Asqar Júmadildaevqa

AShYQ HAT

Asqar qaraghym! Jaqsy kóretin edim. Ghylymgha, әlemdik ortada ózin, qazaqty tanytqan Azamat dep jaqyn tútatyn edim. Kónilime qayau týsirdin. Bir emes birneshe ret últ múrattaryna qarsy ýndeu tastap, onsyz da ekiúday, kimge senerin bilmey jýrgen qorynu kompleksi etinen ótip sýiegine jetken úrpaqtyng sanasyn janghyrtugha keri yqpal etip qoymadyn.

Azghana sheginis jasap ózim turaly mәlimetter beruge mәjbýrmin. Óitkeni, qylday qiyanatty bilmeytin, tumysynan adal, auzyn ashsa jýregi kórinetin, Jasaghan IYem erekshe qasiyetke ie etip ólsheusiz jady bergen, tendessiz bauyrmal qazaq balasyn sengish te, ilanghysh ta etip jaratqan. Songhy qasiyetteri de jaqsy, biraq ekinshi jaghy da bar, «tenizde balyq órtenip jatyr» dese senetin aqkónil minezimiz de bar.

Mamandyghym – matematika pәni múghalimi. Aymaqtyq pedinstituttyng birinen joghary bilim alyp, tughan auylymda, ózim oqyghan mektepte enbek jolymdy bastap, sol jerden zeynetke shyqtym. Mektepte jaqsy oqyp, matematik boludy arman ettim. Institutta oqyghan pәnderdi iygerdim. Arnauly kurstargha qatystym. Ásirese, matematikany oqytu metodikasyna ynghaylylau boldym. JOO baghdarlamalarynan tys «Integraldyq tendeuler», «matematikalyq fizika tendeuleri», «Qozghalystyng ornyqtylyq teoriyasy» arnauly kurstaryna kurstyq júmystar jazdym. Áriyne, qazaqsha oqulyq joq kezde qazaqsha kurstyq júmystar jazu onay bolghan joq, biraq qazaq tilinde balamalary tabyldy. Keyde qazaqsha audarmasy orysshasyna qaraghanda aiqynyraq boldy. «Ishekting tendeuin» jazghanda jarasyp-aq túrdy. «Furie qatarlarynan» kurstyq júmys jazghanda «Majoriruetsya» degen sózdi audara almay, «majorlanady» degen audarmamdy jetekshim oqyp mәz bolghany bar. Al «Qozghalystyng ornyqtylyq teoriyasynan» leksiya oqyghan ústazymnyng ornyna óz tobyma dәris te oqyghanym bar. Sóitip, qazaqtyng tili baylyghy ghylym tili bola alatynyna әbden kózim jetken-di.

Institut bitirerde sonda qalugha mýmkindik boldy. Biraq qala almadym. Óitkeni ózim kórgen qúqaydy sonymnan ergen úrpaq kórmesin, qoldan kelgenshe qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey qyzmet qylayyn, dedim. 1963 jyly mektep bitirgende auyldyq jerdegi mektep bitirushiler qoy baghugha qaldyrylysyn degen jogharynyng pәrmeni kelgen. Pasport shyghartpady, attestat berilmedi. Mektepting sol kezdegi diyrektory Guriev pedinstitutynyng rektoryna ertip aparyp, bizderding 10-shy klastaghy ýlgerim tabelimizdi qújat etip qabyldatty. Sóitip segiz bala fizmatty bitirdik.

Basymnan ótkenderdi aitqanym maqtanu ýshin emes, Sen siyaqty belgili ghalym bolmasam da «Matematika – ghylymdar patshasy» úghymyna týsinigimdi aishyqtau.

Endi bastan ótken kemshiligimdi aitayyn. Studenttik kezende gumanitarlyq pәndi iygerushilerdi tómengi súrypqa jatqyzdyq. Tipti, matematikany tolyq iygermegen, esep shygharugha shorqaq qyzdardan da aulaq jýrdik. Alghash enbek jolymdy bastaghanda da matematikany mengermegen oqushy klasynda qalu kerek degen úghym, kýpirlik oi-saghymda jýrip, oqushylargha qiyanat jasap, zorlap oqugha mәjbýrledim.

