Beysenbi, 2 Jeltoqsan 2021
Bilgenge marjan 3794 10 pikir 23 Qazan, 2021 saghat 14:51

«Algebra» oqulyghyn alghash jazghan - Qanysh Sәtbaev

Sóz basy: Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty maqalasynda: «Kórkem jәne derekti tarihy tuyndylarda memlekettilik jәne memleketshildik iydeyasy әrdayym kórinis tabuy qajet. Biz kezinde elge qyzmet etuding ozyq ýlgisin kórsetken Alash qayratkerlerinen taghylym alamyz. Olar ótken ghasyrdyng basynda tәuelsizdik iydeyalaryn halyq arasynda dәripteuge zor enbek sinirip, azattyq jolynda qúrban boldy. Tәuelsizdigimizding mereytoyy ayasynda osynday birtuar túlghalardy eske alyp, olardyng múrasyn jastarymyzgha jәne býkil әlemge pash etuimiz kerek», - degen edi.


1918 jyly V.IY.Leninning «sauatsyzdyqty jong» turaly jarlyghy jariyalanyp, búl jarlyq Qazaqstanda 20-jyldardyng basynda jappay jýzege asa bastady. Sol kezende A.Baytúrsynúly jetekshilik etetin Halyq aghartu komissariaty kózi ashyq, ghylymnan habary bar qazaq oqymystylaryna ghylymnyng әr salasynan oqulyq jazu men orys tilindegi ghylymy әdebiyetterdi audaru jóninde tapsyrys bergeni belgili. Al, qazaq matematikasyna alghash ret «Algebra» oqulyghyn jazyp, óshpestey múra qaldyrghan – geolog-ghalym, qazaqtyng túnghysh akademiygi Qanysh Imantayúly Sәtbaev ekenin býginde biri bilse, biri bile bermeydi. 1919 jyly jazylyp bastalghan «Algebra» oqulyghyn Q.Sәtbaev  orys ghalymy, matematik Andrey Petrovich Kiyselevting «Algebrasynan» audarghan...

Q.Sәtbaevting «Algebra» oqulyghynyng ishki mәn-mazmúnyna toqtalmas búryn, Kiyselev jәne onyng «Algebrasy» turaly birer sóz aityp ótudi jón kórdik.

Kiyselev Andrey Petrovich (1852 – 1940) – orys jәne kenes pedagogy, mektep matematikasynyng negizin qalaushy. Óte qarapayym otbasynda dýniyege keledi. Andrey alty balanyng eng kishisi bolady. Orlov gimnaziyasyn «Altyn» medaligha bitirgen Kiyselev 1871-1875 jyldary Peterburg uniyversiytetining fizika-matematika fakulitetinde  P. L. Chebyshyov, A. N. Korkiyn, E. I. Zolotaryov, O. I. Somov sekildi professorlardyng shәkirti bolyp, bilimin jetildiredi. Matematika ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәrejesin alghan A.P.Kiyselev 1875-1901 jyldary 15 jyldan asa matematika pәtninen sabaq berip, múghalimdik qyzmetin atqarghan. Tek, 1901 jyly zeynetke shyghyp qana  ózining sýiikti isi matematika, arifmetika, fizika, geometriya pәnderine oqulyq jazumen ainalysady. Áriyne, Kiyselev búl oqulyqtardy mektepte múghalimdik qyzmette jýrgen kezde jazyp, jartylay dayyndap ta qoyghan boluy kerek. Manyzdysy ol emes, manyzdysy onyng matematika pәnine arnalghan oqulyqtary býgingi kýnde de asa qajetti, ózekti oqulyqtardyng qatarynan tabylyp otyrghandyghynda. Ony K. D. Ushinskiy atyndaghy Memlekettik ghylymy pedagogikalyq kitaphana diyrektorynyng orynbasary L. N. Averiyanovanyn: «A. P. Kiyselev pedagogika jәne orta mektepte matematikany oqytu dәuirining negizin ornatty. Onyng matematika oqulyqtary 60 jyldan astam uaqyt boyy otandyq mekteptegi eng túraqty oqulyqtar retinde úzaq ómir sýru rekordyn ornatty», - degen pikirinen anyq bayqaymyz. Kiyselev matematika ghylymy salasyn birneshe oqulyqtarmen tolyqtyrdy. Onyn: «Elementarnaya algebra» (1888), «Elementarnaya geometriya» (1892—1893), «Kratkaya arifmetika dlya gorodskih uchiliysh» (1895), «Kratkaya algebra dlya jenskih gimnaziy y duhovnyh seminariy» (1896), «Fizika» (dve chasti) (1908), «Kratkaya arifmetika dlya vysshih nachalinyh uchiliysh» (1917), «Kratkaya arifmetika dlya gorodskih uezdnyh uchiliysh» (1918), «Elementy algebry y analiza» (chch. 1—2, 1930—1931) sekildi birneshe oqulyqtary bar.

