Reseyding Ukraina shekarasyna óz әskerin shoghyrlandyruy turaly az aitylghan joq. Negizgi sebepteri de belgili -Ukraina NATO-gha mýshe bolmauy kerek. Shabuyldy әne bastaymyz, mine bastaymyz dep isterika tughyzyp jýrgen de RF BAQ-tary (Qazaqstan siyaqtylardiki tek solardyng aitqandaryn qaytalau ghana, sebebi Qazaqstan RF informasiyalyq kenistigining bir bólshegi-dýr, tәuelsiz aqparat kózi bizde de-fakto joghy belgili). Múndayda soghys iyisin alystan sezetin eng aldymen bankter. Eger shyn soghys bastalghanday bolsa rubli qúldyrap bastauy kerek edi, biraq ol ornynda qaldy, yaghny bәri de jel sóz degen sóz. Degenmen Putin týpki maqsatyna jetpese de aralyq maqsatyna jetti - onyng AQSh preziydentimen qúpiya viydeokezdesui bolyp ótti. Arada biraz uaqyt óte kele onyng da nәtiyjeleri belgili bola bastady. Birinshi skripka rólin Bayden oryndaghan. Ol tipti qatang talaptar qoyghan, soghysty bastasang óz obalyng ózine, ayamaymyz degenge deyin barghan. RF jaghynyng kópke sheyin ýnderi shyqpay qalu sebebi sodan boldy, búl kezdesu Kremli ýshin taza minuske shyqty.

Jenilgen tek túrmas, búlar endi әskerin odan әri shoghyrlandyryp, NATO-nyng shyghysqa qaray úlghaymauyn jazbasha týrde talap ete bastady. Kremli Úlybritaniyamen, Fransiyamen, Finlyandiyamen sóilesip kórdi. Bәrinen de PNH degen jauap aldy. Mәskeu aldynda búrynghysha jalbaqshyp túratyn Batysty kóre almady Putiyn. Olar ózgeripti, Reseyding oiyn erejesin bәri de týsinipti, sóitip qarsy әreketke kóshipti. Basqa amaly qalmaghan Kremli 15 jeltoqsanda AQSh-qa hat joldap birqatar talaptar qoyypty, Kelisim-shart ýlgisin úsynypty.Eki kýn ótpey jatyp onysyn býkil BAQ-qa jariyalaghan. Búl neni bildiredi? Ózderining eshkim emestigi milaryna endi jete bastaghanyn, yzadan jarylarday bolyp ne isterge bilmey otyrghandyghyn ghana bildiredi. Áytpese múnday Kelisim-sharttar әueli aldyn-ala qúpiya talqylanyp, әbden pisip-jetilgesin ózara ortaq mәlimdeme jasalyp, pysyqtalyp, tek sodan keyin ghana egjey-tegjeyi kópshilikke úsynylar edi. Búl da ózderinshe jasaghan qulyqtary - mine, biz úsynys jasap edik, olar kelispey jatyr degisi kelgen siyaqty. Sóitip aqparattyq shabuyldy tókpektetkisi keldi ghoy deymin. Biraq... ol oilaghandary da iske aspay qaldy - NATO da, AQSh ta әlgi talaptar BAQ-tarda jariyalanysymen birden jauap qatty - dalagha oinandar dedi. Ózderine de sol kerek edi - eshkimmen aqyldaspastan, pikirin súramastan, syrtymyzdan ton piship, búrynghy SSSR qúramynda bolghan elderden aulaq jýrinder, olarda bizding mýddemiz bar deui tipti әbestik qoy? Zamannyng ózgerip ketkenimen saudasy joq, sol bayaghy imperialistik pighyl, olar qayda keter deysing degendey. Búlar tipti ózgeretin emes, biraq endi aiday әlemge masqara boldy, shyn niyetteri aiqyn kórindi.

Quanysh Edilhantegi

Abai.kz