Osynday óreskel «ayyptarymdy» keyin týsindim. Barlyq balany matematik qyla almaytynymdy, tipti qyludyng qajeti joq ekenine de kózim jetti. F. Engelisting «Adamdy adam etken enbek» degenine shýbә keltire bastadym. Maqúlyqtyng eng kishisi qúmyrsqadan artyq enbekqory joq ekenin, boq domalatyp bara jatqan qara qonyzdyng adam bola almaytynyn sezindim. Aqyrynda, Getenin: «Adam – tәrbiyening jemisi» degen sózine toqtadym. Onyng ýstine Kenestik kezdegi tәrbiyening arqauy «әrkimning meni boluy kerek» dep baulyghannan býgingi úrpaq jappay «menmen» bolyp shyqty. Býgingi qogham «nәtiyjesin» kórsetti. Tәuelsiz el úrpaghyna әli sol tәrbie jalghasyp kele jatyr. Shúghyl bas tartu kerek.

Endi Sening «tehnokrat el» bolu teoriyana keleyin. Mening payymymda «tehnokrattyq – adamzatty qúrdymgha aparatyn jol», oghan dәlel jetkilikti. Ekinshi dýniyejýzilik soghysta Japoniyagha atom bombasyn tastaghan úshqysh jasaghan júmysynyng nәtiyjesin baghalap, aqyry jyndanyp ketti. Úshqysh – oryndaushy, al bombany jasaghan ghalymnyng kýnәsi orasan auyr. A. Saharov superbomba jasap, laboratoriyalyq synaqpen zerttegende, jaghalaugha tayau múhiytqa tastasa býkil bir materikti su alyp ketetine kózi jetip, bas tartqan. Ol kisini, janalyghyn ýkimetke bermeding dep, 1989 jylgha deyin qanisher kommunister ýiqamaghynda ústady.

Kompiuter jasamaysyndar dep ókpeleysin. Ataqty milliarder, qaltafonnyng songhy ýlgilerin jasaghan Stiv Djobs ósiyet aitypty: «Men isker adamdardyng әleminde jýrip, júrt jetpegen shyngha shyqtym. Basqalardyng kózimen qaraghanda mening ómirimdi keremet tabysty ómir ýlgisi dep qaraydy. Biraq Mening ómirimde júmystan basqa quanyshym kóp bolghan joq. Baylyq – Mening ómirimning shynayy kórinisi edi. Qazir býkil ómirimdi kóz aldymnan jýgirtip ótkizsem, Mening bar baylyghym men ataghym – ajalgha bir kýni jetektep aparatyn týkke túrghysyz, mәn-maghynasyz bir nәrse ekenin ghana týsindim. Siz kóliginizdi jýrgizetin adamdy jaldap aluynyzgha bolady. Tabys tabatyn, tabys әkeletin adamdardy jaldap alasyz. Biraq Siz eshkimdi Sizding auruynyzdy ózine alyp auyratyn adamdy taba almaysyz. Dýnie men mýlikti izdep satyp alasyz. Bir ghana nәrseni – ómirdi satyp ala almaysyz, joghalghan ómirdi izdep taba da almaysyz.

Demek, ómirding erketayy bolynyz. Basqalardy syilanyz! Adam eseygen sayyn aqyly tolysady, týsine bastaydy. 30 dollar túratyn saghat pen 300 dollar túratyn saghat ekeui de birdey uaqyt kórsetedi. Baghasy 10 dollar túratyn sharap pen baghasy 300 dollar túratyn sharaptyng «kayfy» birdey. 30 sharshy metr ýy men 3000 sharshy metr ýide túrsang da jalghyzdyghy birdey. Sizding ishki jan dýniyenizding baqyty mal-mýlikpen, dýniyeden nәr almaydy. Siz ekonomklaspen nemese biznesklaspen úshsanyz da, eger úshaq qúlasa, birge qúrisyz!

Eger Sizding sóilesetin dostarynyz nemese sóilesip túratyn adamynyz bolsa, shyn baqyt sol!

Dausyz bes shyndyq:

1. Balalardy bay bolsyn dep emes, baqytty bolsyn dep tәrbiyele. Sonda ghana óskende dýniyening baghasyn emes, әr nәrsening qúndylyghyn biletin bolady.

2. Asyndy ishkende shipaly dәri ishtim dep úghyn. Olay etpeseng tamaghyng tek dәri bolady.

3. Sizdi sýietin adamdar, siz qansha «kereksiz» bolsanyz da, sizdi esh uaqytta tastap ketpeydi.

4. Adam bolu men adamgershilikti boludyng ýlken aiyrmashylyghy bar. Tez jýrginiz kelse – jalghyz jýriniz! Alysqa barghynyz kelse – birge jýriniz!

