Eleujan Serimov. Orta ghasyr sózdigi «Mukaddimat-әl-adab» jayynda birer sóz
Ilki dәuirdegi týrkiler tasqa qashalyp týsirilgen oima jazumen birge soghda, úighyr, brahmi, maniyhey, tiybet delinetin әr týrli jazu ýlgilerin paydalanyp, keyinnen birjola arab әlipbiyine kóshkeni mәlim. Osy jazba ýlgileri negizinde jasap qaldyrghan týrkilik jazba múralarynda olardyng talayghy tarihy aiqyn órnektelip saqtalghan. Al, búl derekter olardyng iyirimi mol myndaghan oqighalargha toly ghúmyrynyng kórkem beynesi bolyp tabylatyn jazba múrasy, yaghny ruhany tarihy da kýrdeli bolghandyghyn, ózderine layyq, derbes, joghary órkeniyetti dengeyin kórsetetin mәdeniyet ýlgileri jetkilikti dәrejede bolghandyghyn pash etedi.
Ilki dәuirdegi týrkiler tasqa qashalyp týsirilgen oima jazumen birge soghda, úighyr, brahmi, maniyhey, tiybet delinetin әr týrli jazu ýlgilerin paydalanyp, keyinnen birjola arab әlipbiyine kóshkeni mәlim. Osy jazba ýlgileri negizinde jasap qaldyrghan týrkilik jazba múralarynda olardyng talayghy tarihy aiqyn órnektelip saqtalghan. Al, búl derekter olardyng iyirimi mol myndaghan oqighalargha toly ghúmyrynyng kórkem beynesi bolyp tabylatyn jazba múrasy, yaghny ruhany tarihy da kýrdeli bolghandyghyn, ózderine layyq, derbes, joghary órkeniyetti dengeyin kórsetetin mәdeniyet ýlgileri jetkilikti dәrejede bolghandyghyn pash etedi.
Últtyq mәdeniyetimizding últtyq bitimin qalyptastyruda eleuli orny bar týrki jazba múralarynyng ghasyrlar boyghy damu barysynda epitafiyalyq (qúlpytastyq) sipattan shyn mәnindegi týrli ghylym salalaryna saralanghan (til bilimi, әdebiyet, epistolyarlyq jazba, astronomiya, matematika, t.b.) klassiykalyq mәdeniyet dengeyine, sol kezdegi etolondyq sapada barynsha qarqyndy damyghan kórshiles shyghys halyqtarymen mәdeny baylanysy arqyly qol jetkeni talas tudyrmaytyn tarihy shyndyq. Múnday dialektikalyq birlikte damyghan halyqtardyng mәdeniyetindegi ózara әser-yqpaldyng týp-tórkini, jiti den qoysaq, sonau, kóne dәuirlerde jatqandyghyn anyq bayqay alamyz. Ásirese osy alys-beris mәdeny qatynas ortaghasyrlarda arabtardyng Orta Aziya men Qazaqstannyng ontýstik bóligine óz mәdeniyeti men әdebiyetin, tili men dinin keninen taratu jaghdayynan keyin meylinshe qarqyndy damydy. H-HII ghasyrlardaghy búl kezenning týrkilik mәdeniyet tarihynda "músylman dәuiri" dep aidar taghyla ataluynyng bir úshy, mine, osynda jatsa kerek. HII ghasyrda ghúmyr keshken ortaghasyr ghalymy Ábu-l-Qasym Mahmúd ibn Omar Jaralla әz-Zamahshariyding „Mukaddimat әl-adab" sózdigi. (búdan әri "Mukaddimat") sózdigi jazylu merzimi jaghynan osy "músylman dәuiri" tuyndylary qataryna kiredi. Búl kezeng jalpy týrki halyqtarynyng jazba tarihyn tanudaghy syna jazuynan keyingi ekinshi bir ýlken kezeng sanalady.
Aldymen Zamahshariy kim, bizding ruhany tarihymyzgha qanshalyqty qatysy bar degen saualdar tónireginde oy qozghaghymyz keledi.
