Nemese qazirgi jazarmandar jayy turaly

Men jattym búqtym,
Sen jattyng búqtyn,
Kim isteydi qyzmet.
Sózbenen aityp,
Isterde qaytyp
Jolamasaq ne mindet.
A.Baytúrsynúly

Aqynnyng qasiyeti - zamangha janghyryq,
әleumet túrmysyndaghy zor oqighalargha
ayna bolyp, tarihy iz, tarihy material
(derek) qaldyryp otyruynda.
Jýsipbek Aymauytov

Nemese qazirgi jazarmandar jayy turaly

Men jattym búqtym,
Sen jattyng búqtyn,
Kim isteydi qyzmet.
Sózbenen aityp,
Isterde qaytyp
Jolamasaq ne mindet.
A.Baytúrsynúly

Aqynnyng qasiyeti - zamangha janghyryq,
әleumet túrmysyndaghy zor oqighalargha
ayna bolyp, tarihy iz, tarihy material
(derek) qaldyryp otyruynda.
Jýsipbek Aymauytov

Maghjan Júmabayúly: «Elding eldigin saqtaytyn - әdebiyeti, tarihy, jol-jorasy» dese, Ghabit Mýsirepov: «Ádebiyeti úly bolmay, últ úly bolmaydy» deydi. Al orys jazushysy V.Belinskiy: «... Rossiyanyng qauipsizdigi men ekonomikalyq túrmysy ýshin eng birinshi jauap beretin adam patsha aghzam bolsa, al Rossiya anamyzdyng ruhany qúldyrap, moraldyq jaghynan azghyndauyna myna seni men men bizder bú dýniyede ghana emes, mahsharda da azamattyq aiybymyzdy jua almaymyz...» deydi.  Yaghni, búl - qalamyn qaru etip, últtyng úly múraty, arman-maqsaty ýshin atan kótere almas auyr jýkti moynyna mindet qylyp, últynyng zaryn zarlap, aryn arlaytyn  ziyaly qauym - aqyn, jazushylardyng úly mindetin, dәreje-dengeyin, ruhany bolmysyn, sol qalamgerler qalamynan tughan tuyndylardyng últ ruhaniyatyndaghy airyqsha ornyn  kórsetse kerek.  
Qazirgi uaqytta qazaq әdbiyeti tarihta búryn-sondy bolmaghan eng bir qúldyrau dәuirin bastan keship otyr. Ádebiyet joq, әdeby syn joq. Qazirgi qalamgerlerding qalamynan tuyp otyrghan kez-kelgen janrdaghy - poeziya, proza jәne dramaturgiyada últtyq ruh joq, ruhany nәr joq. Sondyqtan da onday ruhsyz, sóli joq әdebiyetimiz qazaqtyng múnyn, múndap, aryn arlap, zaryn zarlaugha dәrmensiz bolyp túr. Qazirgi kez-kelgen әdebiyetten qoghamnyng shynayy                            bet-beynesin, shynayy bolmysyn, últ taghdyryn, shyndyqty býkpesiz kóre almaysyz. Aqyndyq poeziyadan «bas kespek bolsa da til kespek joq» degen qaghidagha negizdelgen halyqtyq mýddeni, ayaqqa taptalghan últtyq namysty, jahandanu jalynyna sharpylghan últtyq ruhtyng ayanyshty hәlin kezdestire almaysyn.  Al osynday beyneti kóp auyr jýkti, úly mindetti, últ júmysyn moynyna jýktep, últ paydasyn oilap, shyndyqty jazatyn - jazushylar men, aqiqatty jyrlaytyn aqyndar qazir joq.  «Qinamaydy dargha asqany, atqany» dep el bolashaghy ýshin, últ taghdyry jolynda basyn bәigege tikken Ahandar, Mirjaqyptar, Maghjandardyng ruhy sezilmeydi qazirgi qalamgerlerding boyynan. Sondyqtan da әdebiyetshiligimiz de sauatsyzdanyp barady...
Ýstimizdegi jyldyng 25 mausymynda Ádebiyetshiler ýiinde Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng kezekti plenumy ótti. Onda Qazaqstan Jazushylar basqarmasynyng Tóraghasy Núrlan Orazalin «Kenistik. Qogham. Qalamger» atty taqyrypta jazushylar ýiining ótkeni men býgini, bolashaghy turaly jәne sol odaqtyng manyna toptasqan jazushylar qauymnyng qazirgi ahualy turaly bayandama jasasa, sol plenumgha qatysyp otyrghan qalamgerler qauymy býgingi әdebiyet turaly óz oilaryn aitty.
