Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2490 0 pikir 14 Shilde, 2009 saghat 18:51

Shadiyar Moldabek. Qyrym bezgegi Shymkentte «qydyryp jýr»

 

 

Gazetimizding ótken sandarynyng birinde qauipti sanalatyn qyrym qandy bezgek auruynyng Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy jaghdayynan habardar etken bolatynbyz. Onda der kezinde kórsetilgen dәrigerlik kómekting nәtiyjesinde kene shaqqan ýsh adamnyng da aman-sau qalghanyn aitqan edik. Aytyp auyz jighansha bolghan joq, Týrkistan qalasynda qyrym qandy bezgegi degen kýdikpen birneshe azamat kóz júmdy.
Oblystyq prokuraturanyng bergen mәlimetine jýginsek, ýstimizdegi jyldyng 24 mausymynda Týrkistan qalasyndaghy perzenthananyng akusherlik bólimine 23 jastaghy Shahida Ismailova degen azamatsha kelip týsedi. Áyel osy kýni aman-esen bosanyp, ýsh kýnnen keyin ýiine oralady. Aragha eki kýn salyp, Ismailova qan ketu saldarynan qayta әielder bosanatyn ýige týsedi. Aldyn ala dәrigerlik zertteulerden keyin aq halattylar syrqat әielge 1 shilde kýni ota jasaydy. Alayda qayta qan ketu saldarynan Týrkistan qalalyq ortalyq auruhanasynyng dәriger-hirurgy S.Óskenbaevtyng qatysuymen ertenine týsten keyin taghy ota jasaugha mәjbýr bolady. Biraq búl jolghy ota da qandy toqtata almady. Endi týrkistandyq dәrigerler oblys ortalyghynan kómek shaqyrugha mәjbýr bolady. Sol kýni Shymkentten Z.Qabdiyev kómekke keledi. Alayda búl әreketting bәri syrqattyng ómirin saqtap qala almady. Ol shilde aiynyng 4-i kýni jantәsilim etti. Al bir kýn búryn dýnie esigin endi ashqan nәrestesi de shetinep ketti.
Búl qauipti auru bir ghana shanyraqqa qayghy әkelumen shektelgen joq. Ókinishke qaray, shildening 9-y kýni ózgening ómirin saqtap qalu ýshin jantalasqan dәriger Z.Qabdiyevting ózi de kóz júmdy. Ertenine týrkistandyq dәriger S.Óskenbaev auyr jaghdayda auruhana tósegine tanyldy. Áriptesteri qansha әrekettengenimen ony da ajaldan arashalap qalu mýmkin bolmady. Sol auruhananyng neontolog-dәrigeri Sh.Baqbergenova da dәl osynday diagnozben shildening 10-y kýni Týrkistan qalalyq-ortalyq auruhanasynyng júqpaly aurular bólimine jatqyzyldy. Ol da Ismailovagha medisinalyq kómek kórsetip, jana bosanghan ana men nәrestening densaulyghyna baqylau jasaghan bolatyn. Bet qattalyp jatqanda 36 jasar Baqbergenovanyng da dýniyeden ozghandyghy jóninde qayghyly habar týsti.
Marqúmmen qarym-qatynasta bolghan azamattardyng qatary búdan da kóp. Bas-ayaghy 10-gha juyq. Mәselen, syrqatty birneshe ret qaraghan akusher-giynekolog 25 jasar Núrbol Ótepbergen shildening 10-y kýni júqpaly aurular bólimine jatqyzylsa, bosanatyn әielge kýtim jasaghan medbiyke A.Qalybekova dәl osynday diagnozben shildening 11-kýni týngi saghat 12.40-ta auruhanagha jetkizildi. Sonday-aq Eski Iqan selosynyng túrghyny A.Mamadazim degen azamat ta Qyrym qandy bezgegi diagnozymen auruhanagha jatqyzylyp, erekshe qadaghalaugha alyndy.