Áz-Zamahshary Qazaqstan men Orta Aziyadaghy arabtildi mәdeniyet tarihynan oiyp oryn alatyn orta ghasyrlyq til bilimi ghylymynyng damuyna erekshe ýlesin qosqan, grammatika men leksikografiya, stilistika men ritorika, poeziya men ekzegetika jayynda qomaqty shygharmalar jazghan, óz kezenining daryndy aqyny, qalamyn arabsha, parsysha, týrkishe qatar siltegen dara túlgha. Ol 1075 jyly Horezm ólkesining Zamahshar degen jerinde tuyp, 1144-jyly Ýrgenish qalasynda dýnie salghan.
Zamahshariyding ómiri men qyzmeti turaly әr enbekterde tam-túmdap aitylghan iynening jasuynday derekterdi bir izge týsirip, tyrnaqtap jinap, keyingi úrpaqtyn kәdesine jaratu býgingi kýnning keleli mindeti. Óitkeni, este joq eski dәuirlerden beri tól tarihymyz ben qoltuma mәdeniyetimizding ósip-jetilip damuyna orta ghasyrlyq ortaaziyalyq arab tildi ghalymdardyng sinirgen enbegi orasan zor boldy. Kerekti dәrejede zerttelmegendikten, osy kýnge deyin olardyng keybireui tarihtan ózine tiyisti layyq ornyn ala almay jýr. Solardyng biri - әz-Zamahshari. Onyng "Mukaddimat әl-adab" sózdigin professor Á. Qúryshjanovtan basqa týrkitanushy qazaq ghalymdary ol jayynda әli kýnge tis jaryp azdy-kópti pikir bildirgen emes. Múnyng ózindik sebepteri joq emes. Sonyng birinshisi - jәdigerlikting jazylu kezeni men jerine baylanysty.
Qaysy bir dәuirding tarihiy-әleumettik bolmysyn egjey-tegjeyli bilmey túryp, sol kezeng jazba múralarynyng syr-sipatyn, jazylu sebebin tereng týsinu әste mýmkin emes. Ásirese búryn-sondy otandyq baspasóz betinde sóz etilmey, qazaqtyng týrkitanushy ghalymdarynyng kóbining nazarynan tys qalyp, әli kýnge eskerusiz jatqan orta ghasyrdyng orta túsyndaghy jazba jәdigerlikti sóz etkende, sol dәuirdin keskin-kelbetin ashatyn key tarihy jaghdaylargha az-kem toqtala ketken jón.
HI ghasyrdyng basynda ejelgi týrkiler superetnos sanatynda sóne bastap, daladaghy әskeriy-sayasy jetekshilik birte-birte qypshaq konfederasiyasyndaghy taypalargha kóship, olar "týrki" degen jinalmaly etnonimdi ysyryp tastap, ózi superetnosqa - barlyq taypalardyng jiyntyq atauyna ainalghany belgili. HI ghasyrdyng ekinshi shiyreginde qypshaq taypalarynyng aqsýiekteri oghyz jabghysyn Syrdariyanyng orta jәne tómengi saghasynan tyqsyrady. Osylaysha osy aimaqtaghy etnikalyq-sayasy ahualdyng ózgeruine sәikes jazba derekterde atalyp kelgen "Oghyzdar dalasynyn" ("Mafazat әl-guz") ornyna, keyin "Deshti Qypshaq" aty payda bolady. Manghystau men oghan tayau jatqan aumaqty alghannan son, qypshaqtar endi Horezm memleketining teriskey shebine kelip jetedi.