Núrlan Orazalin «Kenistik. Qogham. Qalamger» atty bayandamasynda: «Óner aldy - qyzyl til», «Bas kespek bolsa da, til kespek joq», «Óleng - sózding patshasy, sóz sarasy», dep úqqan últ búl qasiyetinen Altyn Orda zamanynda da, Aq Orda kezeninde de, Qazaq handyghynyng túsynda da, nar zaman, zar zaman kezinde de, Abay - Mahambet - Jambyl ghasyrynda da, arystar men alyptar taghdyryna kuә bolghan keshegi kenes kezinde de airyla qoyghan joq» - dep, atap ótti. Degenmen Bas jazushymyz atap kórsetkendey «Qazaqtyng nar zamany, zar zamanynda da aiyryla qoymaghan» búl qasiyetimizden qazirgi bostan elge ainalghan qalpymyzda airylyp otyrghanymyz qalay?! Nege sol asqaq ruh sóndi, aqiqat jasydy qazir?!

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Synshy, әdebiyettanushy Qúlbek Ergóbek: «...Men qazaq poeziyasynda, qazaq prozasynda, qazaq dramaturgiyasynda әdeby qúbylys bolarlyq shygharma joq dep esepteymin. Synnyng óristemeuine birinshi sebep osy... Jelkildep ósip kele jatqan daryndy aqyndy, ne bir daryndy prozashyny kórgenim joq..» dese, jogharyda atalghan Ádebiyetshilerding kezekti plenumynda Qalihan Ysqaq: «Sózimiz kesek, suretimiz joq, kitabymyz qalyn,  ishinde nәr joq. Týptep kelgende, osy uaqytqa deyin bizding әdebiyetimizding altyn qoryna qosylyp otyrghan shygharmalarmen jarysatyn qoltuma joq dep oilaymyn. Óitkeni biz aldymen sózge mәn beruden qaldyq, oidan qaldyq... Qazir sanymyz ósip kele jatqanymen, sanamyz artta qalyp qoydy. Endigi jerde әdebiyetimizge de, mәdeniyetimizge de, kýndelikti tirshiligimizge de sana kerek... Ádebiyet sauatsyzdanyp ketti. Ádebiyet emes-au, әdebiyetshiligimiz sauatsyzdanyp ketti... Bir nәrseni oqisyn, onyng ne ekenin ózing bilmeysin. Óleng oqysang - montaj, prozany oqysang - auyzgha kelgen kóshedegi sóz, bazardaghy dau. Endigi sezde biz myqtap osy әdebiyetting sapasyn qarauymyz kerek. «Ýy kerek, kýy kerek, qalamaqy kerek», - dep aiqaylaghanmenen, ony berip jatqan eshkim joq. Ázirge bere de qoymaydy. Sondyqtan aldymen ózimizdi-ózimiz tәrbiyelep alayyq» - dedi. Sanasyzdanghan, ruhy sóngen, sauatsyzdanghan qazirgi әdeby ahualymyzgha biraz qynjyldy. Sol sekildi sol jiynda sóz alghan Qabdesh Júmadilov aghamyz: «...Jazushylar odaghynyng qyzmetine kónilim tolmaytynyn aittym. Sony Jazushylar odaghyna oy týse me dep aitsam, olar qorghanyp, shabuyldargha ótti. Meni bir ekijýzdi adam etip kórsetkisi keldi.... «Alash syilyghy deytin halyqaralyq syilyq bar. Sony biyl kóktemde birden 42 adamgha ýlestiripti. Ádebiyettin, qalamgerding bedelin kótereyik dep aityp jatyrsyzdar ghoy, bedelin kóteru ýshin әdebiyetti qúldyratpau kerek. Talghamdy kóteru kerek. 42 adamnyng tizimin oqydym, sonyng onshaqtysyn ghana tanidy ekenmin. Birazyna әdebiyetti nasihattau ýshin «Alash» syilyghy berildi depti. Qanday әdebiyetti, kimge nasihattap jýrgenin týsinbedim. Múny eshnәrsemen aqtaugha bolmaydy. Moyyndau kerek, búl - ýlken qatelik. Etikagha da, býkil әdeby normagha da jatpaytyn nәrse... Oqityn kitap joq. Shygharmashylyq ýiinde kezinde talay shygharmalarymdy jazyp edim. Aldynghy jyly súrap, sodan jiyrma kýnge bir bólme ala almadym» - dep, Jazushylar odaghynyng qazirgi baghytyna kónili tolmaytyndyghyn aityp, qatty renishin bildirdi.