5. Álemdegi eng myqty 6 dәriger:

1. Kýnning sәulesi;

2. Demalys;

3. Sporttyq jattyghu;

4. Diyeta;

5. Ózine senimin;

6. Dostaryn.

Ómir boyy osylarmen birge bol», – depti.

Al Sen bolsan, Asqar myrza, ózindi dýniyejaryqqa jetkizgen últyndy – Qasiyetti Qazaqty jerge tygha beresin. Sen tynbay japondyqtardan ýlgi alugha shaqyrasyn. Sen osy jerden onbay qatelesip otyrsyn. Japondardyng has ýlgisi «Toyota» jasau emes, olardyng ústanymy: «Batystyq ghylym, japondyq ruh». Últtyq ruh qalyptaspasa, eshkim esh nәtiyjege jete almaydy. Últtyq ruh barlyq salany, әsirese ghylymdy damytady.

Alash kósemderi nege damudyng japondyq ýlgisin tandady? Sol ýshin olardy «japonnyng tynshylary» dep atty. Ol kezde japondar әli smartfondar men «Toyotany» shygharmaq týgili týsinde de kórgen joq edi.

Mәsele japondardyng últtyq ruhy ýshin kýresti damudyng kýre jolyna qoya biluinde edi. Sony Alash ziyalylary tanydy, ýlgi etip aldy. Olar bastauysh bilim ayaqtalghansha ózge tildi oqytpaydy. Bastauysh synyptargha ústaz etip tek qana JOO-yn ýzdik bitirgenderdi jiberedi.

Japondar elining 2700 jyldan beri memlekettik jýiesi qalyptasqan. Ústanymy – japon ruhy, ony mәngilik saqtau. Imperatory – últtyng kósemi, iyesi. Angliyada 1440 jyldan beri Iton kolledji qyzmet jasaydy. Kolledjding maqsaty aghylshyndardyng últtyq ruhyn saqtau, últyn úlyqtau. Sondyqtan olar «Úlybritaniya» degen ruhty úrandy eshqashan ayaqasty qylmaydy. Elining barlyq basshylary qay zamanda da sol kolledjdi tamamdaghan. Sebebi búl elding iyesi bar.

Asqar inim, mening jasym ýlken, Aghamyn. Sening qúrdastaryndy oqyttym. Alghyrsyndar, ózderine layyq pikirlerin, ómirge degen kózqarastaryng bar. Ol minezderindi jaqtaymyn. Keyde synarjaq, qynyrlyqtaryng da bar... Tehnikalyq progresti jaqtamaytyn, airanyn úrttap, qoyyn qúrttap jýrgen auylbay-miskin dep oilap qalma! Osy qazaqty 4000 jyl baghyp, osy dәuirge jetkizgen tórt týlik mal ekeni ras. Keshegi Kenestik kezde qoy jayyp jýrgen órisimizding astynan múnay shyqqanda rizdyghy bizge búiyrmady. Jergilikti jastar ken oryndarynan shetqaqpay etildi. Kelimsekter iyelenip ketti. 1985 jyly 5 martta mektep reformasyna baylanysty Manghystau oblystyq partiyasharuashylyq aktiyvining basqosuynda obkomnyng hatshysy (últy basqa) bayandama jasady. Auyl jastaryn óndiriske júmysqa ornalystyru mәselesi nege týbegeyli sheshilmeydi degen saualyma, әlgi hatshy: «Sovhozdyng balalary múnaygha ketse, qoydy kim baghady?» dep jauap qayyrdy. Orynymnan qayta túryp, zaldaghy mikrofongha baryp: «Mandayymda qoy baghu ýshin tuylghan degen jazu bar ma?!» dep qarsy súraq qoygha tura keldi. 22 jyldan song da ishimde qaynaghan, bulyqqan yza aitylmay qoymady. San ghasyrlar bodandyqta ómir sýrgen últyndy ayaqasty etip, jermen-jeksen qylghanda jalghyz ózing úshpaqqa úshasyng ba? Bir qazaq kompiuter jasaghanda, qalghan qazaq jetile qoya ma?!

