Býgin Atyrau qalasynda «Úlyq Úlys – Altyn Orda» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya bastaldy. Oghan Qazaqstan, AQSh, Resey, Ukraina, Týrkiya men Bashqúrtstannan tarihshylar, zertteushiler men әdebiyetshiler qatysuda. Biz atalghan konferensiyagha qatysushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, qaru-jaraq zertteushisi Qaliolla Samatúly Ahmetjannyng zertteuin Abai.kz oqyrmandaryna úsynbaqpyz.

ALTYN ORDANYNG ÁSKERY RÁMIZDERI
(BEYNELEU DEREKKÓZDERI BOYYNShA)

Altyn Orda kezenindegi әskery belgilerding - tulardyn, bayraqtardyn, jalaulardyng týrlerin, olardyng erekshelikteri jәne pishinderin zertteu býgingi kýnde ózekti ghylymy mәselelerding biri. Ókinishke oray, Altyn Orda kezenine jatatyn naqty tular men bayraqtardyng bizge jetken, saqtalghan ýlgileri joq. Jazba derekkózderinde de ol turaly naqtyly mәlimetterdi kezdestire almaymyz. Sondyqtan Altyn Orda memleketinde qoldanylghan әskery rәmizderining týrleri men formalaryn zertteude tarihy derekkózderi retinde, aqparattyq mýmkindigi mol beynelik materialdardyng manyzy óte zor. Búl taqyrypty zertteu barysynda biz Shynghys han imperiyasynyng qúramyna kiretin aimaqtar men halyqtardyn, sonymen birge Joshy úlysymen, Altyn Ordamen týrli әskery qatynasta bolghan elder men halyqtardyng da beyneleu ónerining eskertkishterin paydalandyq.

Taqyrypty zertteude beynelik derekkózderi retinde «Beyneli jylnamalar jinaghy (Liysevoy letopisnyy svod)», «Mamay shapqyny turaly anyz (Skazanie o Mamevom poboiyshe)» jәne taghy da basqa ortaghasyrlyq orys jylnamalaryna salynghan miniaturalar qoldanyldy. Ortaghasyrlyq orys miniaturalaryn zerttegen ghalym A.V.Arsihovskiy miniaturalardy salghan suretshilerding ómirde qoldanysta bolghan ertedegi zattardy naqtyly beynelengenine senimmen qaraugha bolatynyn jazghan edi [Arsihovskiy, 1944, s. 3]. Ásirese XIV-XV ghasyrlardaghy arab, parsy, shaghatay tilderindegi tarihy jazba eskertkishterge salynghan Shyghys (Qytay, Týrik, Iran, Orta Aziya) miniaturalarynda әskery rәmizderding beynelenui realidyq sipatymen erekshelenedi [Vostochnaya miniatura, 1980; Polyakova, Rahimova, 1987; Pugachenkova, Galerkina, 1979; Persian painting, 1977; Figurative Art in Medieval Islam, 2004; The Life and Times of Genghis Khan, 1970].  Sonymen birge XIII ghasyrda Rusi, Batys Europa jerlerine jasalghan monghol shapqynshylyq joryqtary kórinis tapqan ortaghasyrlyq Europa hronikalaryna salynghan miniaturalar núsqalary derektik negiz boldy. Búl beynelik derekkózderinde negizinen Joshy Úlysy, Altyn Orda әskerining jaulap alu joryqtary, әskerlerding shayqastary, shayqasushy armiyalardyng qarsy túru kórinisteri, jauyngerlik jekpe-jekteri beynelengendikten әskerlerding aiyru belgileri bolghan jauyngerlik atributtary, soghys rәmizderi mindetti týrde kórsetilip otyrady. Búl mol beynelik materialdardy ózara salystyra, salghastyra zerdeleu, terendep taldau Altyn Orda (Joshy Úlysy) dәuirining әskery rәmizderining aluan týrlerin, olardyng ózindik erekshelikterin anyqtaugha mýmkindik beredi. Auyzsha jәne jazbasha mәlimetter qosymsha derekter retinde paydalanyldy.

Óner eskertkishterinde biz Altyn Orda kezenindegi әskery simvolikanyng ýsh týrin kóremiz - tu, bayraq jәne jalau.

Tu. Óner eskertkishterinde jii beynelengen әskery rәmiz - tu. Tudyng negizgi bóligi – jelegi. Beyneleu materialdaryna sýiensek, altynordalyq әskery tulardy jelegining pishini boyynsha birneshe týrge bóluge bolady: ýshbúryshty pishindi tu, tórtbúryshty pishindi tu, birneshe qúiryqty tular. Búl ýsh týrding ózindik kóptegen týrlik núsqalary bar.