Kiyselevting jazghan oqulyqtary óz zamanynda ghana emes ghasyrlar boyyna súranysqa ie ekendigin eskersek, Q.Sәtbaevting «Algebra» oqulyghyn dәl Kiyselevtan audarghany óte sәtti tandau dep aituymyzgha tolyq negiz bar.

2011 jyly jaryq kórgen «Qanysh Sәtbaev ensiklopediyasynyn» jazuy boyynsha: «1918 jyly 19 jastaghy Qanysh Imantayúly Tomsk tehnologiya institutynyng matematika fakulitetine oqugha tapsyrugha dayyndala bastaydy. Ol sol kezde Tomsk uniyversiytetining matematika fakulitetin bitirgen, Semeyde enbek etetin Gharifolla Nyghmetullin degen múghalimnen qys boyy matematika pәni boyynsha qosymsha sabaq alady. Biraq, 1919 jyly Qanysh qatty auyryp auruhanagha týsedi. Auruhanada emdegen dәriger S.N.Razumovskiy nauqasqa búdan bylay auylgha baryp qymyz iship emdelu kerektigin aityp, oquy toqtatylady» [1, 23]. Mine, ómirining osy kezeninde auylda em alyp jýrgen oqymysty Qanysh auyl balalarynyng matematikadan sauatyn ashyp, múghalimdik qyzmetin bastap ta ketedi. Nebәri 20 jasar Qanysh 1919 jyly tәjiriybe retinde mektep oqushylary ýshin «Algebra» oqulyghyn jaza bastaydy. Q.Sәtbaevting «Algebra» oqulyghy 1924 jyly tolyqtyrular men jóndeulerden ótip, qoljazba kýiinde Halyq aghartu komissariatynyng ghylymiy-әdeby kenesinde matematikalyq oqulyq retinde maqúldanyp, baspagha úsynylady. Biraq, baspada oqulyq ishindegi algebralyq jazbalardy belgileytin shriftar men matrisalardyng bolmauyna baylanysty, «Algebrany» basyp shygharu mýmkin bolmady. Sol sebepti de oqulyq 1927 jyly Mәskeudegi Sentrizdatqa jiberiledi. Múnda da, «Sentrizdat» pen «Kazizdat» baspalarynyng arasyndaghy týsinispeushilikting saldarynan oqulyq taghy da baspadan jariyalanbay qalady. Osy oqulyqtyng ýnemi kedergige úshyrap, jaryqqa shyqpay qaluy jóninde Halyqaralyq Q.IY.Sәtbaev qorynyng preziydenti Kәkimbek Salyqov bylay deydi: «Avtor retinde Q.Sәtbaev búghan qatty alandaushylyq bildirip, búl baspalargha birneshe mәrte hat joldaghanymen, eshqanday nәtiyje shygha qoymaydy. Múnan keyin 1929 jyly latyn alfaviytine auysugha baylanysty Q.IY.Sәtbaev oqulyqtaghy formulalardy bastan-ayaq latyn әripterimen týzep shyghyp, 03.03.1929 jyly latynsha kóshiruge tapsyrady. Sóitip, qoljazba qayta latynshagha kóshirilip, qaytadan baspagha ótkiziledi. Biraq, 30-jyldardan bastap Qazaqstanda birtindep kenester odaghyna birynghay, ortaq oqu baghdarlamalary men audarma oqulyqtargha kóshu bastalyp ketedi de, Q.IY.Sәtbaevting «Algebra» oqulyghyn basyp shygharu isi ayaqsyz qalady» [2,4],- deydi.