Qazyq bop júrtqa,
Qorghan bop syrtqa,
Kim oilaydy namysty! dep, «Qazaqtyng aldyna týsip, jol siltep, basshylyq etudi» ózine ómirlik maqsat tútpap pa edi Ahandar, Mirjaqyptar, Maghjandar t.b. Alashtyng arystan - jýrekti, jolbarys - bilekti, erleri? Sol minez, sol qasiyet qayda qazir?   Tipten Ahang aitpaqshy «Qazyq bop júrtqa, namysty oilamaq» týgili últ mýddesi emes, óz mýddelerinen asa almaghany qalay?! Óitip «halyq jazushysy», «Alash» syilyghynyn  iyegeri atanyp otyrghan «meni qarghys atsyn!» demedi me úly úldary últymnyn. Ahmetshe aitsaq:
«Adamnan tuyp, adam isin etpey,
Úyalmay ne betimmen kórge baram?!»
Endi sózimizge aighaq retinde kezekti plenumdegi jazarmandardyng sózderinen mysal bereyik.
Áueli Bas jazushymyzdyng sózinen mysal. N.Orazaliyn: «Ádebiyetting bedeli - qalamgerding ghana bedeli emes, qara orman qazaq júrtynyng da ortaq abyroy-bedeli ekenin úmytpau. Qalamgerding әr sózi men әr jazghany, jýrisi men túrysy qoghamdy oilanta biletindey qabiletinen aiyrylmauy tiyis» dey kelip: «Qoyannyng tirligin keship, minezin kórsetip, arystannyng sózin aitugha úmtylu -  kýlkili. Sondyqtan qazirgidey qúndylyqtar ýlken tarihy súryptaudan ótip jatqan kezende jazushy bedelin óz biyigine kóteru, eng әueli ózimizge tikeley baylanysty ekenin, әri onyng óz kәsibimizding abyroyy ýshin auaday qajet ekenin eskeru óz bedelimizdi ózimiz kózding qarashyghynday kórip, qorghaudy jadymyzdan shygharmasaq eken» dep saldy sabazyn! Basqa basqa Bas jazushynyng úly isti, úly mindetti, últ aldyna týsip jol silteytin júrt júmysyn «óz kәsibimizding abyroyy ýshin» dep, «kәsipke» tenegeni qay sasqandyq?! Ahmet Baytúrsynúlynyn: «Basqadan kem bolmas ýshin biz bilimdi, bay hәm kýshti boluymyz kerek. Bilimdi bolugha oqu kerek. Bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek» - degenindegi bay bolugha qajetti kәsipti aityp otyr ma sonda?! Núrlan agha moynynyzgha jýktelgen úly mindetti osynau ghalamdanu zamanynda «kәsip» dep bilseniz, onda sizdi sol orynda otyrugha qanday kýsh iytermeledi?! Aqiqatynda últtyng ary da, bary da, jany da, qany da, ruhy da, ózegi de, namysy da, jýregi de qazirgi uaqytta  siz basqaryp otyrghan odaqpen birge jasauy kerek edi ghoy.  Ghabit Mýsirepovtyn: «Ádebiyeti úly bolmay, últ úly bolmaydy» deui osyny anghartsa kerek. Endi osynday úly isti, úly mindetti «kәsip» etkeninizdi qay uaqytta, kimning aldynda, qalay týsindirip berer ediniz?! Agha ózinizge inilik izet, qazaqy minezben shyn súraghymdy qoyyp otyrmyn osy arada. Osyghan qalay jauap bermeksiz býgin arly úrpaq aldynda?! Erteng bolashaq aldynda?!  
Balyq basynan shirip jatsa ózgesinen ne qayyr?! Ne ýmit?!

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Aqúshtap Baqtygereeva: «Eden jughan әiel ailyq aldy, kýzetshi de ailyq aldy. Men bolsam el shyrqaytyn әnge sóz jazdym, qansha maqala, óleng jazdym, aqyry kók tiyn almay, zeynetaqym 43 myng tengege qarap qaldym...» dese, Qajyghaly Múhanbetqaliyev: «Osy otyrghan barshamyzdy tolghandyratyn nәrse kóp qoy, sonyng ishindegi eng manyzdysy qalamaqy mәselesi... Eden sypyrushy da, ýy tazalaushy da istegen enbegine oray jalaqy alady. Al sen jiyrma jyl otyryp kitap jazasyn, oghan kók tiyn almaysyn. Osydan keyin ýiindegi qatyn-balasynyng aldynda qadiri qashqan jazushynyn, halyqtyng aldynda qaydan qadiri bolsyn. Sondyqtan qalamaqy mәselesi qalay da tiyanaghyn tabuy kerek dep oilaymyn» dep, ózi atap kórsetken «kóp mәselening eng manyzdysy - ol «qalamaqy» eken. (?!) Sonda qaltasyna týsetin birli-jarym jyrtyghyn jamaytyn «kók tiyny» últ mýddesinen, últ namysynan da manyzdy bolghanyma?! Desek, sol jiynda taghy bir jazarmanymyz Maghira Qojahmetova: «Jazushynyng statusyn qorghau kerek. Onsyz eshtenege qol jetkize almaymyz. Zang jýzinde әr jazushygha berilgen ataq pen onyng jenildigin iske asyruymyz qajet» dep, tipten «onsyz eshtenege qol jetkize almaytyndyghyn» ashyq aitty.
