Dýisenbi, 4 Nauryz 2024
Qúiylsyn kóshing 4350 6 pikir 18 Qarasha, 2021 saghat 17:02

Týrki elderine qúlaqqaghys etkendey...

18 qarasha – qandastarymyzdyng taghdyry sheshilgen kýn. Búl kýn – elimiz ýshin de, tәuelsizdik jyldary shekara asyp kelip atajúrtyna qonystanghan qandastarymyz ýshin de, Otangha oraludyng sәt-saghatyn kýtip otyrghan alystaghy aghayyndar ýshin de úly mereke!

Túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaev 1991 jylghy 18 qarashada Qazaq KSR Ministrler Kenesine «Basqa respub­likalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qo­nys­tandyru tәrtibi men sharttary tu­raly» №711 Qauly shyghartyp, alys-ja­qyn shetelderdegi qandastarymyzdy Qazaqstangha shaqyrudy qolgha aldy.

Búl Qauly elimiz Tәuelsizdigin jariyalaudan búryn qabyldanghanymen óte qúndy әri erekshe sayasy manyzgha iye. Osy Qaulynyng negizinde 1997 jyly «Halyq­tyng kóshi-qony turaly» Zany qabyldandy. Memlekettik kóshi-qon saya­saty qalyptasyp, jyl ótken sayyn kemeldenip keledi. Qazirge deyin elge 1 mln 84,7 myng etnikalyq qazaq oralyp, baqytty túrmys keship jatyr. Sóitip, Qazaqstan shettegi óz qandastaryn Otany­na shaqyryp otyrghan әlemdegi sanauly ghana memleketterding biri boldy.

Mine, 18 qarashada Qazaqstan Tәuel­sizdigining 30 jyldyghy­men qatar, osy taghdyrsheshti Qaulynyng qabyldan­ghanyna da 30 jyl tolyp otyr. Osyghan oray 30 jyldyq qarsanynda 18 qarashany «Últtyq kóshi-qon kýni» degen atpen kәsiby merekeler men atalyp óti­letin kýnderding tizbesine engizudi súrap, Preziy­dent Qasym-Jomart Toqaevtyng atyna hat jazghan edim.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev sol ótinishimizdi eskerip, Últtyq qoghamdyq senim kenesining altynshy otyrysynda «Ýkimetke osy tarihy datany atauly kýnder tizbesine qosu mәselesin jan-jaq­ty qarastyryp, tiyisti úsynys engizudi tapsy­ramyn», dep tapsyrma berdi.

Men Preziydentting búl sheshimin Elba­sy­myzdyng úly enbegine degen zor qúrmet, qandastarymyzgha degen erekshe qamqorlyq dep baghalaymyn. Aldaghy uaqytta 18 qara­sha tek qandastarymyzdyng emes, býkil Alash júrtynyng jylda dýrkiretip túryp toylaytyn merekesi bolady dep senemin.

XIX-XX ghasyrlarda biyleushi imperiya­lar qazaq halqyn atamekeninen eriksiz aiy­­ryp, torghayday tozdyrsa, XX gha­syr­dyng sony men XXI ghasyrdyng toghy­synda Tún­ghysh Preziydent Núrsúltan Nazar­baev sol shekara syrtynda qalghan qazaq­tardyng basyn Tәuelsiz Qazaqstanda qosyp, tarihy әdi­­let­tilikti qayta qalpyna keltirdi.