Biz jogharyda Qanysh Sәtbaev «Algebra» oqulyghyn orys ghalymy Andrey Kiyselevtan audarghanyn aityp óttik. «Sәtbaev audarmasy qay dәrejede audarylghan? Oqulyqtyng ghylymilyghy men sapasy qanday? Sәtbaev Kiyselevtan tek audaryp qana qoyghan ba?», - degen  súraqtar tónireginde oiymyzdy óristetsek.

Bizding qolymyzgha týskeni Kiyselevting 1908 jyly baspadan shyqqan «Elementernaya algebra» oqulyghynyng 2005—2006 jyldary «Algebra» degen atpen qayta jaryq kórgen núsqasy. Osy 1908 jylghy «Elementarnaya algebra» oqulyghynyng «alghy sózinde» bylay dep jazylghan: «Oqulyq avtory oqulyqqa qoyylatyn eng negizgi ýsh talapty saqtaghan. Olar: tújyrymdamalar men anyqtamalardaghy dәldik, esepterdegi qarapayymdylyq jәne kýrdelilik»,-deydi. Rasymen de avtor oqulyqta osy ýsh negizgi talapty basty nazarda ústaghan. Avtor anyqtamalar men tújyrymdamalardy naqty jәne dәl bere otyryp, qarapayym esepterden kýrdeli esepke, yaghny onaydan qiyngha qaray jýrip otyrghan. Sәtbaev ta Kiyselevting izimen algebra kursyn oqytudaghy osy negizgi ýsh talapty qatang týrde saqtaghan.

Alash ziyalylary HH ghasyrdyng basynda mektepterde oqulyqtardyng jetispeushiliginen oqulyqtar men oqu qúraldaryn jazyp, audarumen ainalysqanyn bilemiz. Audarma isi de ýlken bilim qory men tauday enbekti qajet etedi. Tipti, Alash oqymystylarynyng ózderi de óz zamanynda audarma isine baylanysty gazet betterinde birneshe maqalalar jariyalap, óz oqyrmanymen oy bólisip otyrghan. «Orys tilinde jazylghan kitaptardy qazaqshagha audarushylardyng esine salatyn bir sóz bar. Osy kýnde ýlken-ýlken pәn kitaptaryn, uaq kitapshalardy (broshura), әdebiyet әngimelerin qazaqshagha әrkimder audaryp jýr. Audarmalardyng (perevod) keybiri jaqsy, keybiri jaman delinip, syn, tekseru jazylyp jýr. Audarmagha qanday shart, qanday tilek qoyymyz kerek? Qaytkende audarma dúrys bolady? Bir pikir bar: sózge sóz tauyp, orysshasynan búljytpay, dәl qylyp audaru kerek,- deydi. Taghy bir pikir: sózge sóz tauyp, dәl audaru kerek emes. Oqushynyng úghymyna layyqtap, qazaqtyng óz tiline, tilining zanyna, ózgesheligine qaray audaru kerek,- deydi. Qaysysy dúrys? Bizding oiymyzsha, ekeui de óz ornynda dúrys bolugha tiyis. Belgili ereje, zang órnek úghymdaryn bayandaytyn, búraqtatsa mazmúny (mәnisi) búzylatyn sózderdi, sóz joq, dәl qylyp audaru kerek. Múnday sózder, kóbinese, pәn kitaptarynda, matematika zandas ghylymdarda jolyghady» [3, 4],-deydi Jýsipbek Aymauytúly. Alayda, Sәtbaev «Algebra» oqulyghyn audaryp-jazu barysynda Kiyselevting oqulyghyn negizgi baghdarsham retinde ústap, onyng barlyq jýie men formasyn saqtaghanymen oqulyqtyng mazmúnyn óz janynan ózgertkenin bayqaymyz. Yaghni, Jýsipbekshe aitsaq, orysshasyn búljytpay dәl, al keyde qazaq oqushysynyng tanym-týsinigine say da audara bilgen.

Jalpy, Q.Sәtbaevting «Algebrasy» 11 bólimnen túrsa, Kiyselevting «Algebrasy» 2 kitaptan, 1-kitaby 6 bólimnen, al 2-kitaby 12 bólimnen, barlyghy 18 bólimnen túrady. Búl jerde Sәtbaev oqulyghynda bólim sany qysqartylsa da Kiyselevte berilgen taqyryptardyng barlyghy qamtylghan. Sәtbaev kóbine keybir taqyryptargha jeke bólim arnaudy kerek dep sanamay, olardy tek bir bólimning ishine kiriktirgen.