1-suret. Ýshbúryshty jelekti tular. 1-3,5) Ýshbúryshty Altyn Orda tularynyng orys miniaturalarynda beynelenui.  XIV-XVII ghgh. 4) Iran miniaturasynda beynelenui. XIV gh. 6) Qypshaq balbal tasynda beynelengen ýshbúryshty tu. XIV gh. 7) Iran miniaturasynda benelengen ýshbúrysh jelekti tu. XIV-XV ghgh.

Ýshbúryshty tulardyng birneshe núsqalary bar. Birinshisi - bir týsti jelekti tu (1-suret.). Ýshbúryshty jelegi bar altynordalyq tular ortaghasyrlyq orys miniaturalarynda (1-suret, 1-3,5), iran miniaturasynda (1-suret, 4) beynelengen. Olardaghy jelekting úzyndyghy men biyiktigining qatynasy 1h3 nemese 1h2. Qypshaq tas mýsinining artqy jaghyndaghy ýshbúryshty jelekti tudyng beynesi (1-suret, 6), Orta Aziya men Iran miniaturalarynda múnday jelekteri bar tulardyng beynelenui (1-suret, 7), tudyng búl týri XIV-XV ghasyr ýshin Shyghysta dәstýrli forma bolghandyghyn kórsetedi.

Altynordalyq ýshbúryshty tudyng ekinshi týri - bir nemese eki týsti, bir-birine qosylghan eki ýshbúryshty jelegi bar tu. Osynday altynordalyq tudy Batu hannyng Suzdalidy jaulap aluyn beyneleytin ortaghasyrlyq orys miniaturasynan kóremiz (2-suret, 1). Tu jelegining búl týri de ortaghasyrda Shyghysta keng taralghan tu pishini boldy.  Tudyng búl formasy ortaghasyrlyq Shyghys miniaturalarynda da beynelenedi (3-suret, 2). Tu jelegining búl týrinen keyin úshy eki ýshbúryshty bólikke bólingen tu jelegi payda bolghan bolu kerek. Óner eskertkishterinde altynordalyq tudyng onday týrlerin de kóremiz (2-suret, 3-5).

2-suret. Ýshbúryshty eki jelegi bar tular. 1,3) Eki ýshbúryshty jelekti Altyn Orda Tuy. Ortaghasyrlyq orys miniaturasynan. 2) Iran miniaturasynda beynelengen ýshbúryshty eki jelekti tu. XV gh. 3,4) Jelekting úshtary eki ýshbúryshqa bólingen altyn ordalyq әskery tular. Ort ghasyrlyq orys miniaturalarynan.

Ýshbúryshty jelekti tudyng ýshinshi núsqasy – jeleginde sap jaghynda tórtbúryshty, birneshe týsti tik jolaqtar tigilgen  tu (3-suret). Altynordalyq tudyng búl týri orys miniaturalarynda jii beynelenedi (3-suret, 1-6,8), olardyng jelekteri qyzyl, jasyl týsti matadan tigilgen. Jelekting tik qosymshasy әdette eki-ýsh sary jolaqtan túrady. Altyn Orda tuynyng múnday týrleri Ámir Temir men Toqtamysh han әskerining qarsy túruyn beyneleytin ortaaziyalyq miniaturada da beynelengen (3-suret, 7). Ýshbúryshty jelegi jәne tiginen tigilgen týsti qosymshasy bar tular Shyghys miniaturasynda da jii beynelenedi (3-suret, 9). Yaghni, tudyng búl týri de Shyghysta keng taralghan.

3-suret. Jeleginde birneshe týsti tik jolaqtary bar altynordalyq tular.1-6,8) Orys miniaturalarynan. XIV-XV gh. 7) Ortaaziyalyq miniaturadan. XIV gh.

9)Ortaghasyrlyq shyghys miniaturasynda beynelengen jeleginde týsti tik jolaqtary bar tu. 

Altyn Ordada qoldanylghan әskery tudyng kelesi týri - tórtbúryshty jelegi bar tu (4-suret).

4-suret. Tikbúryshty jelegi bar tular.1)Ortaghasyrlyq orys miniaturasynda beynelengen Altyn Orda tuy.2) Katalon atlasynda beynelengen altynordalyq jalau. XIV gh.3-5) Vengr hronikasyna salynghan suretten. XV gh. 6) Petroglifte beynelengen tórtbúryshty jelekti týrki tuy. VIII gh.