Núrsúltan Ábishúlynyng Tәuelsiz Qazaq­standy qúru jәne әlemge tanytu turaly enbekterin eske alghanda, eng birinshi bolyp alystaghy aghayyndy ata­júrtyna oraltugha arnalghan osy tarihy sheshimi maqtanyshpen atalyp keledi. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Tәuelsizdik bәrinen qymbat» atty tarihy maqalasynda «Shynyna kelsek, Tәuelsizdik jyldarynda birneshe ret qolgha alynghanyna qaramastan, últ­tyq mýd­demizge say keletin kóp tom­dyq jana ta­rihymyz әli tolyq jazylghan joq. Onyng tújyrymdamasyn búghan deyingi olqylyqtardy eskere otyryp qayta qarap, jana ghylymy ústanymdar men jana­lyqtardyng negizinde tyn­nan jaza­tyn uaqyt әldeqashan keldi. Bar­lyq oqulyq osynday irgeli enbek­ke ne­giz­delip әzirle­nedi. Búl – últ shejiresin dәripteu túrghy­synan alghanda strategiyalyq manyzy bar mәsele. Son­dyqtan Qazaqstannyng akademiyalyq ýlgi­degi jana tarihyn jazudy dereu bastau kerek», degen bolatyn.

Endi Elbasymyzdyng osynau úly en­begin baghalau, shekara syrtynda qalghan qazaq­tar­dyng keshegi bólinu jәne býgingi qay­ta qo­sylu tarihyn tereng zerttep, tarih be­tin­de qaldyratyn mezgil de jetti.

Memleket basshysynyng tapsyrmasyna say jeti tomdyq qazaq tarihynyng arghy-ber­gisin janasha zerdelengen jeti tomdyq aka­de­miyalyq enbek әzirlenip jatqany belgili.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng «Tә­uel­­­­sizdik bәrinen qymbat» atty ma­qa­­la­­­­syn­daghy «Keshegi ótken handar men qa­­ghan­­­dar­­dyng dәuiri ghana emes, songhy otyz jyl­da­ghy jasampazdyq joly­myz da býginde tariyh­qa ainalyp, kýn sa­yyn alys­­tap bara­dy. Azattyq tanyn óz kózi­­men kórgen al­dyn­ghy buyn bolmasa, ke­yingi jastar ótken gh­asyrdyng 90-jyl­daryn­daghy tarihy oqigha­lar­dyng terenine boy­lap, mәnin jete týsine ber­meydi» degen sózin eske alsaq, osy jeti tom­dyqtyng bir tomy Tәuelsiz Qazaqstan dәuiri­ne arnalatyny sózsiz.

Endeshe, osy Tәuelsiz Qazaqstannyng jana tarihyna tereng tolghanyspen jazylatyn kólemdi bir tarau – Túnghysh Pre­ziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng qan­dastar tagh­dyry, qazaq kóshi turaly enbegi bolady degen senimdemin. Búl – bir.

Ekinshiden, «Qazaqstan halqy Assam­bleya­sy turaly» Zannyng 6-babynda demografiya jәne kóshi-qon salasyndaghy josparlar men is-sharalardy әzirleuge jәne iske asyrugha qatysu, sonday-aq shet­el­derdegi qazaq diasporasyna ana tilin, mә­deniyeti men últtyq dәstýrlerin saqtau jәne damytu, onyng tarihy Otanymen bay­lanystaryn nyghaytu mәselelerinde qol­dau kórsetu – Assambleya qyzmetining ne­giz­gi baghyttary retinde kórsetilgen. Kóshi-qon, shettegi qazaqtar ýshin atal­ghan eki normanyng ekeui de tabylmas mýmkindik.

Ókinishke qaray, Qazaqstan halqy Assamb­leyasy da, «Otandastar qory» da jәne Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauym­dastyghy da atalghan zannyng osy mýmkin­digin óz dengeyinde tolyq paydalana almay keledi. Sebebi ýsheuin biriktiretin zandy nemese normativtik qújatpen beki­tilgen tetik joq. Eger, ýsh otau­dyng basy biriktirilse, alystaghy aghayyn­darmen júmys isteuge jol ashylar edi.

Qúdaygha shýkir, qandastaryn Otany­na oraltu jaghynan Qazaqstan – Orta­­lyq Aziyada da, Týrki memleketteri arasynda da kóshbasshy memleket. Biraq alty-jeti million qazaqtyng әli shetelderde jýrgenin eskersek, elimizding kóshi-qon sayasatynyng manyzdylyghy men kóterer jýgining әli de auyr ekeni belgili. Biz Otangha oralghan qazaqtar ýshin qanshalyqty quansaq, arghy bette qalghan qandastarymyzdyng ertengi taghdyry ýshin odan eki ese artyq alandaymyz.