Endi eki oqulyqtyng ishki mazmúnyn salystyrsaq... Kiyselev «Algebrasynyn» «Uravneniya pervoy stepeni» atty 4-bóliminde: «Shkola zakupila tolstyh y tonkih tetradey vsego 80 shtuk. Tolstaya tetradi stoit 35 kop., tonkaya 4 kop. Skoliko bylo kupleno teh y drugih tetradey, esly uplacheno 9 rub.40 kop.? [4, 95]»,- degen tendeu qúrugha arnalghan mәsele esebin Sәtbaev «Birinshi dәrejeli bir belgisizdi tendeulerdi shygharu» dep atalatyn V-bóliminde bylaysha beredi:

«Ýsh túyaq kýmisting salmaghyn bir qossaq, 33 qadaq bolady. 1-shi túyaq qalghandarynan ýsh qadaq auyr. Túyaqtardyng әrqaysysynyng salmaghy neshe qadaqtan bolghany?

Eki auyldyng qoylarynyng jalpy sany – 220, eger de 1-shi auyl 2-shi auylgha – on tórt qoy berse, eki auyldyng qoyy teneser edi, әr auylda neshe qoydan bolghan edi? [2, 177]. Myna esepterdi oqyp otyrghan oqushygha «túyaq» ta, «auyl» da, «qoy» da, «saudager» de, «púl» da bәri týsinikti. Ary qaray tek kóz aldyna elestetip, oilanyp, esepti shygharyp, jauabyn tabu ghana qaldy.  Búl jerde Sәtbaev Jýsipbekting «Oqushynyng úghymyna layyqtap, qazaqtyng óz tiline, tilining zanyna, ózgesheligine qaray audaru kerek» degen audarmagha qoyylatyn ekinshi talapty ústanghanyn anyq bayqaymyz.

Alayda, Sәtbaev oqulyqty audaru barysynda әrdayym búl talapty ústanyp otyrmaghan. Termin sózderdi jasap, qazaqshagha audaru kezinde Jýsipbekshe aitsaq: «sózge sóz tauyp, dәl audaru kerek,- degen birinshi talapty ústanghanyn kóruimizge bolady. Sәtbaev keybir termin sózderding negizgi atauyn jaqsha ishine jazyp barynsha qazaqshalaghan. Biraq bәrin emes, keybir sózderdi ghana. Olar: «Qorshau – jaqsha, deystviya – amaldar, órnek – formula, vozvedenie v stepeni – dәrejege satylau, otnosiytelinye velichiny – baghytty shamalar, protivopolojnye chisla – búrys jәne teris sandar, polojiytelinoe napravlenie – dúrys shama, otrisatelinoe napravlenie – teris shama, odnochlen y mnogochlen – birmýsheli jәne kópmýsheli әlpetter, koeffiysent – san óshirgish (kopiysent), funksiya – berne (funksiya), grafik – syzba,   - sheksiz, kub – tekshe, kvadrat – sharshy, soediyneniya y Binom Niutona – Qúrastyrular. Niuton qosmýsheligi jәne ýzdiksiz bólshekter» dep terminderdi qazaqshalaghan. Múnda matematikalyq termin sózderding audarmasy sauatty jәne býgingi ghylymy matematikalyq termin sózderge sәikes kelip túrghanyn anyq bayqaymyz. Sonymen qatar, Sәtbaev tek termin sózderdi ghana emes ólshem birlikterdi de qazaqtyng túrmys-tirshiliginde qoldanatyn sózdermen almastyrghan. Olar: «qarys (19-20sm)», «ýsh torsyq su (2,5 litr)», «sýiem (17-18sm)», «eli (2sm)», «qadaq(200gr)».

