Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3616 0 pikir 14 Shilde, 2009 saghat 19:10

Tólendi Kәrimov: TAMAQTANA BILEMIZ BE?

 

Kóp auru astan bolyp otyr...
Qazir elimizge syrttan keletin taghamnyng týri kóp. Ásirese, týrli gazdalghan susyndar men shekten tys tazartylghan taghamdar әbden súranysqa ie boldy. Shetelden keletin ónimge júrtshylyq ta ýiir. Al olardyng sapasyna mәn berip jatqan halyq az. Osy mәselege alandaghan Qazaq tagham akademiyasy  elimizding әr aimaghynan ortalyq qúrudy qolgha aldy. Osy orayda oblystaghy Qazaq tagham akademiyasy Batys Qazaqstan salauatty taghamdanu ortalyghynyng diyrektory professor Tólendi Kәrimovpen tildestik.
- Ortalyqtyng ashylu sebebi turaly aitsanyz...

 

 

Kóp auru astan bolyp otyr...
Qazir elimizge syrttan keletin taghamnyng týri kóp. Ásirese, týrli gazdalghan susyndar men shekten tys tazartylghan taghamdar әbden súranysqa ie boldy. Shetelden keletin ónimge júrtshylyq ta ýiir. Al olardyng sapasyna mәn berip jatqan halyq az. Osy mәselege alandaghan Qazaq tagham akademiyasy  elimizding әr aimaghynan ortalyq qúrudy qolgha aldy. Osy orayda oblystaghy Qazaq tagham akademiyasy Batys Qazaqstan salauatty taghamdanu ortalyghynyng diyrektory professor Tólendi Kәrimovpen tildestik.
- Ortalyqtyng ashylu sebebi turaly aitsanyz...

 