Búl kezde Ámudariyanyng tómengi saghasyndaghy asa qúnarly topyraqty aimaqta ornalasqan Horezm Orta Aziya men Qazaqstannyng ontýstik bóliginde asa manyzdy oryn aldy. Ol 999 jyly Samandyqtar memleketin kýiretken, Ámuge deyingi jerge iyelik etken Qarahan memleketine de, Ámuding arghy jaghyn jaulaghan Ghaznalyqtar memleketining de qúramyna kirmey, óz aldyna jeke derbes memleket bolyp bólek qúryldy. Osydan bastap Orta Aziya men Shyghys Europa, Qazaqstannyng kóshpeli taypalary men Qytay elderin baylanystyryp jatqan keruen joldarynyng naq ortasynda, toghyz joldyng torabynda túrghan Horezm birtindep nyghaya týsedi. Shyghys sayahatshylary ózderining jol jazbalarynda Horezmdi óte bay, ilim-bilim, mәdeniyeti joghary damyghan memleket retinde sipattaydy. Mәselen Horezm turaly Makdisi: "Búl qalalary kóp, sheksiz aimaq. Onyng halqy ghylym jolyna jan-tәnimen shynayy berilgen biliktiler" dep jazsa, "Hudud әl-Alam" avtory Horezmde sauda-sattyqtyng keninen oryn alghanyn aitady.
712 jyldan bastalghan arab jaulauynan keyin Horezm eki sayasy jikke bólingen. Biri - Qiyat qalasy ortalyq bolghan ontýstik aimaq ta, ekinshisi ─ ortalyghy Ýrgenish bolghan soltýstik jaghy. Ýrgenishti basqarghan Mamun ibn Muhammed eki bólingen eldi bir ortalyqqa baghyndyryp, Horezmdi birtútas memleket etip, ózine "horezmshah" dәreje-lauazymyn alady.
Keybir derekter horezmshahtardyng shyqqan tegi búl arada oghyzdardyng ornyn basqan qypshaq konfederasiyasyna kirgen taypalardyng birinen ekenin kórsetedi. Mәselen, qypshaqtar turaly irgeli zertteu jýrgizgen S. Aqynjanov: "Nahodyasi v neposredstvennom blizosti s etim krupneyshim musulimanskom gosudarstvom v Sredney Azii, plemena kiypchakskogo obiyadiyneniya vynujdeny byly vtyanutsya v orbitu ih vneshne-poliyticheskih otnoshenii, y nastoliko byly svyazany s jizniu Horezma, chto, vozmojno, iyz kipchakskih vojdey vyshla poslednyaya samaya blestyashaya dinastiya horezmshahov" - dep baylam jasauy, V.V. Bartolidtyn: "...Posle oturechivaniya stepy Horezm bolishe drugih podvergsya vliyanii tureskogo elementa...poslednie gody HI v. zdesi utverdilasi nasledstvennaya dinastiya horezmshahov, predstaviytely kotoryh pochty vse nosily tureskie iymena" deuimen ýndes, saryndas shyghady.
Búl aitylghan derekter Horezm memleketining Deshti Qypshaq elining tarihyna da belgili dәrejede qatysy bar ekenin rastaydy. Shyqqan tegi qypshaq, әigili horezmshah Atsyzdyng (Ala-uddavl Abu-l-Muzafar Atsyz - 1128-1156 jj.) ghúlama ghalym әz-Zamahshariyge arabsha-parsysha-týrkishe sózdik jasaudy tapsyruy teginnen-tegin emes. Osy jazba jәdigerding Búqarada saqtalghan kóshirmesining kirispesinde múny jazuyna ne týrtki bolghanyn Zamahshary bylaysha týsindiredi (A.K. Borovkovtyng redaksiyasymen basylghan oryssha audarmasyn úsynamyz): "Slava allahu, kotoryy vozvysil arabskiy yazyk sredy drugih yazykov. Y posle okonchaniya derjavy arabov blagorodnye padishahy podderjaly nauky y adab. V nashe vremya emir y komanduyshiy voyskom syn derjavnogo horezmshaha vysoko chtit nauku adaba, vsyachesky podderjivaet izbrannyh predstaviyteley adaba y vossedaet s niymy na svoih sobraniyah. Y on povelel nam napisati v odnom ekzemplyare knigu "Mukaddimat ali-adab" dlya svoey bibliotekiy". A.K. Borovkov osy sóz ýzindisin týsindire kelip: "Zamahshari iymel vvidu budushego horezmshaha Atsyza, po poruchenii kotorogo byla sozdana kniga" dep týsinik berip ótedi.
