jyldan bermen qaray qys qar jaumay qara ótip júrtdy by parua qylyp jiberip barys jyly kenet qatty qys týsip qalyp edi.

Ótken 1914-nshi jyldyng aqyrynda dekabr bastarynda jerge azdap qar jaua bastasa da, tórt týlik mal dalada jayyludan qalghan joq edi. Qamsyz qazaqtyng qorasynyng tóbesine jinaghan kóbining bir myn, eki myng bau, azynyng bir jýz, eki jýz bau pisheni bar edi. Minetúghyn bir atqa týnge qaray bir eki bau pishen berip kýndiz dalagha aidap otyra berushi edi.

Yanvardyng basynda ýsh kýn, ýsh týn qatty ýskirik boran soghyp jerge arshyn jarym qar jaudy. Dalada mal jayylarlyq jer qalmady. Búryn attyng tizesinen kelgen qardy kópsinip jýrgen sharuagha búl qalyng qar miskil júmys boldy. Shóbi barlar malyna shóp bere bastady. Shóbi joqtar terekti kesip qúlatyp, bútaghyn malyna jegize bastady. Birinshi febralda júrttyng kóbining aq pisheni tausylyp edi. Osy kýnde malgha ólim kirdi.

Tauda qystaushy elden ýsh ýy segiz adamy, ýsh jýz qoyy, birneshe siry menen kóshkege ketip qar astynda qaldy (kóshke dep taudan lap berip qúlaytúghyn qalyng qardy aitady).

Ár jerden kóshke zarary estilip túr. «Qas» boyynda da kóshkege ketken ýiler bar desedi. Ázirge anyghy by maghlúm.

Qardyng qalyndyghynan bir elding bir elge qatynasuy qiyn boldy. Qúlja jaqtarynda adamnan da shyghyn bar dep estiymiz. Shópting zaryn tartqan júrt «qúday jazdy qolgha berse me pishen, pishen» dep qolyna týkirisip jýr. Kim bilsin jaz shyghyp qymyz airan auyzgha tiygen song úmyt bolyp ketpese. Biraq biyl jaz qymyzdyng boluyda eki talay, óitkeni bie bitken ish tastap boldy. Egerde qar martqa nemese aprelge sheyin jatsa qyzayda maldyng qaluyda kýmәn.

Mollaghaly Bektúrly balasy

Dayyndaghan Abay Myrzaghaliy

Abai.kz