Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 3445 4 pikir 20 Qantar, 2022 saghat 13:25

KSRO-nyng qandy qylmysy hәm «Qaraly qantar»

Býgin, 20 qantar - bauyrlas Ázerbayjanda Últtyq aza tútu kýni. 1990 jyldyng qantarynyng 19-nan 20-na qaraghan týni KSRO basshylyghynyng búiryghymen 26 myng adamdyq Kenes әskeri Baku, Súmghayyt jәne Ázerbayjannyng basqa da qalalaryna basyp kirdi. Búl әskery aralasudyng nәtiyjesinde 147 beybit túrghyn qaza tauyp, 744-i auyr jaraqatqa úshyrady. Oqigha qazirgi Ázerbayjan tarihyna «Qaraly qantar» degen atpen endi. 


Osy qayghyly oqighalargha deyin 1980 jyldardyng ayaghyndaghy Armeniyanyng Ázerbayjangha qoyghan negizsiz aumaqtyq talaptary, búrynghy Ázerbayjan KSR-nyng Tauly Qarabaq avtonomiyalyq aimaghyndaghy radikal armyandardyng agressivti separatistik әreketteri, búl әreketterdi KSRO basshylyghynyng qoldauy, Armeniyanyng ózinen jýzdegen әzerbayjandyqtardyng zorlyq-zombylyqpen jәne ayausyz jer audaryluy Ázerbayjandaghy Kenes biyligine qarsy qozghalystyng kenenine serpin berdi. Jalpyúlttyq qozghalysqa kedergi jasap, әzerbayjan halqynyng jigerin, tәuelsizdikke degen úmtylysyn, ensesin basu maqsatynda Kenes әskeri elge basyp kirdi jәne halyqaralyq qúqyq normalaryn, búrynghy KSRO jәne Ázerbayjan KSR Konstitusiyalaryn óreskel týrde búza otyryp, beybit halyqty jәbirlep qyrghyngha úshyratty.

Qayghyly oqighalardan keyin-aq jalpyúlttyq kóshbasshy Geydar Áliyev Ázerbayjannyng Mәskeudegi túraqty ókildiginde búl aiuandyqtardy qatang aiyptap baspasóz mәslihatyn ótkizdi, Ázerbayjan halqyna jasalghan qyrghyngha sayasy bagha berip, kinәlilerdi jazalaudy talap etti. 1994 jyldyng aqpan aiynda ótkizilgen Milly Medjlisting arnayy otyrysynda 1990 jyldyng 20 qantary kýni beykýnә adamdardyng aiuandyqpen óltirilui әskery agressiya jәne qylmys retinde baghalanyp, 1994 jyldyng nauryzyndaghy talqylaular nәtiyjesinde «1990 jyldyng 20 qantary kýni Baku qalasynda bolghan qayghyly oqighalar turaly» sheshim qabyldandy. Al, 20 qantar Últtyq aza tútu kýni bolyp jariyalandy.

20 qantarda oryn alghan qasiretten beri 32 jyl ótti, alayda BÚÚ-nyng Adam qúqyqtarynyng jalpygha ortaq deklarasiyasyn, Azamattyq jәne sayasy qúqyqtar turaly halyqaralyq paktini jәne basqa da halyqaralyq qúqyqtyq qújattardy óreskel týrde búzu bolyp tabylatyn jәne mәnisi men auqymy boyynsha HH ghasyrda jasalghan eng qorqynyshty qylmystardyng biri bolatyn búl oqighagha halyqaralyq sayasiy-qúqyqtyq bagha әli kýnge deyin berilgen joq.

Jenimpaz Jogharghy Bas Qolbasshynyng basshylyghymen batyl, erjýrek Ázerbayjan әskeri 44 kýnge sozylghan Otan soghysynyng nәtiyjesinde elding aumaqtyq tútastyghyn qamtamasyz etti jәne býgingi kýni Ázerbayjan Respublikasy tәuelsizdigining 31 jyldyghynda әlemdik qauymdastyqtyng layyqty, senimdi jәne jauapty mýshesi bolyp tabylady.

Ázerbayjannyng tәuelsizdigin, egemendigi men aumaqtyq tútastyghyn nyghaytu Ázerbayjan memlekettigining negizi jәne osy negizge alynghan qaghidattardy údayy saqtau jolyndaghy kýresi mәngilik bolmaq. Memleket tәuelsizdigi men tútastyghyna qarsy baghyttaluy mýmkin kez kelgen qauip-qaterge Ázerbayjan júrty tabandy týrde jauap berudi jalghastyruda jәne Ázerbayjan halqy men memleketine qarsy týrli qylmystargha kinәlilerdi jauapkershilikke tartu ýshin barlyq qajetti sharalar qabyldanuda.

Biz Ázerbayjannyng tәuelsizdigi ýshin, sonday-aq, elding egemendigi men aumaqtyq tútastyghy ýshin janyn berip, ómirin qiyp, qúrban bolghan barlyq qaharmandardy tereng qúrmetpen jәne sheksiz alghyspen eske alamyz.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5417