Jahandanu zamanynda últtyng joghalyp keterine ýndep, salt-dәstýrimizden, tilimizden, dilimizden, әdebiyetimizden jerinuge shaqyrasyn, «ilimine» senimdising be? Onday pighylda bolsan, әlemdegi ýzdik, osy zamanghy oishyldardyng salmaqtysy G. Kissendjerding payymdarymen tanys. Ol kisi: «Jahandanu degen sóz mәngilik jýzege aspaytyn sandyraq, al tehnologiyalyq janaru ortaq jetistik. Japondardyng óz mәdeniyeti bar, myndaghan jylghy dәstýri bar. Qytaylardy basqa mәdeniyetke kóshirudi oilaudyng ózi qyzyq. Orta Aziyalyqtar men músylman әlemining óz salty bar, Europa da solay, tipti Amerikanyng eki qúrlyq halyqtaryn jaqyndastyrudyng ózi mýmkin emes», – dep shegeleydi. Arasyna dual túrghyzyp jatqandary da bar.

2000 jyldar basynda әlemdik bir jiynda amerikandyq sayasatshy Kolly Durhan: «Endi on bes jylda býkil jer jýzi amerikandyqsha oilap, amerikandyqsha ómir sýretin bolady» degende, sol jiyngha qatysyp otyrghan Amangeldi Aytaly aghamyz: «Qúday odan saqtasyn, o basta adamzatty jasaghanda bir tilde sóiletip, bir últ etuge Jasaghan IYemizding qúdireti jetpey qalghan joq. San týrli últ pen san tildi etip jaratudyng ózi órkeniyettilik» degende jiyngha qatysushylar Aytaly aghamdy qoldapty.

Birde tehnika ghylymdarynyng doktory bir jerlesimizding dýniyetanymyn estigende, «tehnika ghylymynyng doktoryn sauatty adamdar qataryna jatqyzugha bolmaydy», dep maqala jazyp edim. Asqar bala, sen de sol dengeyde ekensin. Qazaqta «kórmes – týieni de kórmes» degen bar. U. Cherchill úly qazaq Q. Sәtbaevqa basqa mysty Jezqazghannyng mysy dep tanystyryp, synaghanda týsinen aiyrghan danyshpangha tang qalmap pa edi? Sen, mine, shiyrek ghasyrdan beri últtyng ruhaniyatyn joqqa shygharyp jýrsin, al úly Qanysh Sәtbaev qyrshyn jasynda Resey astanasynan «Edige» jyryn shygharyp, Alghy sóz jazyp jýrdi. Ol geologiyalyq barlau jasap jýrgende, malshylar Qanyshty saghynyp kýtip otyratyn bolghan. Ne ýshin? «Qanysh kelip jyr aitady» dep. Sol Sәtbaev Jezqazghan ónirinde ótken әulie Balmaghambet Balqybayúlyn (Sarmolda) ózine Ruhany Pir tútty!..

Qazirgi qazaq ghalymdarynyng arasynda ózderining әlemdik ghylymgha jetekshilik etetin salalarynyng bar ekendigin menen artyq biluge tiyissin, әlde olardy kórging kelmey me? 2009 jyly Atyrauda bir-jar kýn birge bolghan aqyn M. Shahanovqa jiyngha qatysyp otyrghan filosofiya ghylymdarynyng doktory bir qaryndasymyz: «Agha, sonynyzdan ergen ini-qaryndastarynyzdan kimderdi aitar ediniz?» degen súraghyna aghamyz: «Eshkim joq» dep qayyryp tastady. Súraq qoyghan ghalym qaryndasymyz: «Endi aitarym da, súraghym da joq» dep shyghyp ketti.

Soghan deyin aqyn aghany tughan auylyma әkelip, júrtpen súhbattastyramyn deytin oiym bar edi. Osynday dәstýrimiz bar edi. Bas tarttym. Senimen de sonday oiym bar edi, endi senen de bas tartugha mәjbýrmin. Adamzat «qaltafon» men «toyotamen» jetilmeydi. Tәrbiyemen jetiledi, ósedi, damidy, tolyghady, úlghayady. Ayman Músahodjaeva әlem artiysi ataghyn iyelendi. Dimash japon eline barghanda aeroport qazaqsha habarlama jasady. Qanday konsert qoysa da әlem «Daydidaudy» qazaq tilinde qosylyp әn salyp túr. Bir ghasyr búryn әlemdi tanghaldyrghan Ámireni jazghan «Comoedia» jurnalyn qarap shyq.