Kiyselev «Algebra» oqulyghynda kóp dýniyelerdi, mysaly, arifmetikadaghy qosu («+»), aludy («–») týsindirmeydi, sebebi, ol búl taqyryptargha ózining «Arifmetika» (1884 j) kitabynda keninen toqtalghan. Al, Q.Sәtbaev Kiyselevting oqushygha týsinikti dep sanaghan («Arifmetika» oqulyghynda aitylyp qoyghan) amaldardy egjey-tegjeyine deyin jazghan. Mysaly, Kiyselevta: «Deystviya, rassmatrivaemye v algebre, sleduishee: slojeniye, vychitaniye, umnojeniye, deleniye, vozvedenie v stepeni y izvlechenie kornya. Chto takoe pervye chetyre deystviya, izvestno iz arifmetikiy... [4,9], - dep kóbeytu, bóluden bastap týsindiredi. Al, Sәtbaev: «Algebrada 7 esep amaly qoldanylady. Olar: qosu, alu, ósiru, bólu, dәrejege satylau, týbir tabu... Búlardyng songhysyna keyin toqtalamyz. Ázirshe jogharghy altauynyng mәnin anyqtayyq»,- dep «qosu», «aludan» bastap oqushygha neghúrlym onay, týsinikti bolu amaldaryn qarastyrady.

Kiyselevting «Otnosiytelinye chisla y deystviya nad nimi» atty II-bólimin Sәtbaev «Baghytty shamalar, dúrys jәne teris sandar» dep audarghan. Kiyselev búl bóliminde de «qosu» men «azaytugha» toqtalmay birden «Umnojenie otnosiytelinyh chiysel» («Baghytty shamalardyng kóbeytindisi»), «Delenie otnosiytelinyh chiysel» («Baghytty shamalardyng bólindisi») degen taqyryptan bastaghan. Osy mysaldargha qaray otyryp, Kiyselevting oqulyghy matematikadan biraz dayyndyghy bar, yaghny 6-7 synyp oqushylaryna arnap jazylghan oqulyq dep aitamyz.  Sәtbaev oqulyq jazuda Kiyselevting ózi qoyghan dәldik, qarapayymdylyq jәne kýrdelilik talaptaryn qatang saqtap, osy ýsh talapty, onyng ishinde ekinshi talap «qarapayymdylyqty» ústanuda avtordan da asyp ketedi. Sәtbaev oqulyghynyng negizgi ereksheligi – jenilden kýrdelige qaray, qarapayym tilde matematikalyq taqyryptardy jiktey kele, toptastyra berip otyrghandyghynda.

Jogharyda Kiyselevting arifmetikanyng alghashqy kurstaryn ýiretetin 1-4 synyp oqushylaryna arnalghan «Arifmetika» oqulyghyn jazghanyn jәne sol sebepti de onyng «Algebra» oqulyghynda «qos», «alu» amaldaryna toqtalmaghandyghyn aityp óttik. Osy orayda Q.Sәtbaev ne sebepti matematikanyng alghashqy kurstaryn ýiretetin bastauysh synypqa arnalghan oqulyq jazbady?,- degen súraq tuuy mýmkin. 1924 jyly M.Dulatov «Esep qúraly» atty arifmetika oqulyghyn jazyp jaryqqa shygharghanyn eske alar bolsaq, Q.Sәtbaev arifmetikagha bólek oqulyq arnaudy qajet dep tappaghan sekildi.

Sәtbaevting Kiyselevtan audarma barysynda mynaday bir negizgi erekshelikti bayqaymyz. Ol – Sәtbaev audarma oqulyghynda taqyryp formasyn týpnúsqagha (original) barynsha jaqyndatugha tyryssa, mazmúndyq ýlgide sonshalyqty alshaqtaghan. Ony tómendegi mysaldardan bayqaymyz...

Kiyselev «Algebricheskie umnojeniye» taqyrybynda: «Pusti nado umnojiti a³ na a², chto mojno oboznachati tak: a³·a², ily podrobnee: (aaa)·(aa)», - dep qysqa bir sóilemmen qayyrady. Al, Sәtbaev: «Dәrejeni» birdey, dәreje kórsetkishteri bólek bolatyn sandardy ósiru. Mysaly, bizge d5-shi   d3-ke ósiru kerek bolsyn. Áueli búl sandardy ózara amal belgisimen jalghaymyz. Onda,