Qazaq tili bilimi tarihynda ózine tiyisti layyq ornyn taba almay kele jatqan óz zamanynyng ghúlama ghalymy әz-Zamahshariyding "Mukaddimat әl-adab" sózdigi dәuiri jaghynan - orta (eski) týrkilik, jazylghan jeri jaghynan - orta aziyalyq, uaqyty jaghynan - orta ghasyrlyq (HI-HIU ghgh.) jazba múralar qataryna jatady. Ol - Orta Aziyada Deshti Qypshaq, Horezm, Qarahan, Seljúq sekildi iri birlestikter men memleketterding basy týiisken jerinde, dәlirek aitqanda, Aral tenizining many men Syrdyng orta, tómengi saghasynan ontýstik pen batysqa qaray aua kóshken oghyz taypalarynyng songhy sapy men olardyng ornyn basqan qypshaq taypalarynyng aldynghy avangard toby bir-birimen miday aralasyp, bite qaynasyp ketken kezde, osyndaghy jandanghan birneshe mәdeniyetting bir arnagha toghysqan shaghynda jasalynghan múra. Ony Orta Aziyany mekendegen halyqtardyng bәrine birdey ortaq múra deytinimiz sondyqtan. Búl tuyndynyng týp-núsqasy joghalyp ketken. Alayda eki kóshirme danasy 1926 jyly Búqaradaghy Ábu Ály ibn Sina atyndaghy kitaphanadan kezdeysoq tabylghannan beri belgili. Búqarada tabylghan eki qoljazbanyng birin qyjranyng 705-jyly (1305 j.) hatib ("qoljazbalar saqtaushy") Hamid Hafiz kóshirip jazghan. Onda tek arab, parsy tildik materialdary jinaqtalghan. Al, ekinshi bir arab sózderin parsysha, týrkishe, keyinnen mongholsha tәrjimalaghan kóshirmesi 893 jyly (1492 j.) hatib Dervish Muhammed degen kisi jasaghan. Songhysyn kezinde ózbekterdi biylegen Abdulla hannyng (1557-1598 jj.) túsynda ghúmyr keshken Qúl-Baba Kókiltash deytin kórnekti bek belgili bir kitaphanagha múra etip qaldyrsa kerek.
"Mukaddimat әl-adabty" arnayy qarastyrghan zertteushiler qúramy onsha kóp emes. Solardyng ishinde N.A. Baskakov, V.V. Bartolid, A.K. Borovkovtan basqa, E.N.Nәjip, ózbek ghalymy B.Z. Haliydovty aitugha bolady. Týrkimen ghalymy Z.B. Muhamedova ózining zertteu jýrgizgen negizgi júmystarynda sózdikti salystyrma ýshin qosymsha retinde paydalanyp, eskertkish materialdarynyng týrkimen tiline qatysyn ghana alyp qarastyrghan, basqasha aitqanda, týpnúsqany qayta kóshirushiler "týrkimen tilinen" dep belgi soghylghan sózderdi ghana óz júmystaryna paydalanghan synayy bar. Negizinen "Mukaddimatty" alghash jan-jaqty zertteushilerding biri orys ghalymy Nikolay Nikolaevich. Poppe boldy.
Búl tuyndynyn týkitanushy qazaq ghalymdary nazarynan tys qaluynyng endigi bir sebebi - ony zerttegen N.N. Poppe esimimen tikeley baylanysty.
