Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Didar-ghayyp 2189 2 pikir 26 Qazan, 2021 saghat 10:57

Akademik Serik Qirabaev dýnie saldy

Kórnekti әdebiyettanushy ghalym, synshy, filologiya ghylymynyng doktory, akademik Serik Qirabaev 95 jasqa qaraghan shaghynda dýnie saldy.

Serik Smayylúly Qirabaev 1927 jyly 23 nauryzda Qaraghandy oblysy, Janarqa audany, Atasu auylynda tughan. 1951 jyly Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutyn bitirgennen keyin aspiranturada oqy jýrip, Qazaqtyng memlekettik kórkem әdebiyet baspasynyng agha redaktory, «Ádebiyet jәne iskusstvo» jurnalynyng bólim mengerushisi bolyp istegen. 1952-1955 jyldary «Pioner» jurnalynda redaktor, 1955-1958 jyldary. «Sosialistik Qazaqstan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan») gazetinde mengerushi, redaksiyalyq alqa mýshesi boldy. 1958 jyldan Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutynda 30 jyl boyy dosent, professor, filologiya fakulitetining dekany, qazaq әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi, institut rektorynyng oqu isin basqaratyn orynbasary qyzmetterin atqardy. 1988-1995 jyldary Qazaq KSR GhA-nyng M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory, keyinnen bólim mengerushisi boldy.

Filologiya ghylymynyng doktory (1964), professor (1966), KSRO Pedagogika ghylymdary akademiyasynyng korrespondent-mýshesi (1968), QR ÚGhA-nyng akademiygi (1994), Qazaqstan jәne Qyrghyzstan respublikalary ghylymynyng enbek sinirgen qayratkeri (1977, 1995), Qazaqstan Respublikasy Memlekettik syilyghynyng iyegeri (1996).

Qazaq әdebiyetining ózekti mәselerine arnalghan syn maqalalary men resenziyalary 1948 jyldan bastap jaryq kóre bastady. Sodan bergi uaqytta 800-den astam әdebiy-syn ghylymy maqalalary men enbekteri jaryq kórdi. Qazaq KSR Jogharghy Kenesining «Qúrmet» Gramotasymen, KSROnyng «Enbek Qyzyl Tu» Ordeni, KSROnyng «Halyqtar Dostyghy» Ordenimen marapattalghan. 1994 jyly Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq ghylym akademiyasynyng akademiygi, 1995 jyly «Qyrghyz Respublikasynyng Enbek sinirgen ghylym qayratkeri ataghy berildi. 1996 jyly Qazaqstannyng memlekettik syilyghynyng iyegeri atandy. 2005 jyly «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» qúrmetti ataghynyng iyegeri. 2007 jyldyng 30 nauryzynda QR Túnghysh preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng jeke qabyldauynda bolyp, qazaq ghylymyna sinirgen airyqsha enbekteri ýshin elimizding eng jogharghy «Otan ordeni» men marapattady. 2012 jyly II dәrejedegi «Barys ordeni» men marapattaldy.

Abai.kz aqparattyq portalynyng újymy atynan marqúmnyng tughan-tuys, et-jaqyndaryna qayghyryp kónil aitamyz.


Yrysbek Dәbey, jazushy:

- Erterekte «Qazaq әdebiyeti» gazetinde júmys istep jýrgende Júmagha — Júmabay Shashtayúlynyng tapsyrmasymen aitary kóp talay aqsaqalmen sóilesuding reti boldy. Serik Qirabaev aqsaqalmen de sol jyldary qauqyldasyp qaldyq. Týnde o kisining O dýniyelik bolghanyn estip, aitqan әngimesi, biraz estelikteri esime oraldy.

«Ghabit Mýsirepovtyng «dos bolmaytyn adammen, dos kezinde aiyrylys» degen bir jaqsy sózi bar edi. Kýndelikti qarym-qatynasta osy sózdi negizge alghan adam ókinbeydi dep oilaymyn...». «Ákemiz aghayyndy kisiler edi ghoy» dep taghy bir әngimening tiyegin aghytty. «Ákem aghayyndy ýsheu, men ortanshysynyng balasy edim. Meni әkemning aghasynyng әieli bauyryna salyp alypty. Sóitip, Smayyl degen kisining balasy bolyp kettim... Tughan әkem ómirinde menimen onasha otyryp bir auyz sóz sóilesken kisi emes. Asyrap alghan әkemning kóniline keledi dep, menen aulaq jýretin. Smayyl әkem o dýniyelik bolghanda da osy әdetinen janylghan joq. Keyin ózi tósek tartyp, qaytys bolar aldynda kónilin súray barghanymda: «Ákenning kóniline keler dep jaqyn tartyp, betinnen sýiip kórmep edim. Qolynnan sýieyin», - dep qolymnyng syrtynan sýidi...».

«Búrynghynyng adamy» degen sóz bolushy edi, onday kisilerding de qatary siyredi. Alla aldynan jarylqasyn Jatqan jeri jaryq, topyraghy torqa bolsyn.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5565