Seysenbi, 15 Mausym 2021
Janalyqtar 2830 0 pikir 26 Shilde, 2012 saghat 13:11

Esqabyl Quanysh. Bir qazaqsha kóshe atauy búiyrmaghan qala

Tәuelsizdikting alghashqy jyldary jer-su ataularyn jappay qazaqylandyru qarqyndy týrde jýrip edi. Respublika boyynsha Guriev, Selinograd oblystary men 13 qalanyn, 54 audan men kóptegen eldi mekenning ataulary qazaqshalandy. Alayda songhy kezderi ejelgi jer-su ataularyn joqtaushylar qatary azayyp ketken sekildi.

Tәuelsiz elding erkin oily úrpaghyn otansýigishtikke, últshyldyqqa, eshkimge jaltaqsyz etip tәrbiyeleymiz desek búl mәselening kezek kýttirmesi anyq. Leniyn, Kaliniyn, Kutuzov, Suvorov, Petropavl, Pavlodar siyaqty elding tarihyna esh qatysy joq kenestik ataular aqyl-oyy men sana-sezimi jetilip kele jatqan jas jetkinshekting túlghalyq damuyn tejeydi. Tәuelsiz elding toponimikasy tek qana qazaq últyna tәueldi boluy tiyis. Sebebi Kenestik dәuirde qala men auyldardyng tarihy ataularyn orysshalaghanda eshkim qazaqtan rúhsat súraghan emes.

IMANGhALIDYNG IYGI ISI

Tәuelsizdikting alghashqy jyldary jer-su ataularyn jappay qazaqylandyru qarqyndy týrde jýrip edi. Respublika boyynsha Guriev, Selinograd oblystary men 13 qalanyn, 54 audan men kóptegen eldi mekenning ataulary qazaqshalandy. Alayda songhy kezderi ejelgi jer-su ataularyn joqtaushylar qatary azayyp ketken sekildi.

Tәuelsiz elding erkin oily úrpaghyn otansýigishtikke, últshyldyqqa, eshkimge jaltaqsyz etip tәrbiyeleymiz desek búl mәselening kezek kýttirmesi anyq. Leniyn, Kaliniyn, Kutuzov, Suvorov, Petropavl, Pavlodar siyaqty elding tarihyna esh qatysy joq kenestik ataular aqyl-oyy men sana-sezimi jetilip kele jatqan jas jetkinshekting túlghalyq damuyn tejeydi. Tәuelsiz elding toponimikasy tek qana qazaq últyna tәueldi boluy tiyis. Sebebi Kenestik dәuirde qala men auyldardyng tarihy ataularyn orysshalaghanda eshkim qazaqtan rúhsat súraghan emes.

IMANGhALIDYNG IYGI ISI

Jalpy, ótkenimizdi saralap, eldi mekenderding tarihy ataularyn qaytaru - Resey imperiyasyn mәngi úmytyp, otarlyq sanadan aryludyng tóte joly. Búl rette Astana men oghan irgeles jatqan eldi mekenderde 800-den astam kóshe men alang atauyn qazaqshalatqan qala әkimi Imanghaly Tasmaghambetovtyng erligin erekshe atap ketken jón. Elordanyng ortalyq kósheleri totalitarlyq kezde zansyz atalmay,  úmyt bolyp bara jatqan Kenesary, Abylay han, Qabanbay batyr, Bauyrjan Momyshúly, Shoqan siyaqty úly túlghalardyng esimderimen atala bastady. Býginde janadan boy kótergen mәdeniyet ýileri men mektepterge, parkter men skverlerge qazaqtyng danqty úl-qyzdarynyng esimderi berilude.

Elbasymyz N.Á.Nazarbaev bir sózinde «Elimizding barlyq qalalary Astanagha qarap boy týzep, últ kelbetine ainaluy tiyis» degen bolatyn. Ymdy týsinbegen, dymdy da týsinbeydi. Endeshe, jergilikti әkimqaralar búl mәseleni túrarlatpay u-shusyz-aq sheshse eken.