IYini kelgende aita keterlik jayt - N.N. Poppe turaly da keybir biren-saran enbekterde tiyip-qashty pikirler aitylghanymen otandyq tili bilimi ghalymdary onyng ómir jolyn, sinirgen enbegin, ghylymgha qosqan ýlesin kýni býginge deyin qolgha alyp tiyanaqty zerttegen emes. Búlay nazardan qalys qalyp, baghalanbaudyng basty sebebi ótken ghasyrdyng 40-jyldary N.N. Poppenin basyna týsken taghdyr-tәlkeginen shet elge ketuge mәjbýr bolghan desiydenttik is-әreketi dep oilaymyz. Nikolay (Nikolas) Nikolaevich Poppe 1897 jyly 8 tamyzda Qytaydyng Yanitae (Chifu) qalasynda dýniyege kelgen, 1991 jyldyng mausym aiynda AQSh-tyng Sietl qalasynda 94 jasynda qaytys bolghan. Lingvist әri etnograf, mongholtanushy, altay tilining mamany, 1932 jyldan KSRO GhA-nyng korrespondent-mýshesi. 1921 jyly Petrograd uniyversiytetining qoghamdyq ghylymdar fakulitetining monghol bólimine týsip, ondaghy әigili til mamandary A.D. Rudnev, V.L. Kotvich, A.N. Samoylovich, S.E. Malov, A.V. Burdukovtarmen birge oqidy, ghylymdaghy alghashqy ghylymy jetekshisi ataqty B.Ya. Vladimirsov bolghan. 1942 jyly N.N. Poppe Qarashay aumaghynda (Mikoyan-Shahar) basyp alghan nemis basqynshylary jaghyna óz erkimen ótip, 1943 jyly otbasymen Germaniyagha kóshedi. Soghystan keyin kenes ýkimetining qúryghynan tyghylyp, birneshe jyl shygharmashylyqpen astyrtyn ainalysqan. 1949 jyly ol AQSh-qa qonys audaryp, Vashington shtaty uniyversiytetining Qiyr Shyghys fakulitetinde professor lauazymynda qyzmet atqarady. 1968 jyly «Bonn uniyversiytetining qúrmetti doktory» ataghyna ie bolady, 1968 jәne 1977 jyldary Fin Ghylym Akademiyasynyng mýshesi bolyp saylanghan.
Saptayaqqa as qúiyp, sabynan qarauyl qaraghan seziktengish te seskengish, atyn atau týgili enbegin sóz etuge qoryqqan sol uaqyttardan beri ol jóninde til mamandary lәm-mim jaq ashpaydy. Osy salqyndyq bergi uaqyttarda "Mukaddimat әl-adab»-tyng keninen zertteluine de keri әserin tiygizgen.
N.N. Poppening qolgha alyp qarastyrghany sózdikting hatib Dervish Muhamed jasaghan kóshirmesi. N.N. Poppe 1938 jyly KSRO Ghylym Akademiyasy baspasynda jaryq kórgen, auqymdy eki bólimnen túratyn enbegin "Mongoliskiy slovari "Mukaddimat al-adab" dep ataghan. Birinshi bólimde әz-Zamahshary qoljazbasynda keltirilgen monghol sózderine fonetikalyq, morfologiyalyq taldau jasasa, ekinshi bóliminde monghol jәne týrki sózderin bir izge týsirip, arabsha jazylu túlghasyn, latynsha transkripsiyasyn, oryssha audarmasyn bergen. Týpnúsqadaghy sózdikting әuelgi qalpyn saqtamay, sózderdi qaytadan sýzip qotaryp, alfavit boyynsha ret-retine týsirgen. Sózdikte keltirilgen auyzeki sóileu negizinde jasalghan týrki tildik materialy jeke-jeke sózden ghana emes, sonymen qatar jeke frazalyq, kýrdeli sóz tirkesterinen de túrady. Onyng ýstine IY.Poppe monghol tilin qamtityn bóliktegi sózderding deni HIII-HIU ghasyrlarda Orta Aziyada qonys tepken jalayyr, barlas rularynyng tilderimen tórkindes, úqsas ekenin basa kórsetip aitady. Búl óz aldyna zertteudi qajet etetin arqauy basqa әngime. Shynghys hangha baylanysty qos Múhtarymyzdyng tarih aqiqatyn aiqyndaytyn mәselege tikeley qatysy bar...