Shәkәrim Qúdayberdiúly:
Álemdi týgel men kórip.
Eshkim meni bilmese.
Múqtajym, nәpsim joq bolyp
Ziyanym jangha tiymese - deydi, sol sekildi
Mirjaqyp Dulatúly:
Men bitken oipang jerge alasa aghash
Emespin jemisi kóp tamasha aghash
Qalghansha jalghyz janqam men seniki
Paydalan sharuana jarasa Alash - dep, óz mýddesin, óz statusyn kóterudi, zang jýzinde ózine ataq abyroy aludy maqsút tútpaghan, bәri de Úly Abay aitqanday: «Meni bilme, menikin bil» dedi. Al qazirgi jazarmandar «menikin» emes, «meni» bil, әitpese, «eshnәrsege qol jetkize almaymyz» dep otyr.
Al sol dәuirde alashshyl aqyn-jazushylarymyz últqa qalay qyzmet etti? Ne istedi?! Nesimen tarihta qaldy? Áueli últynyng ruhyn oyatyp, namysyn jyrtpap pa edi?!. Últyn qynaday qyryp otyrghan qyzyl imperiyanyng qylyshynan qany tamghan qaharly kýnderinde «jazushylyq status» súraghan joq, biri - «masa» bolyp, qalyng úiqydaghy, ólim úiqysyndaghy qazaqty oyatty, (A.Baytúrsynúly) biri - zamanasy erik bermese de «qazaq» dep úrandau emes, «oylanu» qorqynyshty bolyp túrghan uaqytta «Oyan qazaq!» (M.Dulatúly) dep aqyryp tendikti, eldikti súrady, últyna úran tastap, alyp imperiyagha qalamyn qaru etip qarsy túrdy. Ol dәuir, yaghni, «tar jol, tayghaq keshu» dәuirinde - «Adamnan tuyp adam isin etpey, úyalmay ne betimmen kórge baram?!» nemese, «el bir kýnshil, meniki ertengi ýshin», «júrt isine jany ashyp, júrt namysyna qany qyzatyn» (A.Baytúrsynov) azamattyq, perzenttik namysymen jazylghan kez-kelgen tuyndylary ýshin «qalamaqy súrap», «statusyn zandastyrmaq» týgili, qudalaugha, qamaugha alynyp otyrsa da, M.Áuezov aitqanday «Jay sýy emes, jar sýy emes, janynan artyq kórip júrtyn sýy, halqyn sýy sezimin» joghaltqan joq!
Oghan A.Baytúrsynúlynyn:
Qinamaydy abaqtygha japqany,
Qiyn emes dargha asqany atqany
Osylardyng auyr eken bәrinen
Óz aulymnyng itteri ýrip qapqany - degeni dәlel. «Últym» degen úldy «qinaghan joq, abaqtysy, dargha asqany, atqany» Al qazirgilerding «onsyz, yaghny «qalamaqy, jazushylyq statussyz» eshnәrsege qol jetkize almauyn» qalay týsinuge bolady?! Tipten Ahandardyng basyna týsken jaghday qazir joq qoy. Al sol dәuir qazir bolsa she?! Onda qazirgilerdi kóz aldyna elestetuding ózi qorqynyshty! Qauipti! Kýlkili!
Aqyn, jazushy M.Dulatúly:
Alla jaqqan keudede oty bolsa,
Su býrikkenge bәndening qaytip sóner
Nemese,
Tәnir jaqqan sham-shyraq,
Su qúisang qaytip sónedi! - dep,  úly mindet, últ júmysy, júrt júmysy jolynda eshqanday kedergilerge moyyghan joq, ruhyn sóndirmedi, jeri, eli otarlansa da sanasy, dili, tili otarsyz, tәuelsiz boldy. Babalar amanatyna adal boldy, últ aldynda perzenttik paryzyn, boryshyn ótep ketti. Keler úrpaqqa mәngi ruhany azyq qaldyrdy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Shoqan Uәlihanov: «Shekspir men Geteni әleyim halyq úly aqyn sanaydy, biraq olardyng úlylyghy turaly pikir ýkimetting dekretimen nemese halyqtyng saylauyna sәikes negizdelmegen» (Sh.Uәlihanov Tandamaly Almaty «Jazushy» 1985. 139-b). -deydi. Mine, әlemdik, órkeniyetti elderde de attary jahan júrtyna mәshhýr aqyn-jazushyny eli úly sanaghanymen, ol ýkimetting dekretimen zang jýzinde bekitilmegen.  