Jaqyndaghandy qynaday qyrghan búl qanday auru boldy? Dәrigerlerding әzirge qoyyp otyrghan diagnozy Qyrym qandy bezgegining auyr týri bolyp túr. Qauipti aurudyng beleng alyp, isting nasyrgha shabuynyng sebebi nede? Oblystyq prokuraturanyng qorytyndysyna sensek, birinshi kezekte dәrigerler aurudyng diagnozyn uaqtyly, әri dәl qoymaghan. Eng soraqysy, birneshe adamnyng ólimine sebep bolghan qauipti aurudy tudyrushy oshaqty tiyisti oryndargha habarlau, zalalsyzdandyru, joiy jóninde sharalar qoldanylmaghan. Al Ánuarbek Maymaqov basqaratyn oblystyq densaulyq saqtau basqarmasy bolsa, oblystyq auruhananyng dәrigeri qaytys bolghanyna qaramastan aurudy anyqtauda jiberilgen kemshilikter boyynsha shara kóruge jýregi daualamaghangha úqsaydy. Múnyng artynda, әriyne jeke basty qauipten arashalap alu maqsaty túrghan sekildi. Óitkeni basqarma basshylyghy tarapynan oryn alghan qayghyly oqighany jasyrugha әrekettengeni әshkere boldy. Órt shyqqan jerding týtinin jasyru mýmkin bolushy ma edi? Áytpese bosanushy әiel auyrghan uaqyttan bastap dәriger Z.Qabdiyevting kóz júmghanyna deyingi aralyqta baqanday 13 kýn ótken. Auru diagnozy uaqtyly anyqtalyp, tiyisti sharalar der kezinde qoldanylghanda qanshama adamnyng janyn ajaldan arashalap qalugha әbden bolatyn edi. Prokuratura organy mәjbýrlemegende oblystyq sanitarlyq-epiydemiologiyalyq qadaghalau men oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynan arnayy top attanbas ta ma edi?! Sonda qalay, sanitarlyq-epiydemiologiyalyq ahualdy qadaghalaushy jәne adam densaulyghyn kýzetushi organdar ýshin qyzmet adam shyghynynan da qymbat bolghany ma? Tikeley mindetterine salghyrttyqpen qaraytyn múnday basshylardyng kimge, qanshalyqty qajeti bar? Bir emes, birneshe jannyng ólimine sebepker bolghan oqighagha baylanysty tiyisti organdardan mәjbýrleu bolmasa, selt etpeytin basshylardyng júmysyn әri qaray jalghastyruy qarapayym adamdar ýshin qorqynyshty emes pe?! Kópshilikting oiy osynday. Al prokuratura tarapynan qyzmetine salghyrt qaraghan lauazym iyelerining ýstinen qylmystyq is qozghaldy. Qazir arnayy top qúrylyp, tekseru júmystary jýrgizilude.
Oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng bastyghy Ánuarbek Maymaqovqa qatysty prokuratura tarapynan aitylyp jatqan synnyng basy búl emes. Búghan deyin de birneshe ret syn-eskertpeler bolghan. Alayda naqty nәtiyje bayqalmaydy. Mýmkin, bólingen qarjyny qalay iygersek degenge bas qatyryp, negizgi mindeti – densaulyq saqtaugha uaqyt taba almay jýrgen bolar. Songhy ýsh jyl kóleminde oblystyng densaulyq saqtau salasyna bólingen qarajat ýsh esege deyin artyp, auruhanalar songhy ýlgidegi qúral-jabdyqtarmen jabdyqtaluda. Asa qauipti júqpaly aurudan adam shyghyny kóbeyip jatsa, múnday jana tehnologiyamen qamtamasyz etuding paydasy qansha? Al búrynghy orynbasary bolsa tikeley mindetin atqaru ornyna jeke lotereyasyn mәjbýrlep satamyn dep jýrip, qyzmetimen qoshtasqan bolatyn. Shekten shyqqan salghyrttyqtyng saldarynan balalargha júqqan VICh indetinen keyin oblystyng densaulyq salasynda ýlken «tónkeris» bolghan edi. Sonda sapaly júmys istetu ýshin mindetti týrde «tónkeris» oryn aluy qajet pe?

 

 

Shadiyar Moldabek, Ontýstik Qazaqstan oblysy.
“Alash ainasy” gazeti 14 shilde 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406