Eskertkish tilining ózindik erekshelikteri, olardyng dialektilik ara jigi men aiyrmasy jónindegi osy kýngi týrkitanushylardyng pikirinde bir izdilik joq, ala-qúla. N.A. Baskakov sózine qaraghanda, V.V. Bartolid onyng tilin HII-HIII ghasyrlardaghy orta aziyalyq týrki әdeby tilining negizinde jazylghandyghyn aitsa, N.A. Baskakovtyng ózi ony shaghatay úlysynyng әdeby tilinde jazylghan múra dep tanyghan. E.N. Nәjip búl sózdikting leksikasy HII ghasyrardaghy týrkilerding qalpyn kórsetedi deydi. Al N.A. Samoylovich HI-HII ghasyrlar aralyghyndaghy birbýtin orta aziyalyq týrki tili damuyn ishtey ózara ýsh kezenge bólip qaraydy: birinshiden - Qarahandyq, mәdeny ortalyghy - Qashqar (HIgh.); ekinshiden - Oghyz-qypshaqtyq, ortalyghy - Syrdyng orta, tómengi saghasy men Horezm (HII-HIU ghgh.); ýshinshiden - Shaghataylyq, ortalyghy - Shaghatay úlysynyng otyryqshy bóligindegi birqatar qalalar (HU-HUIIIghgh.). Osylaysha jikteu túrghysynan alghanda, "Mukaddimat" ekinshi - oghyz-qypshaqtyq-horezmdik kezenge kiredi.
"Mukaddimat" dýniyege kelgen uaqyt Orta Aziyada týrki әdeby tiline negiz bolghan qarlúq, oghyz, qypshaq taypalarynyng aumaqtyq jәne tildik jikteri әli de bolsa tolyq anyqtalmaghan, ózindik sipat-belgileri erekshelenbegen, yaghny kóne týrki dәuirindegi "d" tilden keyin, birte-birte ru-taypalar tili "z" jәne "y" tilderine endi-endi ajyray bastaghan kez, sóitip, әdeby tilde "z", "y" dialektileri ("azaq", "ayaq") qatar jýrip qoldanylghan ótpeli kezeng edi. Dialektilik ereksheligi jaghynan "Mukaddimat" osy ótpeli kezenning jemisi. Sondyqtan HII-HIU ghasyrlardaghy jәdigerlikter jayyndaghy "bәrine birdey ortaq әdeby tilding dәstýrli erejesine layyqtap jazylghan múralar, belgili bir normany múqiyat saqtap otyrghan jazba eskertkishter" deytin salmaqty pikirdi әz-Zamahshary sózdigine de keltirudi oryndy sanaymyz.
Ortaghasyrlyq sózdikter - qazaqtyng mәdeniyetining naqty ainasy, sarqylmas búlaghy, qaynar kózi retinde tanyluy qajet. Týrkilik leksiykografiyanyng damuyna negiz bolghan múnday týrki tilderining týsindirme sózdikteri ishinde biregeyi dep Mahmúd Qashqariyding "Diuany lúghat iyt-týrk" (HI gh.) sózdigin atasaq, oghan jazylu merzimi jaghynan eng jaqyn túrghany "Mukaddimat" ekenin moyyndaghan lәzim. Shynynda, HII ghasyrdaghy Qoja Ahmed Iassauiyden bastau alatyn ortaghasyrlyq jazba múralary ishinde búl eng bayyrghysy da.
Búl enbekting otandyq til tarihy ýshin qanshalyqty qúndy ekeni óz-ózinen týsinikti. Tuma til - әr halyqtyng ózgeden erekshe últtyq tabiyghatyn, ruhany baylyghyn tanytatyn asyl múra ekeninde dau joq. Sondyqtan da әr halyqtyng ruhany damu kóshinde til mәselesine erekshe kónil bólinip, qashan da basty nazar audarylyp otyryluy zandy qúbylys. Uaqyt bederi ózgergen sayyn tilding de qoldanu ayasy keneyip ne kemip, key tildik belgiler qoldanystan shyghyp, ne jana sózdermen tolyghyp, molyghyp otyrady.