Ol ol ma Tanakóz Tolqynqyzynyn: «... Biylikti de, Preziydentti de, qoghamdy da ózgertu bizding qolymyzdan kelmeydi eken. Qazir qoghamdy úly dәrmensizdik, dipressiya biylep túr. Býgin әrbir jasty «bizding qolymyzda ne túr?» degen súraq mazalaydy. Mening bir týigenim, biz tek ózimizdi ghana ózgerte alady ekenbiz. Sondyqtan osy jerde otyrghan әrqaysymyz ózimizdi ózgertuden bastasaq, әrkim ózining kishi memleketi - otbasyn ózgertuden bastasa deymin. Jeti jýz jazushynyng otbasy jemqor emes, prinsiypinde túra alatyn, últ dese  jýregin júlyp bere alatyn azamattar tәrbiyelese, búl bizding qoghamdy týzeuge qosqan az da bolsa ýlesimiz bolar edi» - deuinen qanday azamattyq pozisiya, aqyn-jazushylyqqa tәn úly bolmys, úly qasiyet kýtemiz?! Tanakóz aitpaqshy: «Jeti jýz jazushy» (?!) ol qanday jeti jýz jazushy ekenin ózderi ghana biletin bolar, bәri tek, «qolymyzdan eshtene kelmeydi eken» dep, óz qayghysy, óz mýddesi, qatyn-bala qamymen ketse, onda Ahmetter aitqan «júrt júmysymen kim ainalyspaq?», «Kim últ namysyn jyrtyp, sózin sóilep, paydasyn qorghap, aldyna týsip jol siltemek?!» Dana qazaq aitqan: «Ákenning balasy bolma, eldiing balasy bol!» degen úlylargha tәn úly qasiyet qayda qalady sonda?! Nemese: «Úl tuyp, úly jolda qyzmet etse, onan zor últqa bar ma yrys?» degen Ahandardyng ýndeui qayda qalady?! Ozyp tudym dep, tozyq eldi ozyq etetin (M.Qozybaev) ziyalylarymyzdyng siqy mynau bolyp otyrghanda,
Men búqtym, jattym,
Sen búqtyn, jattyn,
Kim isteydi qyzmet - dep, Ahansha úran tastap, últqa qyzmet isteytin úldy qaydan izdemekpiz?! Ziyalymyz - ziyasyz, aqynymyz - aqiqatty jyrlamasa?! Nemese, A.Baytúrsynov aitqanday: «Elu-alpys balagha arnap bergen sabaqtan alty million qazaqty alalamay istep otyrghan isimdi artyq kóremin» deytin Alashtyng baghyna tughan, úl bar ma? degen súraq keledi kókeyine osynday kezde.
Bizdinshe qazirgi Jazushylar odaghynyng júrt arasynda bedelining týsip, halyqtyng kózin ashyp, aldyna týsip jol siltey almay otyruynyng negizgi sebepteri kóp. Sonyng biri - sóz ben isting alshaqtyghynda.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

N.Orazalinnin: «Qalamgerding әr sózi men әr jazghany, jýrisi men túrysy qoghamdy oilanta biletindey qabiletinen aiyrylmauy tiyis» deui tek sóz jýzindegi ghana әngime. Naqtylay is jýzinde oryndalyp otyrghan joq. Oghan Asqar Altaydyng plenumdaghy: «Shyndyqtyng jolynda ólemiz dep qansha jazsaq ta, shyndyqqa kelgende tayqyp shygha kelemiz» - degen sózi naqty dәlel bola alady. Ony dana qazaq: «Ispen dәleldenbese, úlyq sóz de ynjyq sóz» deydi.
Túrmahanbet Iztileuúly:
Izine el ermeydi,
Tazartyp almay ishindi!
Qoydyryp alyp qor bolma:
«Aram» degen esimdi!
Oydyng ýiin týzemey,
Ne qajet, baghu jisimdi?! dese,
Shәkәrim Qúdayberdiúlynyn:
Aytqan sózing shyn bolsa,
Ishing tolghan jyn bolsa,
Jýreginde min bolsa
Aytqan sózing em emes - deui osy jaghdaydy anghartsa kerek.
Sondyqtan da A.Baytúrsynúly:
Sózbenen aityp,
Isterde qaytyp,
Jolamasaq ne mindet - dep kórsetedi.
Mine bar bәlening basy qaydan órbigenin bilginiz kelse. Shәkәrimshe aitsaq: «Aytqan sózi shyn», biraq, «ishi tolghan jyn», yaghny óz aitqandaryn ózderi ózgege ýlgi ghyp istep otyrghan joq. Sondyqtanda «onday sózing halyqqa em bolmaydy», «izine el ermeydi», «sózbenen aityp isterde qaytqan» son!

