Últtyq kenes: Preziydent ne aitty?
Keshe Aqordada Últtyq qoghamdyq senim kenesining VI otyrysy ótti. Kenesting ónirlerdegi ókilderi onlayn týrde qatysyp, preziydent Qasym-Jomart Toqaev Últtyq kenes ayasynda berilgen tapsyrmalargha sholu jasap, taghy da birneshe úsynystaryn ortagha saldy. Biz Preziydentting qozghaghan mәselelerine az-kem sholu jasadyq.
«Kenes alghash qúrylghan kýnnen bastap tiyimdi pikirtalas ortalyghyna ainaldy. Basqosularda san týrli bastama kóterildi. Onyng bәri jan-jaqty talqylandy. Elge qajet jәne ómirsheng úsynystar naqty reformagha úlasty.
Últtyq kenesting bastamalaryn jýzege asyru ýshin 90-nan astam normativtik-qúqyqtyq akt qabyldandy. Onyng ishinde zandar, Preziydent Jarlyqtary men Ýkimet qaulylary, ministrlikterding búiryqtary bar. Osydan-aq Últtyq kenesting tiyimdi júmys istep jatqanyn angharugha bolady. Kenes óz qyzmetin inkluzivti, ashyq jәne jýieli jýrgizip keledi», - dedi preziydent Toqaev.
Auyl әkimderining saylauy turaly
Atalghan sayasy nauqannyng býkil elimiz boyynsha oidaghyday ótkizilip jatqanyn sóz etken preziydent Toqaev:
«Halyqtyng zor senimine ie bolghan, tәjiriybeli, bilikti, alayda bilim dengeyine qatysty talaptyng saldarynan saylaugha týse almaytyn azamattar, әsirese, auyl-aymaqtarda kóp ekenin eskersek, búl ózgeris jergilikti dengeydegi saylaudyng bәsekeli boluyn kýsheyte týsedi dep sanaymyn.
Ákim bolugha ýmitkerler, әsirese, ózin-ózi úsynghandar ýshin saylaualdy ýgit-nasihat nauqanynyng merzimin úzartu mәselesi ózekti ekenin kórip otyrmyz.
Osyghan oray, saylau nauqanynyng úzaqtyghyn ózgertu mýmkindigin qarastyrghan jón. Sonymen birge, әr ónirdegi saylau nauqanyn әrtýrli qarjylandyru tәsilin qoldanu úsynylady.
Mysaly, ýgit-nasihatqa qazirgi tanda bólinetin qarjy soltýstik aimaqtaghy halyq az túratyn auyldarda saylau nauqanyn ótkizu ýshin jetkilikti bolsa, halyq tyghyz qonystanghan ontýstik ónirler ýshin dәl sonday qarajat azdyq etetini anyq.
Atalghan úsynymdar auyl әkimderin saylau tәsilderin jaqsartugha baghyttalghan dep sanaymyn. Sondyqtan, ony múqiyat zerdeleu kerek. Preziydent Ákimshiligine mening atyma naqty úsynystar әzirlep, engizudi tapsyramyn», - dedi.
Bilim beru salasynyng ózekti mәselelerin sheshu turaly
Preziydent biylghy joldauynda 2025 jylgha deyin 1000 mektep salugha tapsyrma bergen bolatyn. Ár túrghyn ýy kesheni kóterilgen sayyn onyng janynda balabaqsha men mektep qatar boy kóterui kerek. Ár synyptaghy balalar sany kóp. Búrynghy 25 baladan artyq emes standartqa qayta kóshu kerek ekenin aitty.
Onan song JOO bólinetin granttar mәselesine toqtaldy.
«Memleket jastargha bilim beru ýshin joghary oqu oryndaryna óte kóp grant bóledi. Býginde bir studentti oqytu qúny – shamamen 4 million tenge. Grant sany jyl sayyn artyp keledi. Endi qarjylandyru tәsilin ózgertken jón. Qarjy tikeley grant iyesine beriluge tiyis, yaghny student oqu aqysyn ózi tóleui kerek. Búl – qarajat studentting arnayy esep-shotyna týsedi degen sóz. Ony tek oqu aqysyn tóleuge júmsau kerek. Búl tәsil joghary jәne joghary oqu ornynan keyingi bilim beru salasynda bәsekelestikti arttyrady. Sonday-aq, memlekettik tapsyrystyng ashyq boluyn qamtamasyz etedi.Bilim sapasyn jaqsartyp, studentterding jauapkershiligin arttyrady. Preziydent Ýkimetke memlekettik әleumettik nysandardy jeke menshikke beruge zang jýzinde shekteu qongdy tapsyrdy. Elimizdegi medisina kadralarynyng tapshylyghyna baylanysty oblys, audan, auyldargha mamandar jetispeydi. Qazirgi kýni 4 myngha juyq qyzmetker qajet etiledi. Sonydqtan medisina mamandarynyng jaghdayyn jaqsartudy ónir әkimderine tapsyrdy. Densaulyq saqtau jýiesine qajet tehnikalyq kadrlardy dayarlau isin qolgha alynu kerek. Mamandardy, әsirese bioinjenerlerdi oqytugha medisinalyq tehnika shygharatyn kompaniyalardy barynsha tartu kerek», - dedi Preziydent.
Sifrlyq tehnologiyany barynsha engizu turaly
«Sifrlandyru qazirgi kýni barlyq salany qamtuy kerek. «Elektrondy ýkimettin» bazasyna әkimdikter men Bilim jәne ghylym ministrligining aqparattyq jýielerin qosu kerek.
Búl Halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynyng júmysyn jenildetedi, azamattardyng uaqytyn ýnemdeydi. Qújat ainalymyn jәne is jýrgizudi sifrlandyra beru kerek», - dedi Memleket basshysy.