Qazaq sportshylarynyng ózi qazaqty tanytyp boldy. Kólemi jaghynan «Illiada» men «Odisseyany» qosqanda neshe orap ketetin «Qyrymnyng qyryq batyryn» Almatyda 1943 jyly alty ay boyy jyrlap tauysa almaghan Múryn jyraudy estimegen bolarsyn. «Iassaui» tobynyng keshterine qatyspaghanyng qanday orny tolmas ókinish! Qasymyzda jýrgen Bayanghaly Álimjanovtyng «Manasty» yrlaghanyn tyndap kórshi! Tendessiz jad.

1980 jyldardyng ayaghynda Leningradta oqityn balalaryma baryp jýrgende kezdesken qazaqtardyng ghylymy júmysta nemese JOO-ynda júmys jasaytyny tang qaldyrdy. Leningrad Polyarlyq Akademiyasynyng rektory Azurget Shaukenbaeva atyraulyq jerlesimiz eken. Fransiya preziydenti Jak Shirak Fransiyanyng jogharghy ordenin ózi әkelip tabystaghanyn da bildik...

Bizderding zamandasymyz Novosibirsk injenerlik-qúrylys institutynyng 4-shi kurs studenti Tóken Omarov 1965 jyly әlemde sheshe almay jýrgen bir esepti shyghardy. Álemdik ghylymy orta fizmat ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesin beru kerek degen úigharymyna qyzghanysh jasap, kenestik ghylymy orta kandidattyq qana dәrejesin bergen.

Asqar, Sen olardy bilmeytin bolarsyn. Aldynda jýrgen Múqtarbay Ótelbaev aghannan úyalmaysyng ba? Olar esirip, elirip sóilemeydi. Últtyng keshegisin biledi, taldaydy, qorytyndy shygharady, sóitip ertengisin qamdaydy. Al ghasyrdyng ýzdik ghalymy Temirghaly Kóketaev aghamyz bir súhbatynda «ózimning kim ekenimdi últtyng ruhyn týsingennen bastap tanydym» deydi.

Smartfon jasaghan eki Billdi kim tanidy? Eshkim de! Billder men Dimashty salystyrshy! Ókinishtisi, últtyq ruh degen Kiyeni úqpaytynyng kórinip túr. Men ústazbyn. Meni tynda.

Ruh – jýrektegi qayrat, aqylgha qonghan sәule, kózdegi úshqyn, sózdegi jalyn, ishtegi janghan ot, jannan qymbat Ar, ýreydi jenetin quat!

O basta Er Týrikting sanasyn Ruhy biylegen. Týrik tektes halyqqa ósip-ónip, qanat jayyp, keng baytaq jerdi qonystanu – túrmysty týzeu qiyametinen ada, jýregi erlik pen meyirimge toly, jany jaysan, jasampaz da enbekqor júrtqa layyq bolghan. Allagha shýkir, sol qasiyetterimiz býgingi kýnge jetkizdi.

Ruhany janghyru sandyraq emes, bodandyq kezdegi tanylghan tanymdy, janylghan jadyny, sarsylghan sanany qalypqa keltirip, últtyq kodqa oralu degendi bildiredi.

Túran jerine týrki úrpaghynyng sanasyna qúiylghan tәrbie – Alyp Er Túnghadan bastalatyn, Ál-Farabi, J. Balasaghúni, A. Iassauy ilimderimen jalghasatyn Hakim Abay, Shәkәrim ghúlama men jergilikti danyshpan babalarymyzdan qalghan múralar jinaghy. Últtyq pedagogika degenimiz osy!

Ertede, Reseydegi bir jiynda, «Rusi» etnoniymining mәn-maghynasyn anyqtau jolynda san-saqqa jýgirgen jansaq pikirler az bolmapty. Osynday bir pikirtalastan song Lomonosov tarihpen shúghyldanyp ketipti. «Nege búlay istedin?» degen әriptesining súraghyna: «Últtyng sanasyn qalyptastyrudaghy tarihtyng atqarar mindetin ózge birde-bir ghylym atqara almaydy», – depti. A.S.Pushkin Lomonosov turaly: «On sozdal nam pervyy uniyversiytet, on luchshe skazati, sam byl uniyversiytetom», – dep bagha bergen eken.

Últtyq Sana tarihy sana arqyly qalyptasady. Últtyq Sana, últtyq mýdde bolmasa últ ydyraydy, joyylady.