Múnday Altyn Ordanyng әskery tulary orys miniaturalarynda (4-suret, 1), europalyq kartalar (4-suret, 2) men jylnamalyq hronikalargha salynghan suretterde (4-suret, 3-5) beynelengen. Búl formadaghy tu jelegi týrki zamanynda payda bolghan, sondyqtan onyng suretterin týrki petroglifterinde jii kezdestiremiz (4-suret, 6).

Tórtbúryshty jelekti tulardyng taghy bir núsqalary - bir, eki nemese ýsh qúiryqtary bar tular. Birinshi núsqalyq týri – bir qúiryqty jelekti tu (5-suret). Ádette qúiryq tudyng jogharghy nemese ortanghy bóligine bekitiledi.

5-suret. Bir qúiryqty tular.1-2) Europalyq (1,2) jәne irandyq (3,4) miniaturalarda beynelengen altynordalyq bir qúiryqty tular. XIV-XV ghgh. 5)Bir qúiryqty tudyng Shyghys miniaturasynda beynelenui. XIV-XV ghgh.

Múnday jelekti altynordalyq tulardy europalaq jәne irandyq miniaturalardan kóremiz (5-suret, 1-4). Ortaghasyrlyq Shyghys miniaturalarynda múnday jelekti tulardyng beynelenui búl tu týri realdyq ómirde qoldanylghanyn kuәlәidi (5-suret, 5).

Altynordalyq әskery tudyng kelesi týri - jelekting jogharghy, ortanghy jәne tómengi bólikterinde ýsh qúiryghy bar tular (6-suret).

6- suret. Ýsh qúiryqty tular.Europa (1,2) jәne Iran (3-5) minaituralarynan, XIV-XV ghgh.6) Ýsh qúiryqty monghol tuy. HIH gh.

Búl núsqadaghy altynordalyq әskery tular europalyq (6-suret, 1-2) jәne shyghys miniaturalarynda beynelenedi (6-suret, 3-5). Mongholdarda tudyng búl týri HH ghasyrgha deyin saqtalghan (6-suret, 6).

Altyn Orda tularyndaghy jelek týsteri jәne ondaghy beynelik emblemalar. Óner materialdarynda Altyn Ordanyng әskery tulary әrtýrli týsterde beynelenedi. Óner eskertkishterinde qyzyl, sary, jasyl, kók, kýlgin týsti tulardy kóruge bolady. Keyde tudyng jelekteri eki týsti matadan da jasaldy. Shayqas kezinde әrtýrli týsti әskery tulardyng kóterilui jazba jәne auyzsha derekterde de aitylady.

Jasyl, kógildir, kýlgin tular

Qozghalystan altynmen jarqyldady...

Týrli týsti tular joghary samghap,

Olardyng qaupinen aua da tar boldy.

[Materialy po istoriy kazahskih hanstv, 1969. s.72,76].

On-solyn qazaq, qalmaq birdey týrip,

Túrar-dy qyzyl –jasyl tu tigilip.

[Abylay han, 1993, 155 b.].

Altyn Orda siyaqty memleketterdi biylegen Shynghys han úrpaqtarynyng tulary da әrtýrli týsti boldy. Qúrbanghaly Haliydúlynyng aituynsha Orys hannyng tuy qyzyl bolghan. Sondyqtan Saray handary qyzyl tumen, Shaghataylyqtar aq tumen, Ýgedey úrpaghy kók tumen erekshelengen. Úly jýzde keybir tóre túqymdary shúbar tumen aiyryqshalandy. Olar qyzyl, aq, jasyl tuly handar әuletimen tuystyq baylanysta bolghandyqtan, búl tóre әuletteri qyzyl, aq, jasyl týsti jolaqtary bar tuy iyelengen [Halid Qúrbanghali, 1992, 103-105,171-174 bb.].

Emblemalar. Shyghysta tu jelegine әrtýrli emblemalyq beyneler salyndy. Altyn Orda tularynda kezdesetin basty emblema – búl jarty ay sureti (7-suret, 1-4). Jarty ay beynesi Altyn Ordada Islamnyng qabyldanuymen payda bolghan siyaqty. Ortaghasyrlyq Katalon atlasynda beynelengen altynordalyq jalauda jarty aimen birge Shynghys әuletining tamghasy salynghan (7-suret, 5,6).