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

HH ghasyrdaghy últtyq renessans dәuirin tudyrghan - últtyq intelliygensiya shoghyry - Alash qayratkerlerining deni - aqyn, jazushy, qalamger, әdebiyetshi, tarihshy ekendigi, olardyng qalamynan tughan últ ruhaniyatynyng altyn qoryna qosylghan kez-kelgen janrdaghy - poeziya, proza, dramaturgiya salasynyng barlyghynyng týpki maqsaty, negizgi mazmúny - otarlanyp tarylyp ketken jer qamy, qolyna kisen, ayaghyna túsau, otarlanghan sana, moynyna mәngýrttik qamyty ilingen qazaghyna qorghan, últtyq mýdde, bodan eldi bostan etu ghana bolmady ma?!      
Aytayyn degenim eshqaysysy - qalamaqyny, jazushylyq bedeldi, statusty kóterudi maqsút tútqan joq. Bәrining aldyn biraq-aq maqsat túrdy ol - el taghdyry, jer taghdyry, Otan aldyndaghy úly borysh. Ekinshiden Tanakóz aitqanday «bizding qolymyzdan eshtene kelmeydi» dep, «óz otbasy oshaq qasynyng qamymen ketken joq».
Sol uaqytta Qazaq revolusiyalyq komiytetining tóraghasynyng orynbasary qyzmetin atqarghan A.Baytúrsynúly Chelyabi guberniyasyna enip ketken Qostanay uezin Qaytaru ýshin M.Seralinmen birge V.IY.Leninge hat jazyp qana qoymay, enip ketken qazaq jerin qaytaru  ýshin baryn salyp kýresedi. Sovetterding Býkilodaqtyq atqaru komiytetinde osy mәseleni kóterdi, nәtiyjesinde 1920 jyly 26 tamyzda Qostanay uezi eski shekarasy shenberinde Qazaq Avtonomiyasynyng Torghay oblysynyng qúramyna engiziledi. J.Aymauytov, B.Mayliyn, S.Seyfuliyn, M.Júmabaev, A.Baytúrsynúly, M.Dulatúly t.b. kóptegen Alashtyng nar túlghalarynyng bәri de tarihtyng baghytyn ózgertti. Tarih túlghalarmen jazylady degen osy bolsa kerek. Tipten kóbimiz kózin kórgen keshegi M.Áuezovtyng ózi sol Alashordanyng songhy túyaghyning biri emes pe?! Alashordanyng ruhany kósemi Ahmet Baytúrsynúly 50 jasqa tolghanda Múhtar Áuezov: «Qazaqtyng enkeygen kәri, enbektegen jasyna týgelimen oy týsirip, ólim úiqysynan oyatyp, jansyz denesine qan jýgirtip, kýzgi tannyng salqyn jelindey shiryqtyrghan, etek-jenin jighyzghan «Qazaq» gazeti bolatyn. Ol gazetting jany kim edi? Ishindegi qajymaytyn qayrat, kemimeytin ekpin kimning ekpini edi? Ol ekpin úiyqtaghan qazaqty aiqaylap oyatugha zaman erik bermegen son, masa bolyp qalay yzyndap oyatamyn dep, úzaq beynetti moynyna mindet qylyp alghan Aqannyng ekpini bolatyn...» dep jazdy. Sol uaqytta jiyrma alty jastaghy bolashaq úly jazushymyz, Ahannyng shәkirti Múhtar Áuezov: «Ahang ashqan qazaq mektebi, Ahang týrlegen qazaq ana tili, Ahang salghan әdebiyettegi elshildik úran», «Qyryq mysal», «Masa», «Qazaq» gazetining 1916 jyldaghy qan jylaghan qazaq balasyna istegen enbegi, óner - bilim, sayasat jolyndaghy qajymaghan qayraty biz úmytsaq ta, tarih úmytpaytyn ister bolatyn!» - dep bagha bergen. Úly jazushy Múhtar Áuezovshe aitsaq: biz úmytsaq ta tarih úmytpaytyn «Ahang salghan әdebiyettegi elshildik úran» qayda qazir?!
Alash qayratkeri, jazushy Jýsipbek Aymauytov «Maghjannyng aqyndyghy turaly» atty 1923 jyly  «Leninshil jastyn» №5 sanyndaghy maqalasynda: «Maghjannyng aqyndyghyn synaugha bilimimiz, kýshimiz kәmil jetedi dep aita almaymyz... Aqynnyng qasiyeti - zamangha janghyryq, әleumet túrmysyndaghy zor oqighalargha aina bolyp, tarihy iz, tarihy material (derek) qaldyryp otyruynda. Bú jaghynan Maghjannyng kemshilik jerleri bar: últshyl aqynnyng múnday kemshiligin aityp ótpeske bolmaydy.