Halyq tarihymen ainalysqan ghalymdardyng tilge airyqsha den qoyyp, ony tarihpen shendestire otyryp zertteuinen shyn mәninde zor kemeldikting belgisin andaymyz. Ataghy әigili ghalymdar V.V. Radlov pen A.A. Kunikovtin: "Istoricheskaya etnografiya doljna osnovyvatisya na lingvisticheskih nachalah"; K.A. IYnostransevtin: "V etnografiy nastoyashee vremya pridayaetsya yazyku ne menee, esly daje ne bolee vajnoe znacheniye"; V.V. Bartolidtyn: "Nekotoryy material dlya sujdeniya o proshlom kochevyh narodov, kak y vsyakih drugiyh, daiyt lingvisticheskie fakty" siyaqty payymdy pikirleri ózinin ghylymy salmaghyn әli joyghan joq. Búl keltirilgen tarihiy-әdistemelik qaghidat auanyn andatatyn sózder negizinde tarih pen tilding júbyn jazbay zertteu qajet degendi ditteydi. Búl túrghydan kelgende "Mukaddimattyn" sózdik qory da óz kezenining týrli tarihy belgilerin molynan jinap, myqtap saqtap jatyr. Sonyng biri, qazirgi kýni qatardan shyghyp qalghan sózderge qatysty. Jasyratyn ne bar, keyde telearnalarynan tatar elining habaryn tyndaytyn da әdetimiz bar. Maqsat - olarda til ahualy qalay ekendigin bayqau. Ár myrzasy ózinshe shirenip, әr aqsaghy ózinshe aqsaghan, tegimiz bir, qatar jatqan kórshi elmiz ghoy. Salystyryp bajaylasaq, kósh ilgeri ekenbiz. Tәube deyik. Áytse de bizding de argha - syn, namysqa - syzat týsiretin әttegen-aylarymyz da joq emes eken. Mәselen, qazir tis tazalaytyn qúraldy „tis shetkasy" dep jýrmiz, „shetka" degen orys sózin qoldanamyz, ony jarnamalaghanda qúlaghynyz túnady. Búl orys tilining shashbauyn kóteru emes pe? Endi orystyng „kladbiyshe" degen sózi bar, bizshe, „zirat", qorym" degenge keledi. Biraq biz qoldanatyn „zirat" jalpygha emes, jalqy ataugha iye, sol siyaqty „qorym" da belgili bir әuletting ata-babalary mәngilik qonys tepken naqty qorymy. Áz-Zamahshariyding „Mukaddimat әl-adab" sózdiginde osylardyng týrkishe eski balamalary saqtalghan. Búl enbekte qazirgi qoldanystan shyghyp qalghan, eskirse de sóli sembegen, qazirgi tildik qoldanysqa súranyp túrghan sózder qatary barshylyq. Onda tis shetkasy „mәsuek" delinedi, al „kladbiyshe" sózi - „kórstan". Jatyq, qazaqy sózder. Osynday sózderdi tildik qoldanysqa nege engizbeske.
Qoghamdaghy sony ózgerister men janalyqtar til qoryna oryndy órnek bolyp qosylyp, ajaryn asha týsetini de aqiqat. Búl - til damuynyng alghy sharttarynyng biri. Endeshe osy tariyhy damudaghy ana tilimizding bar mýmkindigi, kórkemdik kestesi tolyghymen paydananylsa ghana, onyng mýmkindik quaty arta týsetini kәdik. Ókinishke oray aramyzda tughan tilin shúbarlap, qoyyrtpaqtap sóileytin jas ta, jasamys ta barshylyq. Tilimiz kónergen mýliktey qúny týsip, qojyray bastady. Tabighy qalpy kýn ótken súiylyp barady. Kórkemdigi kemude. Osynday orayda ana tilimizdi tolyqqandy til retinde qaytadan qatargha qosu - býgingi kýnning basty maqsatty desek, sonyng biri kóneden jetken jazba jәdigerlikterinde beynelenip qalynghan sózderdi qayta qatargha qosyp, qayta janghyrtu bolyp tabylady.
Eleujan Serimov,
Qaraghandy qalasy
«Abay-aqparat»