Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2856 0 pikir 3 Qyrkýiek, 2012 saghat 09:51

Ály Sekel. Otan satylmaydy!

Qyrghyzdar óz elderin, tughan jerlerin shynayy sýitinderin, ruhy biyik halyq ekenin taghy bir ret dәleldedi.

28 tamyz kýni Qyrghyzstannyng Qoghamdyq telearnasy tikeley efirde eldegi 11 altyn jәne 1 kómir ken ornyn ashyq auksion arqyly saudalaudy kórsetip jatqan. Oghan qatysugha Ázirbayjan, Týrkiya, Qytay, resey jәne Polishanyng investorlary niyet bildirgen bolatyn. Keybir derek kózderine qaraghanda songhy kezde Qyrghyzstan ekonomikasyna kóp aqsha salyp jýrgen qazaq biyligindegi bir dókeyding de kompaniyasy osy auksiongha qatysugha niyet bildirgen. Sauda endi qyza bastaghanda studiyagha shamamen jýz shaqty adam basyp kirip «Otanymyz satylmaydy, tabandaryndy jaltyratyndar» dep investorlardy arttan teuip aidap shyqqan.

Jergilikti halyq búghan deyin de altyn óndirip jatqan investorlarmen kiykiljinderge kelip jýrgen. Sebebi investorlar jaylymdargha, ósimdikter dýniyesine ayausyz ziyan tiygizip, bastaular men ózenderdi bylyqtyrgha, әri altyn kenderin iyemdenu barysynda sybaylas-jemqorlyqqa jol berip, qyrghyz sheneuniukterin satyp alghan.

Qyrghyz parlamenti shilde aiynda altyn óndirisinde basty oiynshygha ainalghan Centerra kәsiporynyn tabighy múzdaqtardy bylyqtyrghany ýshin, tau qoynaularyn lastap, jergilikti halyqtyng densaulyghyna ziyanyn tiygizgeni ýshin aiyptaghan bolatyn.

Qyrghyzdar óz elderin, tughan jerlerin shynayy sýitinderin, ruhy biyik halyq ekenin taghy bir ret dәleldedi.

28 tamyz kýni Qyrghyzstannyng Qoghamdyq telearnasy tikeley efirde eldegi 11 altyn jәne 1 kómir ken ornyn ashyq auksion arqyly saudalaudy kórsetip jatqan. Oghan qatysugha Ázirbayjan, Týrkiya, Qytay, resey jәne Polishanyng investorlary niyet bildirgen bolatyn. Keybir derek kózderine qaraghanda songhy kezde Qyrghyzstan ekonomikasyna kóp aqsha salyp jýrgen qazaq biyligindegi bir dókeyding de kompaniyasy osy auksiongha qatysugha niyet bildirgen. Sauda endi qyza bastaghanda studiyagha shamamen jýz shaqty adam basyp kirip «Otanymyz satylmaydy, tabandaryndy jaltyratyndar» dep investorlardy arttan teuip aidap shyqqan.

Jergilikti halyq búghan deyin de altyn óndirip jatqan investorlarmen kiykiljinderge kelip jýrgen. Sebebi investorlar jaylymdargha, ósimdikter dýniyesine ayausyz ziyan tiygizip, bastaular men ózenderdi bylyqtyrgha, әri altyn kenderin iyemdenu barysynda sybaylas-jemqorlyqqa jol berip, qyrghyz sheneuniukterin satyp alghan.

Qyrghyz parlamenti shilde aiynda altyn óndirisinde basty oiynshygha ainalghan Centerra kәsiporynyn tabighy múzdaqtardy bylyqtyrghany ýshin, tau qoynaularyn lastap, jergilikti halyqtyng densaulyghyna ziyanyn tiygizgeni ýshin aiyptaghan bolatyn.

Myna auksiongha qatysugha niyet bildirgen kompaniyalar jarna retinde jarty million dollargha juyq  qarajat tólegen. Ol aqsha qaytaryla ma belgisiz. Qyrghyz sheneunikteri auksiondy әli de ótkizemiz dep ýmittendirip otyr.

Átten, bizding qanshama baylyghymyz qoldy bolyp jatyr. Búnyng qalay degen bir qazaq bolsashy. Ei, qazaghym, qalay deseng de qyrghyzdyng ruhy senen biyik bolyp túr.

Al sening Elbasyng elding ruhynyng biyiktigin, birligin nemen ólshegenin estiding be? Estimesen, aitayyn, jaqynda elimizde túnghysh ret donor jýregin syrqat jangha salatyn operasiya ótken. Býgin parlament palatalarynyng birlesken otyrysynda preziydent Núrsúltan Nazarbaev múny bizding elding birligin bildiretin kórsetkish dep maqtandy. Mening aitar sózim joq! Al sening she, bauyrym?!

«Masa-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354