16-jyl - qazaqtyng basyna qara kýn tughan tarihy auyrtpalyq jyl edi. Patsha ókimetining 25 mausymda shygharghan jarlyghy boyynsha qazaq syqyldy búratana halyqtar soghys maydanyndaghy qara júmysqa aidaldy. Qazaq shanyraghy tenseldi, qazaq dalasy qan jylap kýnirendi. Elding kelesine kelgen  múnday zor selebeni, auyr qayghyny aqyn tereng sezip, aiqyn suretteui kerek edi. Búl turaly Maghjannyng bizge «Oramaldan» basqa bergen enbegi kórinbeydi. Últtyng ystyghyna kýiip, suyghyna tonam dep jýrgen aqyngha 16-jylghy tarihy oqighany jalghyz kesteli oramalmen jelpip ótkenine kónilimiz jarymaydy» - dey kelip, «Biraq... Maghjan kórine týsip joq bolyp bara jatqan bostandyqty jyrlady. «Jaraly jan» qazaqtyng basyna týsken auyr kýnderdi surettedi. Sonda da Maghjan últshyldyq betinen tanghan joq. «Azamat, anau qazaq qanym desen» dep azamatty elin qorghaugha shaqyrdy...» - dep jazdy.
Mine, Maghjan aqyn bir ghana tarihy oqigha - 1916-jyldyng oiranyn tereng sezinip, aiqyn surettemegeni ýshin synalghan bolatyn. Biraq búl jaghday  Maghjannyng qazaq tarihyndaghy, últ ruhaniyatyndaghy bedeline núqsan keltirip, aqyndyq dәrejesin týsirmese kerek.  Sondyqtan da Jýsippek Aymauytov: «kórine týsip joq bolyp bara jatqan bostandyqty jyrlaghan, qazaqtyng basyna týsken auyr kýnderdi surettegen últshyldyq betinen tanbaghan» - dep, zamangha janghyryq, әleumet túrmysyndaghy zor oqighalargha aina bola bilgen Maghjangha, onyng aqyndyghyna zor bagha bergen edi. Sondyqtan da Alash qozghalysynyng kósemi Álihan Bókeyhan: «Maghjanday aqyny bar, bir jerde tize qosyp otyrghan 5 million qazaqtyng tili qalay joq bolady?!» - deui tegin emes!
Batyr jazushymyz B.Momyshúly 1944 jyly soghys jaraqatynan Almatygha kelip keselhanada emdelip jatqanda Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy Ábdihalyqovqa «Qazaq tili turaly pikir» degen taqyryppen hat joldaydy. Onda mynaday batyl oiyn aitady:
«...Osy kezde azdap oryssha bilgenine mәz bolyp, tóbesi kókke jetken, ana tiline kónil bólmey, ony әline qaramay mensinbey, ne orysshany, ne qazaqshany dúrys sóiley almay shaldyr-batpaqqa bólenip jýrgen, kelbetsiz til azghyny masqaralardy Almatynyng jauapty degen qazaq qyzmetkerlerining arasynan da kezdestiruge bolady
...1935-36 jyldan bastap qazaq ana tili, búrmalana, býldirile, búzyla bastaghanyn sózsiz, aiqyn dәleldey otyryp, oghan aiypker, kinәli, basty gazet, radio, jazushy, kense qyzmetkerlerine tarihy qarghys aitylyp, betterine qara kýie jaghylyp aiyptalghany jón». Mine sol dәuirding ózinde Baukender qalamyn qaru ete otyryp, últ mýddesi jolynda osylay kýresti toqtatqan joq. Qazirgi jazarman qauymsha «qolymyzdan ne keledi» dep qol qusyryp otyrmaghan.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Al proletariat dәuiri saltanat qúrghan, nenese «qúdaysyzdar qoghamy» dәuirlep túrghan kezding ózinde-aq azamattyq pozisiyasy aiqyn - Iliyas Esenberlinning ózi qanday erlik jasap ketti. Nelikten sol uaqytta «qazirgi oqylmaytyn kitaptar» qataryna «Kóshpendiler» enip ketken joq?!
Ne ýshin I.Esenberlin songhy kitabyn, yaghny Tәuelsizdik jolynda kýresip qúrban bolghan qazaqtyng songhy hany han Kenege arnalghan ýshinshi kitabyn birinshi shygharyp jiberdi?! Óitkeni jazushyny últtyq namysy, qazaqy ruhy soghan iytermelep, sony istettirdi emes pe?! Dýley, әri topas imperiyanyng qabyrghasyn sógip, últtyng últ ekenin, qazaqtyng qazaq ekendigin әlemge moyyndatqan qazaq jastarynyng jeltoqsan kóterilisindegi erligine ruhany nәr bergen osy «Kóshpendiler» ekendigi aitylyp jýr ghoy osy kýni.