                                                    d5·  d3  

әlpeti jasalady. Dәrejege satylau amalynyng erejesi boyynsha

                  d5=d·d·d·d·d    men      d3=d·d·d»,

- dep birneshe sóilemmen týsindiredi. Múnday mysaldar óte kóp. Yaghni, Sәtbaev Kiyselevti qaytalamau ýshin esepterde amaldardy, sandardy, tipti әripterdi qoldanghanda ózgertip berip otyrghan. Týpnúsqadan alshaqtap, audarmashylyqty da avtorlyqty da qatar alyp jýrgen. Barynsha avtorgha baghynyshty bolmay oqulyqtaghy kóptegen mysaldardy óz janynan jazghan. Sonymen qatar, Sәtbaev búl qaghidany amal esepterdi berude de ústanghandyghyn kóremiz. Mysaly: Kiyselev «Uprajneniye» dep:

(5a2b3)(3ab4c)

2y3)2

berse, al Sәtbaev:

(0,5a3b4y)(0,4aby3)

(- am-2bcn+2)(- am+2b2-ncd-2), dep ózgertip berip otyrghan.

Sonday-aq, Kiyselev taqyrypty týsindirip, bir-eki mysal keltirip bolghannan son, birden «uprajneniye» dep birneshe esepterdi tizip beredi. Al, Sәtbaev taqyrypty týsindirip, mysaldar kórsetkennen song da oqushylargha arnalghan tapsyrmalardyng alghashqy ýsheuin mindetti týrde ózi shygharyp kórsetip otyrghan. Múnda Sәtbaevting avtorgha tәueldi bolmay, barynsha birinshi talap «naqtylyq pen dәldikti» saqtay otyryp óz janynan esepter qúrastyrudy ústanghanyn bayqaymyz.

Kiyselevting «Algebra» II-kitabyndaghy «Vozvedenie v stepeni…» taqyrybynda: «V nachale kursa my uje viydeli, chto vozvedenie v stepeni esti deystviye, posredstvom kotorogo dannoe chislo beretsya somnojiytelem stoliko raz, skoliko edinis soderjitsya v drugom dannom chisle (pokazateli stepeniy)»:

2·2·2·2·2=25=32

a·a·a=a3

Voobshe:       

,-deydi.

                                                          n raz          

Al, dәl osy taqyryp Sәtbaevyng «Dәrejege satylau» degen IV bóliminde: «Eger de bir shama ózine-ózi birneshe qabat ósirilip otyrsa, ondaghy oryndalatyn amaldy dәrejege satylau» dep aitady. Eger de mysaly «a» sany ózine ózi «n» qabat ósirilip túrsa, múny «a»-ny «n»-shi dәrejege satylau dep oqu kerek bolady. Songhy jasalatyn ósirindi:

                                       an

týrinde belgilenbekshi. Songhy әlpette jana dәrejege satylau amalynyng mәnisine oy jibersek, bylaysha jazugha da kelmekshi:

,- deydi Q.Sәtbaev.

n qabat

Sәtbaev kez-kelgen taqyrypty, anyqtamany, esep pen amaldardy barynsha týsinikti, jýieli, qarapayym beruge tyrysqan.

HH ghasyrdyng basynda Alash ziyalylary oqulyq jazu men audarma isine belsene atsalysqany mәlim. Tarihtyng osy kezeninde tek Q.Sәtbaev qana «Algebra» oqulyghyn jazyp qoyghan joq, Ahmet Baytúrsynúly «Oqu qúraly» (1912), «Til qúraly» (1914-1916 jj.), «Álipbi» (1912); A.Baytúrsynúly men Teljan Shonanúly «Oqu qúraly» oqulyghyn jazsa, Á. Bókeyhan K. Flammarionnan «Astronomiya әlippesi» (1924 j.), D. M. Grabeden «Dýniyening qúrylysy» (1926 j.), T. Tutkovskiyden «Jerding qysqasha tarihy» (1926 j.) oqulyqtaryn audardy. Sonymen qatar, A.Baytúrsynúlynyng «Ádebiyet tanytqysh» oqulyghy, J.Aymauytúlynyng «Tәrbiyege jetekshi» (1924), «Psihologiya. Jan jýie» (1926) oqulyqtary jәne M.Júmabaevtyng «Pedagogika» oqulyqtary baspa jýzinde jaryq kórdi. Búlardyng kóbisi, әsirese jaratylystanu baghytyndaghy oqulyqtar orys tilinen qazaq tiline audaryldy. Alash oqymystylary audarma isimen ainalysqannyng sebebinen de qazaq oqu-aghartu salasynda Álemdik, Europalyq ghylymy jýiege negizdelgen sapaly oqulyqtar jazyldy.