Álde maqsatyng sol ma? Sen, tipti, elirmeng qatty ústaghan kezde: «Tarihy myljyng men til dep qaqsamayyq, aqyndar aitysy kimge kerek?» «Poeziyasyz da ómir sýremiz» dep sandyraqtaysyn. Aqyndar aitysy ózimizge kerek, onday zerek oy men jedel jauap qayyrudy tek qazaqqa ghana bergen, basqa últtargha búiyrmaghan.

Sen siyaqty ziyalysymaqtar qazaq úrpaghyn «qazaq tilden diktant jazdyrmandar, qatesin qyzylmen týzetpender» dep, jauapkershilikten júrday etip tәrbiyelep jatyr, mazmúndama jazdyrmay jadtan aiyryp mәngýrttendirude. Qazirgi úrpaq betine qaratpaydy, ata-anasy balasyna «tәk» degen múghalimdermen óshtesedi. Aqyry ózine-ózi qol saludyng ne týri shyqty. O zamanda ózine-ózi qol salghan adamgha janaza oqylmaghan, qauymgha qoyylmaghan. Sonyng nәtiyjesinde búnday kelensizdik óte siyrek, tipti kezdespegen, kezdesken kýnde jariya etpegen, tughandaryna syn sanalghan.

Álde mәngýrttenip jatqan júrtqa jaghynyp, jaqsy atty kórinu esebing bar ma? Ondayyng bolsa, «sengen qoyym sen bolsan, kýisegenindi úrayyn», depti búrynghy qazaq.

Tәrbie degenimiz shekteu qoi, bas-basyna by qylyp, bәsine jibermeu sharasy. Qazaq dalasynda jyr-termeden, anyz-ertegilermen susyndap bastalghan tәrbiyening san-sanaly týri bar. Jyr-termening mәiegi Syr sýleylerining otanynda ósken sen ýshin baghandy jerlestering bere jatar.

Júrttyng bәrining balasy sening balalaryng siyaqty matematik bola bermeydi. Sóz basynda aittym ghoy, onyng keregi de joq. Sen oqyghan mektep qana emes, senen on jyl búryn men oqyghan mektepte de «aqyn bolu múrat emes, azamat bolu paryz» dep, odan da búryn aityp kele jatyr.

Shamang jetse jónine jýr, últty azghyrma. Qazaqtyng ata-babasy sen emes, últtyng kóshbasshysy da emessin. «Men balamdy orys klasyna berem» dep kergiysin. Meyiling bilsin. Shetelge kóship ketseng de auylym eru. Eshkim eshtene demegesin, auzyna kelgendi «dey» berme. Matematikterding aldy da, arty da sen emessin. Ýmitimiz alda.

Tehnokrattyq Sananyng týpki maqsaty – tәn rahaty, ashkózdik pen toyymsyzdyq. Alda boludyng jarnamasy ghana jasalady. Mine, qazirgi qoghamymyz keship jatqan ýderis – sen kóksegen qoghamnyng auyr elesterimen kýres! Asqar, osy uaqytqa deyin sen aitqanday bos sózben ómir sýrdik. Áne quyp jetemiz, mine basyp ozamyz dep әli solay kelemiz. Jappay últtyq ruh oyanyp, sezinbegen júrt jekelegen jetistikti joqqa shygharady da túrady.

Tehnokrattyq pen «әueli ekonomika» sayasatynyng saldary ashkózdik pen toyymsyzdyqtan elimizde 30 jyldan song tragediyamen ayaqtalghanyna kózimizdi jetkizdi. Osydan eki ghasyr búryn aitqan úly Getenin: «Belsendi nadandyqtan qorqynyshty eshtene joq» degen qaghidasy dәl keldi.

Tehnokrattyqtyng býgingi jetistigi – basqynshylyqtyng eng songhy, jappay qyryp joyatyn «SOI» jýiesi jәne «JIY». Sondyqtan adamzatty qúrdymgha aparar jol deuge әbden negiz bar.

Qabyrghanmen kenes. Rayynnan qaytsan, qúshaghym ashyq. Aytysamyn deseng ózing bil, biraq endi ayamaymyn. Barlyq ústazdar birdey, býgin úrysyp alsa, ertesine mandayynnan sipaydy. Men de solardyng birimin.

Ordaly Qosay

Abai.kz