Týrki memleketteri degende oigha oralady, qandastarynyng kóp bóligi shekara syrtyn­­da qalghan tek Qazaqstannyng ghana emes, búl jaghday Kenes Odaghynyng qúra­my­nan bólinip shyqqan Týrki memleket­teri­ning bәrine ortaq qasiret. «Júmyla kóter­gen jýk jenil» deydi qazaq, osy qasi­ret­ten qútqaratyn kýsh – endi Týrki memle­ketterining úiymy bolmaq.

Keshe ghana Týrkiyada ótken Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesining VIII sammiytinde Preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng ótken ghasyrdyng ortasynda Gimalay asyp Anadoly jerine barghan myndaghan qazaq otbasyn eske aluy, olardy óz bauyrym dep qúshaq ja­yyp qarsy alghan Týrkiyanyng sol kezdegi Ýkimet basshysy Adnan Menderesting aruaghyna taghzym etui teginnen-tegin emes.

Qasym-Jomart Kemelúlynyng búl sózi býkil dýnie jýzining nazaryn audardy. Týrki memleketteri úiymnyng eng bir manyzdy týiini retinde baghalanyp, júrttyng ystyq yqylasyn qozghady. Bir jaghynan, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev shettegi qandastarymyzdyng keshegi auyr halin eske alu arqyly Otanynan shet jerde jýrgen týrki últtarynyng ertengi taghdyryn qalay sheshu mәselesin Týrki memleketteri úiymynyng basshylaryna qúlaqqaghys etkendey әser qaldyrdy bizge.

Osydan baryp, bizding kókiregimizde Týrki memleketterining úiymyna mýshe mem­leketter qandastaryn eline shaqyru, qonys­tandyru mәselesin birinshi oryngha qoiy mýmkin degen ýmit oty tútandy. Áriyne, búl úzaq joldy, ortaq mәmilege keludi jәne batyl sheshimder jasaudy talap etetin sharua.

Orayy kelip túrghanda aita keteyin, óz qandastaryn eline shaqyryp alugha dәr­meni tolyq jetpey otyrghanymen, Qyrghyz Respub­likasy deputat Ómýrbek Teke­baev­tyng bastamasymen «Kyrgyz Respub­lika­synyn chegiynen tyshkary jashagan kyrgyz­dar bashka mamlekettin ja­rany bolgon­duguna karabastan jónókói­lósh­týrýl­gón tartipte Kyrgyz Respublika­synyn jaran­dygyn aluuga ukuktuu» degen nor­many ózderining Konstitusiyasyna erterek kir­gizip qoyghan eken. Qyrghyz bauyrlar­dyng búl jomarttyghy Týrki memleket­terin­ing úiy­myna mýshe elderding bәrine ýlgi bolarlyq bastama.

Al Otanyna oralghan qandastar ýshin Adnan Menderesting «Týrkiyanyng sizderge bereri – tuysqandyq meyirim. Sizder Týrkiyagha kelgen kýnderinizden bastap bes jyl salyq tólemeytin bolasyzdar. El ishinde jýrip-túru isinde de sizderge ar­nauly arzan baghamen biylet beriledi. Auyl sharuashylyghymen shúghyl­danamyn deushi­ler­ge auyldyq jer­ler­den egistik jer beri­ledi. Al sauda jәne qolóner isimen shúghyl­danamyn deu­shi­lerge qalalyq jerden tegin ýy beri­ledi. Júmys isteymin degenderinizge memleket menshigindegi fabrika-zauyttardan júmys beriledi» degen sózin atqarushy biylik esterine berik saqtasa, jetkilikti...

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev bastaghan núrly kósh kólikti bolsyn!

Auyt Múqiybek

Derekkózi: Egemen Qazaqstan gәzeti

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 936
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 638
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 1343