7-suret. Altynordalyq tulardyng jeleginde kezdesetin emblemalar. 1-4) Jarty ay beynesi salynghan altynordalyq tular. Ortaghasyrlyq orys minaturalarynan. 5,6) Jarty ay jәne shynghystyq әuletterding tamghalary salynghan Altyn Orda jalauy. XIV gh. 7-12) Tulardaghy andar, januarlar beyneleri. 13-16) Altynordalyq tu jelegine salynghan tәj kiygen adam basynyng beynesi. Ortaghasyrlyq Europa jәne orys miniaturalarynan. XIV gh.

Tularda әrtýrli januarlar, jyrtqyshtar (arystan), jylandar (nemese aidahar) da jii beynelenedi. Mysaly, andar beynesi salynghan altynordalyq tulardy Europalyq miniaturada (7-suret, 7-9), arystan, jylan beyneleri bar tulardy iran miniaturalarynan (7-suret, 10-12) kóremiz. Monghol shapqynshylyghyna arnalghan Europalyq hronikalargha salynghan minaturalarda mongholdardyng tularynda tәj kiygen adam basy beynelengen tudy kezdestiremiz (7-suret, 13-15), múnday adamnyng basy ortaghasyrlyq orys miniaturasynda da beynelenedi (7-suret, 16). Búl Shynghyshan әuletining bireuining tuy boluy yqtimal.

Bayraq. Áskery simvolikanyng búl týri – jogharghy jaghynda úshtyghy bar, qodastardyng nemese jylqylardyng qúiryqtarmen, shashaqtarmen bezendirilgen әskery biylik belgisi boldy. Óner eskertkishterining derekteri attyng jәne qodastyng qúiryghynan jasalghan bayraq Shynghyshan imperiyasynyng qúramynda bolghan, keyin jeke bólinip shyqqan memleketterde qolbasshynyn, hannyng biylik atributy retinde qoldanylghanyn kórsetedi.

8-suret. Bayraq. 1,2) Altyn Orda әskerining bayraghy. Ortaghasyrlyq orys jylnamasyna salynghan miniaturadan. XVI gh. 3-5) Hulagu han biylegen Iran memleketinde qoldanylghan bayraqtar. Iran miniaturalarynan. XIV-XV  ghgh. 6) Hubulay han biylegen Yuani memleketindegi qoldanylghan bayraq. XIV gh. Qytay suretinen. 7)Monghol jәne qazaq bayraghy.HIH gh.

Beynelik derekter Altyn Ordada bayraq jylqynyng qylynan jasalghanyn, úshtyghy nayza týrinde bolghanyn kuәlәidi, (8-suret, 1). Óner derekteri biylik belgisi retinde múnday bayraq Shynghyshan imperiyasyna kirgen Iran memleketinde (8-suret, 1-5), mongholdadyng Yuani әuleti biylegen Qytay memleketinde (8-suret, 5) de qoldanylghanyn jәne olardyng formalary birdey bolghanyn kuәlәidi. Olardyng týsteri qara, qyzyl jәne aq týsti bolyp, úshtyqtary әrtýrli bolyp jasalghan. Bayraq biylik belgisi retinde kóshpeli týrki-monghol halyqtarynda HH ghasyrgha deyin saqtalyp keldi (8-suret, 7,8).

Óner eskertkishterinde attyng qúiryghynan jasalghan ýlken shashaq týrindegi qyl bayraq keybir altynordalyq әskery tularda úshtyqtyng astynghy jaghynda bekitilgeni beynelengen. Búl tudyng joghary mәrtebesining belgisi bolu kerek.

Altyn Orda tulary men bayraqtary ýshtyghynyng formalary. Kóshpeli halyqtarda tudyn, bayraqtyn, jalaudyng úshtyqtary әdette jezden, mystan jasaldy, keybireuleri altynmen jalatyldy. Beynelik eskertkishterde Altyn Orda tu, bayraqtary úshtyghynyng biz 4 týrin kóremiz: nayza úshy týrinde, shar týrinde, órnektelgen ashyq nemese jabyq gýl býrshigi týrinde. Kýrdelengen úshtyq núsqasynda búl pishinder birdey qoldanyluy mýmkin. Óner eskertkishterinde altynordalyq tular kóbine nayza jebesi týrindegi úshtyqtarymen beynelenedi. Ejelgi dәuirde әskery qasiyetti rәmizderdi jauyngerlik nayzagha bekitip alyp jýrgendikten, nayza jebesi әskery tu, bayraq úshtyghynyng negizgi týri boldy (9-suret, 1-6).