Bankterding kepildik sayasatyn jetildiru jәne baghalau qyzmetin retteu turaly
«Ótken qyrkýiek aiynda Almatyda boryshkerdi ýiinen mәjbýrlep shygharu kezinde býkil qoghamdy dýr silkindirgen qayghyly oqigha boldy. Búl qylmysty esh aqtaugha bolmaydy.
Biz qúqyqtyq memlekette ómir sýrip jatyrmyz. Barlyq dauly mәsele tek zangha sәikes sheshiluge tiyis. Eshkimning bireudi óz betimen jazalauyna jol berilmeydi. Qarjy sektoryna ziyan keltirmey boryshkerlerdi qoldau ýshin múqiyat oilastyrylghan sharalar qabyldau kerek.
Ekinshi dengeydegi bankterding kepildik sayasaty iykemdi boluyn qamtamasyz etip, mýlikti baghalau qyzmetin retteudi kýsheytu qajet. Boryshkerge mәjbýrlep óndirip alu sharalaryn qoldanghangha deyin 3 ay jәne atqaru óndirisi ayasynda qosymsha taghy 3 ay ishinde kepildegi mýlkin óz betimen satu qúqyghy beriluge tiyis. Kepildegi mýlik satylghan kezde odan týsken aqsha negizgi qaryzdy ótey almasa, boryshkerding qalghan qaryzy keshiriluge tiyis.Búl talap boryshkerding basqa mýlki bolmaghan, sonymen birge, onyng tabysy eng tómengi enbekaqynyng eki eselengen mólsherinen aspaghan jaghdayda ghana qoldanylady.
Auksiondaghy saudanyng ashyq jәne әdil boluyn qamtamasyz etuimiz kerek. Auksionda saudagha shygharylghan kepildegi mýlik onyng baghalanghan qúnynyng 75 payyzynan arzangha satylmaugha tiyis. Osy orayda, múnday saudagha mýlikti kepilge alushy, yaghny bankter, sonday-aq onyng qyzmetkerleri, senimdi túlghalary jәne bankke qatysy bar ózge de adamdar qatystyrylmaugha tiyis», - dedi preziydent Toqaev.
Budjet sayasatynyng tiyimdiligin arttyru
«Budjetti josparlau jәne memleket qarajatyn júmsau kezinde qabyldanatyn barlyq sheshimder meylinshe tiyimdi bolugha tiyis. Qay joba elge barynsha paydaly ekenin, qaysysyn keyinge qaldyru qajettigin týsinu óte manyzdy.
Qazir ony keshendi baghalau, monitoring jýrgizu jәne qoldanu jónindegi tiyisti mehanizm jasaluda. Budjetti qalyptastyru kezindegi basshylyqtyng jónsiz sheshimderi elimizding ekonomikalyq jaghdayy nasharlauyna әkep soqtyratyn qosymsha saldarlar tuyndatuy mýmkin.
Sondyqtan Ýkimet budjet qarjysyn últtyq basymdyqtargha sәikes paydalanugha mýmkindik beretin memleket shyghyndaryn retteytin keshendi jýieni jolgha qoiy kerek», - dedi Memleket basshysy.
Adam qúqyghyn qorghau jýiesin odan әri nyghaytu turaly
Preziydent búl salagha airyqsha mәn beretinin aitty. Óitkeni, onyng ahualy, týptep kelgende, qoghamymyzdyng damu dengeyine әser etedi. Biylghy mausym aiynda men qúqyq qorghau salasyn keshendi janghyrtugha arnalghan «Qazaqstan Respublikasynyng adam qúqyqtary salasyndaghy búdan arghy sharalary turaly» jarlyqqa qol qoyyldy.
«Ólim jazasy eshbir jaghdayda eshkimge qoldanylmaytynday etip, birjola joyylugha tiyis. Preziydent ózining jәne Últtyq kenes mýshelerining ústanymyn Parlament qaperge alady senim bildirdi.
Kelesi mәsele. Memlekettik sayasattyng negizgi basymdyghyny biri – ana men balany qoldau.
Erlerden góri әielder kóbinese júmys pen bala kýtimin qatar alyp jýretinin moyyndaugha tura keledi. Áyel adam dekrettik demalysqa shyqsa, kәsiby daghdysy men biliktiligin joghaltady. Sonyng saldarynan enbek naryghynda әielderding bәsekege qabileti tómendeydi. Ásirese, balasyna údayy qarap otyrugha múrshasy kelmeytin jalghyz basty ata-analargha óte qiyn. Olargha erekshe enbek jaghdayyn jasau kerek.
Kelesi kezekte Qazir polisiya qorghau núsqamasy institutyn jetildiru. Mysaly, kýndiz-týni qyzmette jýretin patrulidik poliyseyler de qorghau núsqamasynyng saqtaluyn baqylaugha tiyis.. Búl otbasylyq-túrmystyq zorlyq-zombylyq jasaytyn adamdargha baqylaudy kýsheytuge jәne qúqyq búzushylyqtyng osy týrlerinen tuyndaytyn qaterdi azaytugha mýmkindik beredi.
Búdan búryn «úryp-soghu» jәne «sanaly týrde denege jenil jaraqat salu» qylmys sanatynan shygharylghen edi. Osynyng nәtiyjesinde anyqtalghan faktiler jylyna 700-den 20 myngha deyin kýrt kóbeygen. Aldyn aludyng tiyimdiligin arttyru ýshin múnday әkimshilik qúqyq búzushylyqtyng jauapkershiligin qataytu mәselesin pysyqtaghan jón», - dedi Preziydent.
Abai.kz