Múnyng bәrin mysal etken sebebim,  qazirgi aqyn-jazushylarymyzdyng qazirgi últ әdebiyetining óristeuine basty kedergilerge: «qalamaqyny», «jazushylyq statusty» qosyp, tipten keybiri: «qolymyzdan eshnәrse kelmeydi» dep asa jauapty mindetti moyyndaryna jýktep alyp, qol qusyryp, bey-qam otyrghan beyshara halderine jauap retinde ótken tarihymyzda aqyn-jazushylar, úly túlghalardyng úly renessans dәuirin tudyrghany, kez-kelgen jýieni,  baghytty ózgertuge qauqarly ekendikteri, tipten tarih baghytyn ózgertkendikterinen millionnan, mynnan birin ghana mysal ettim. Ony da úghatyn qúlaq, sezinetin sana bolsa eger. Ábish Kekilbaysha aitsaq: «Argha tartpay - arman túl, namys qumay - maqsat túl».  

Qorytyndy sóz
Akademiyk, әdebiyetshi aghamyz Túrsynbek Kәkishevtin: «Qazirgi kýnning ziyalylary qúldyq psihologiyadan qútyla almay jýr... Shyn mәnindegi ziyalylar - aq pen qarany, bar men joqty tekserip, oiyn aityp otyrugha tiyisti» degeninen qazirgi jazarmandarymyzdyng beti-beynesi ashylghanday bolyp otyr. Nemese әdebiyet synshysy Saghat Áshimbaevtyng sózimen aitsaq: «Azamattyq pozisiyasy joq adam - jazushy emes!». Búl qazirgi Jazushylar odaghyna, onyng manyna toptasqan jazarmandargha dóp aitylyp otyrghan sóz dep úqqan abzal. Óitkeni jazushylyqty «qalamaqy» mәselesine әkep tirep, ony «kәsip» etken jazarmandardan ne ýmit?! Últynyng paydasynan, óz paydasyn, últ bedelinen óz bedelin artyq sanaytyndardar  ne qayyr?! «Qarnymnyng ashqanynan emes, qadirining qashqanynan qorqatyn» qazaqtyng qyzu qany joq, últtyq namysy qalay bolsyn kóksegeni - aqsha, maqsaty - kәsip bolsa?! «Malyn - jany ýshin, janyn - ary ýshin» emes, «aryn, janyn - maly» ýshin sadaqa etip otyr. Búdan basqa ne aitamyz. Boldy, bitti, sóndi, óldi degen osy....
M.Dulatúlynyn:
Qorqamyn qazaq ghúrpynan,
Guildesip - kýpildesip.
Bir sózinde týiin joq,
Túryp keter artynan - degenindey, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng biz mysal etken kezekti plenumyna osylay bagha beremin!
Biraq qazaqtyng biyik ruhy eshqashan ólmek, sónbek, óshpek emes! Ol ruh, ol namys, ol minez tek qazirgi jazarmandardyng dengeyimen baghalanbasa kerek! Múhtar Maghauindey aghalarym bar! Jәne sol aghalarymnyng qazaq ruhaniyatynda ózindik tynnan salghan baghyt-baghdary, óz joly bar. Sol jol ólmesin, óshpesin, sónbesin. Maghauin salghan mektepten әli últyna úran bolar talay marghasqa últymnyng nebir jaysandary, ruhany kóshbasshylary shygharyna senimim kәmil! Ony da kórermiz Alla jazsa! Biraq sol Múhtarday aghamnyng shet asyp, shetel asyp jýrgeni kónilge qayau úyalatady eken! Arqa jayly bolsa, arqar auyp nesi bar?! Áli tolyq Tәuelsizdik alghan joq qazaq! Ruhany әlemi әli otarsyzdanghan joq! Búghauly, kisendeuli, shiderli! Odan da qútylar kýn alys emes! Ony da jazsa kórermiz!
Orys әdebiyetining altyn dәuirining úly jazushysy Gogolishe aitsam: «Halqymnyng bolashaghyn oilaytyn azamattyn  «shynynda da biz ne bop bara jatyrmyz?» dep, namysyn oyatyp, janyn kýizeltkim keldi».
Sondyqtan da Qazaqstan Jazushylar odaghy, onyng manyndaghylargha, ózin «aqynmyn», «jazushymyn» dep keudesin kerip jýrgen jazarmandargha V.Belinskiyding sózimen aitsam: «... Qazaq halqynyng ruhany qúldyrap, moraldyq jaghynan azghyndauyna bú dýniyede ghana emes, mahsharda da azamattyq aiyptaryndy jua almaysyndar!...»
Sony úq! Alashqa qany tartyp tughan qazaqy minez qazaq jastary.
«Abay-aqparat»