Shar tәrizdi úshtyqtary bar altynordalyq tular orys, europalyq miniaturada (9-suret, 7,8), mongholdardy beyneleytin ortaaziyalyq jәne irandyq mniiaturalarda (9-suret, 9,10) kórsetilgen. Katalon atlasynda osynday úshtyghy bar Altyn Orda jalauy qalalyq ghimarattyng ýstinde ornalasqan (9-suret, 10). Biraq búl әskery rәmiz, tu emes, atlasta kórsetilgen qalalardyng Batu han biyliginde ekenin kórsetetin jalau.

 9-suret. Altyn Orda tulary jәne bayraqtary úshtyghynyng pishinderi. 1-6) Nayza úshy týrindegi úshtyqtar. 7-11) Shar týrindegi úshtyq. 12-16) Gýl býrshigi týrindegi úshtyqtar. 18) Tudyng gýl býrshigi týrindegi  úshtyghy. XVII gh. Týrkiya.

Úshtyqtyng kýrdeli týri - gýl býrshigi týrindegi úshtyq tiypi boldy, múnday úshtyqty altynordalyq tular iran, orys miniaturalarynda beynelengen (9-suret, 12-14). Orys miniaturalarynda búl úshtyq týri azdaghan sharttylyqpen salynghan, biraq olardy irandyq, ortaaziyalyq miniaturalardaghy analogtarmen jәne muzeylik núsqalarmen salystyru arqyly onyng pishinin jaqsy týsinuge bolady (9-suret, 15-18). Orta ghasyrda bas kezinde tu úshtyghynyng búl tiypi Shyghysta keng qoldanylghan.

Sonymen sózimizdi qortyndylaytyn bolsaq, beyneleu derekkózderining mәlimetteri Altyn Orda memleketinde әskery rәmizderding birneshe týrleri qoldanylghanyn, olardyng pishinderi, úshtyqtary Shynghyshan imperiyasynyng qúramyna kirgen halyqtardyng jauyngerlik atributika dәstýrlerining yqpalyn qabyldap, jalpy týrki-monghol, iran halyqtaryna ortaq bir arnada  damyp, qalyptasqanyn kuәlәidi.

Ádebiyetter

1. Arsihovskiy A.V. Drevnerusskaya miniatura kak istoricheskiy istochniyk. – M.: Izdatelistvo MGU, 1944. – 214 s.
2. Vostochnaya miniatura v sobraniy Instituta vostokovedeniya iymeny Abu Rayhan Beruny Akademiy nauk UzSSR. – Tashkent: Izdatelistvo liyteratury y iskusstva iym. Gafura Gulyama, 1980. - 103 s.
3. Polyakova E.A., Rahimova Z.I. Miniatura y liyteratura Vostoka: Evolusiya obraza cheloveka /Alibom/. – T.: Izd-vo liyt. Y iskusstva, 1987. - 288 s.:iyl.
4. Pugachenkova G., Galerkina O. Miniatura Sredney Aziy v izbrannyh obrazsah (iz sovetskih y zarubejnyh sobraniy). – M.: Izobraziytelinoe iskusstvo, 1979. – 208 s. iyl.
5. Persian painting.Text by Basil Gray. – London: Skira, 1977. – 190 p.
6. Figurative Art in Medieval Islam and the Riddle of Bihzad of Herat (14665-1535). Michael Barry. - Flammarion, 2004. – 408 p.
7. The Life and Times of Genghis Khan. – London: Hamlin,1970. – 75 p.
8. Materialy po istoriy Kazahskih hanstv HV-HVIII vekov. (Izvlecheniya iz persidskih y turkskih sochiyneniy). – / Sostaviyteli: S.K. Ibragimov, N.N. Mingulov, K.A. Pishulina, V. P. Yudiyn. – Alma-Ata: Nauka Kaz SSR, 1969. – 671 s.
9. Halid Qúrbanghali. Tauarih hamsa (Bes tariyh) / Aud. B. Tótenaev, A. Joldasov. – Almaty: Qazaqstan, 1992.  – 304 b.
10. Abylay han: tarihy jyrlar / Qazaqstan Respublikasy Ghylym Akademiyasy M.O. Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty / Qúrast. S. Dәuitov. – Almaty: Jazushy, 1993. – 416 b.

Qaliolla Ahmetjan,

qaru-jaraq zertteushisi, t.gh.k.

Abai.kz