 

ERLANNYNG ERLIGI

Bas qalagha jaqyn ornalasqan Pavlodar shaharynyng onomastikasy Óskemen, Petropavl, Kókshetaulargha qaraghanda birshama tәuir. Kereku ónirine últjandy azamat Erlan Aryn kelgeli qalagha qazaqy shyray kelip, kesek-kesek ister atqaryldy. Rektorlyq qyzmette jýrip-aq Kereku-Bayan ónirining birtuar úl-qyzdaryna kóshe ataularyn alyp berip, keseneler men eskertkishter túrghyzdy. Ólkening ruhaniy-mәdeny múrasyn jinaqtap, «Kereku» baspasynan tom-tomdap kitaptar shyghardy. Elbasymyz jyl basynda Erlan Aryngha oblystyng tizginin ústatyp, halyqty bir quantqany әli esimizde. Endi ruhy biyik Erlan әkim «Pavelgha syy bolghan» Kereku ónirindegi onomastika mәselesin retke keltiredi degen ýmit bar. Qalanyng bas kóshelerining biri sanalatyn Kutuzov, Suvorov, Leninderding dәuiri bitip, oblys pen qala atauy qazaqsha «sayrasa» núr ýstine núr bolar edi. Bastysy qanday batyl qadam jasasa da, Aryn myrza artynda qoldaushy halqy túrghanyn úmytpasa iygi.

BIR QAZAQShA KÓShE ATAUY BÚIYRMAGhAN QALA

Qostanay oblysynyng topyraghy qazaqtyng mandayyna júldyz bop bitken úlylargha kende emes. Shoqan Uәlihanov, Ybyray Altynsariyn, Omar Shipiyn, Iliyas Omarov, Beyimbet Mayliyn, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov sekildi kóptegen túlghalar osy ónirde dýniyege keldi. Sondyqtan bolar Rudnyigha at shaptyrym ornalasqan Qostanay qalasynda osy úly túlghalargha arnap kóshe ataulary berilgen. Al 130 myngha juyq halqy bar Rudnyy shaharyna birde-bir qazaqsha kóshe atauy búiyrmapty. Qaladaghy Leniyn, Franko, 50 let Oktyabrya, 40 let Oktyabrya, Komsomoliskaya, Korchagiyn, Pionerskaya, Mira, Kacharskaya, Kalinin kósheleri syrttan kelgen qonaqqa, qúddy Resey imperiyasynda jýrgendey әser syilaydy. Sonda qazaq halqyna ortaq Abay, Ybyray, Shoqan, Ahmetterding Rudnyy qalasyna týk qatysy joq bolghany ma? Álde olardyng «jazyghy» 55 jasar kenshiler qalasynda tumaghandyghy ma? Onda Aqtóbe qalasynda Altynsarin kóshesi, Shymkentte Baytúrsynov, al Astanada M.Dulatúly kósheleri qalay kelip qalghanyn jergilikti biylik pen onomastikalyq komissiya mýsheleri bilmey me? Biledi. Bile túra últtyq mýddemizge qatysty mәselelerdi eng songhy kezekke qoyady. Biz qangha bitken momyndyghymyzben últtyq mýdde túrghysynan útatyn jerde arqamyzdy kenge salyp, saghyzday sozylyp jýrip aldyq. Endi naqty iske kiriser kez keldi!

«Kósh jýre týzeledi» deydi dana halqymyz. Sol kóshimiz kóp jýrip, adasyp ketpese iygi.


DEREK: Oryssha oblys pen eldi meken ataulary:

2 oblys - Pavlodar oblysy; Petropavel

19 qala - Pavlodar, Petropavl, Rudnyi, Ridder, Stepnogorsk, Shuchinsk, Zyryanovsk, Lisakovsk, Shahtinsk, Shemonaiha, Priozersk, Kurchatov, Derjavinsk, Bulaevo, Mamlut, Sergeevka, Fort-Shevchenko, Stepnyak, Serebryansk;

19 audan - Inder (Atyrau oblysy), Astrahan, Selinograd (Aqmola oblysy), Zelenov, Kaztalov (BQO), Mamlut, Timiryazev (SQO), Glubokoe, Boroduliha, Shemonaiha (ShQO), Uspen, May, Lebyajie, Jelezinka (Pavlodar oblysy), Panfilov (Almaty oblysy), Osakarov (Qaraghandy), Taran, Denisov, Fedorov (Qostanay oblysy);

Ganushkino, Suvorov, Kutuzov, Leniyn, Karl Marks, Kaliniyn, Jdanov, Pavlovka, Oligino, Konstantinovka siyaqty 1500-ge juyq auyl atauy Sizge Resey imperiyasynda jýrgendey әser qaldyrady.

Esqabyl Quanysh,

Rudnyy qalasy

0 pikir