Qazirgi Alashtanu ghylymynda «Alash oqulyqtary» degen atpen belgili, biraq әli de biraz zertteulerge zәru ýlken bir sala bar. Ol – Alash ziyalary jazghan oqulyqtar. Ókinishtisi sol: býgingi tandaghy ghalymdar tarapynan, Alash ziyalylary jazyp–audarghan  oqulyqtardy, olardyng sapasy men ishki mazmúny, manyzdylyghy men ghylymilyghy sala boyynsha zerttelip, taldanyp jatqan joq. Matematika baghytynda jazylghan oqulyqtardy matematik ghalymdar, fizika oqulyqtaryn fizik ghalymdar, dәl sonday jolmen әr ghylymy baghytta jazylghan oqulyqtardy óz mamandary zerttep taldar bolsa, sonda ghana «Alash oqulyqtary» býge-shýgesine deyin zerttelmek. Al, dәl qazirgi tanda «Alashtanu» ghylymy tek qazaq tili men әdebiyeti jәne tarih mamandaryna ghana kerek sala siyaqty bolyp túr.

Qazaqstan Tәuelsizdigin alghannan bastap «Alash» taqyryby ózekti taqyryptardyng birine ainaldy. Tәuelsizdigimizding alghashqy jyldarynda Alashtanushy ghalymdar Alash ziyalylary men olardyng enbekterin halyqqa tanytu isimen ainalysty. Ekinshi kezeninde, «Alash iydeyasyn» jәne Alash ziyalylarynyng shygharmashylyghyn zerttegen birshama monografiyalar jazyldy. Endi, ýshinshi kezende «Alash» taqyrybyn әr týrli, yaghny sayasat, tariyh, audarma isi, tekstologiya, etnomәdeniyet, auyl sharuashylyghy, Alash oqulyqtary sekildi týrli salalargha bólip, jiktep talday otyryp, zertteu kerek. Sonda ghana «Alashtanu» ghylymy tamyryn terenge jiberip, qúlashyn kenge jayyp, ósip-órkendey týspek.

Kópshilik qauym arasynda «Alash oqulyqtary» degende – Alash oqymystylary  oqulyqtar men oqu qúraldaryn ózderi jazghan,- degen qate pikirler aitylyp jýr. Taghy da qaytalap aitamyz: Alash oqymystylary ghylymy oqulyqtardyng kóbisin orys tilinde jazylghan oqulyqtardan sauatty týrde ghylymy negizde qazaqsha týsinikke keltire otyryp audarghan. Sózimizdi qysqasha týiinder bolsaq, halqymyzdyng әdebiy-mәdeny múrasyna ainalghan Alash taqyrybynyng ishki mazmúnyn tolyqtay ashu býgingi kýnning ózekti mәselesine ainalyp otyr.

Paydalanylghan әdebiyetter:

  1. QANYSh SÁTBAEV. Ensiklopediya. / Bas. red. B.Ó. Jaqyp. – Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy», 2011. – 664 bet+40 bet týrli týsti suretti japsyrma.
  2. Sәtbaev Q.I. Algebra. Oqu qúraly: 1924 / Jalpy redaksiyasyn basqarghan: akademik Ótelbaev M.; latyn qarpindegi núsqasynan dayarlaghandar: Túnghatarov Á.B., Qashqynbaev O.Q., Ibatov A.IY., Myrzataeva Q.R. Japsarbaeva L.Q., Alday M., Abylaeva A.M., Ábdiqalyqova Z.T.; arab qarpindegi núsqasymen salystyrghan: Myqtybek D. / – Astana: EÚU baspasy, 2009, - 442b.
  3. Aymauytov J. Audarma turaly // Qazaq әdebiyeti. – 1989, qantar – 6. – 4 b.
  4. Kiyselev A. P. Algebra. Ch I – M FIZMATLIYT, 2006 – 152 s.

Ásem Ósken

L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU doktoranty

Abai.kz

10 pikir