- Bizding elimizde býgingi kýni  taghamtanu ghylymymen ainalysatyn bir ghana ghylymy ortalyq bar. Ol - Qazaq tagham akademiyasy. Áriyne, bir ortalyq jetkiliksiz. Sondyqtan akademiyanyng janynan elimizding ózge ónirlerinde de ortalyqtar ashu qajet boldy. Qazaq tagham ghylymynyng irgetasyn qalaushy akademik Tóregeldi Sharmanov osy mәseleni kóterip, oblys әkimining qoldauymen ótken jyldyng tamyz aiynda Batys Qazaqstan taghamtanu ortalyghy dýniyege keldi. Ortalyqqa qajetti  aqsha bólinip, bes aida birqatar  júmystar atqaryldy.
Jalpy, ortalyqtyng negizgi maqsaty - túrghyndardy salauatty taghamdanu jýiesine uaghyzdap, tagham arqyly taraytyn aurulardyng aldyn alu. Qazir halyq arasynda tagham arqyly taralatyn aurulardyng týri kóbeyip ketti. Búl taghamnyn  sapasyzdyghyna, qúnarsyzdyghyna baylanysty. Sonday-aq, syrttan keletin taghamnyng da týri kóp. Óitkeni bizding elimizde jogharghy dengeyde tagham dayyndaytyn kәsiporyndar az. Sondyqtan ónimning basym bóligin syrttan әkeluge mәjbýrmiz.
Dýniyejýzilik medisina ortalyghynyng mәlimeti boyynsha aurudyng 35-40 payyzy taghamdy dúrys paydalanbaghandyqtan payda bolady eken. Mәselen, medisinanyng tiygizetin kómegi - 12 payyz, al qalghany salauatty ómir saltyn ústanghangha bayla-nysty. Yaghny adamdar óz densaulyghyn kýtip, dúrys tamaqtana bilui kerek.
- Áytpese týrli aurulargha shaldyghady deysiz ghoy...
- Tagham arqyly taraytyn aurulardyng biri - semizdik. Sonday-aq, onyng qatarynda qant diabeti men atreskleroz, yod, ftor, temir, ózge de mikroelementter jetispeytin kóptegen aurulardyng týrleri bar. Asa qauipti isikting keybir týri de dúrys tamaqtanbau-dyng әserinen payda bolady. Sondyqtan biz osy jýieni halyqqa týsindirip, onyng ishinde dúrys tamaqtanu arqyly aurudyng aldyn alugha bolatynyn úghyndyruymyz qajet. Búghan bizding mýmkinshiligimiz bar.
Ortalyq júmysynyng jandanuy qarajatqa baylanysty. Qazir ortalyqtyng aldynda at-qarugha tiyisti qyruar sharua túr. Onyng ishinde oblysta óndiriletin taghamdardyng sapasyn zertteu, olardyng qúramyndaghy ózgeris-terdi anyqtap, qúndylyghyn arttyru, t.b. ózekti mәseleler bar. Sonday-aq, qazir Ýkimetimiz myqtap qolgha alghan mektep jasyndaghy balalardy tamaqtandyru mәselesi de  qatty oilandyryp otyr. Osy salada biz júmys istep jatyrmyz.
- Sonda qazirgi taghamdardyng sapasy qanday?
- Qazirgi kezde óndirilip jat-qan taghamdardyng qúramynda kýnbaghys mayy, aquyzdyn  qúndy týrleri, tagham talshyqtarynyn  jetispeushiligi bayqalady. Onyng esesine kómirsuy basym tagham kóp. Sonday-aq, asa tazartylghan taghamdy jii paydalanu da ýrdiske ainaldy. Tabighy azyq-týlik aza-yyp barady. Tipti, qazir barlyghy konservilenip, úsaqtalyp, pisirudi qajet etpeytindey kýide  úsynylyp jatyr. Týrli tagham qospalary qosylmay as dayyndalmaydy. Býginde  qospalardyn  1000-nan astam týri bar. Onyng barlyghy ziyandy bolmas, biraq onyng týrin kóbeytip, astyng týsin,  dәmin keltiru ýshin ondy-soldy qosa bersek, paydasynan ziyany kóp bolary anyq. Osydan keyin taghamnyng qúnarlylyghy azayady. Tipti, qazir taghamnan ulanu da kóbeyip ketti. Mәselen, songhy kezde dioksin degen u payda boldy. Ol fosfor qaldyqtarynyng auada azot qyshqyldarymen qosyluy arqyly týziledi. Adam aghzasynyng әlsirep, immundyq jýiening tómendeuine de osylardyng әseri bar.
Taghy bir mәsele, ekologiyalyq ahual da taghamnyng qúnaryna әser etedi. Qazirgi ekologiyalyq jaghdayda kókónisterding qúnarlylyghy azaymasa, jogharylaghan joq. Óitkeni kókónisting sapasy topyraq pen sudyng tazalyghyna   baylanysty. Qazirgi tanda keybir kókónisterding qúramynan uly zattar kezdesip jýr. Auyr metaldardan, ónerkәsipten shygharylatyn uly  qaldyqtar sol jerde ósirilip jatqan ónimge әser etpey qoymaydy. Mәselen, Amerika ghalymdarynyng zertteui boyynsha býgingi kýni sol elde  ósetin keybir kókónister men jemisterding qúramyndaghy mikro, makroelementterdin, kalisiy men fosfordyng dengeyi 40 pa-yyzgha deyin tómendep ketken.
- Al bizde she?
- Bizding elimizde kókónisterding sapasyn, onyng qúramynda qanday uly zattar bar ekenin anyqtaytyn arnayy zerthana joq. Óitkeni bizde sertifikattau ortalyghynyng ózi medisina jýie-sinde әli dúrys qalyptaspaghan. Al búny bir izge keltiru ýshin kóp uaqyt kerek. Eger atalghan jaytqa qarjy bólinse, tagham sapasyn anyqtauda qiyndyq tumasy anyq. Sondyqtan oblysqa tagham sapasyn anyqtaytyn zerthana qajet.
Býginde taghamnyng tórt týri bar. Birinshi - tiyimdi taghamdanu, ekinshi - emdik, ýshinshi - diyetalyq, tórtinshi - emdik-profilaktikalyq tagham. Osynyng ishinde diyetalyq jәne emdik-profilaktikalyq taghamdardy molyraq óndiru kerek. Ony óndiru óz aldyna, sony halyqqa jetkizetin tagham oryndary boluy qajet. Mәselen, búryn diyetalyq ashanalar bolatyn. Qazir onday oryndar joqtyng qasy. Gigiyenalyq talap boyynsha ashanalar men ózge de tamaqtanatyn oryndarda 20 payyzgha deyin diyetalyq ýstelder boluy kerek. Astyng qanday aurugha arnalghany turaly arnayy taghamdyq mәziri boluy qajet-aq.
- Al syrttan keletin taghamdardyng sapasy turaly ne aitasyz?
- Reseyden keletin taghamdardy sapasyz dep aita almaymyn. Óitkeni eki el arasynda úzaq jyldardan beri qalyptasqan dostyq qarym-qatynas bar. Kenes dәuirinde tipti etene aralasyp, azyq-týlikting týrin paydalanyp jýrdik. Sondyqtan búl elden keletin ónimning sapasyna kýmәndanbaugha bolady.
Al alys shetelden keletin taghamdargha saq bolu kerek. Onyng ishinde qazir Qytaydan keletin taghamdardyng sapasynan qorqugha bolady. Búl elden keletin taghamnyng basym bóligi sertifikattalmaghan. Mәselen, juyrda Qytayda balalar qúrghaq sýt qúramyndaghy melominnen ulanyp, әlem dýrlikti. Al melomin - óndiriste qoldanatyn himiyalyq qosyndy. Óndirushiler sýt qúramyndaghy aquyzdy  kóbeyteu ýshin sol melomindi asa kóp mólsherde qoldanghan. Qazir bizding elimizge kelip jatqan Qytay taghamdarynyng saqtau merzimi men shygharylghan kýnin, tipti, tagham qúramyndaghy zattardy da ajyratu qiyn. Taghamnyng qay uaqytqa deyin jaramdy ekenin anyqtay almaysyn.
Sonday-aq, qazir tagham, dәri-dәrmek salasynda «Bat-Baq», yaghny biologiyalyq aktivti qospalar payda boldy. Onyng adam aghzasyna qajetti keybir mikroelementterdi, aquyz týrlerin kóbeytu ýshin paydasy zor. Biraq qazir búny keybireuler aqsha kózine ainaldyryp aldy. Búl qospany satpaytyn kisi joq. Barlyq aurugha em retinde tolassyz satylyp jatyr. Satushylardyn  basym bóligi - medisinadan habary joq adamdar. Áriyne, satu kerek. Biraq dәrihana jýiesinde ghana saudagha shygharyluy tiyis.
- Aryqtatatyn qospalargha da qúmar bolyp baramyz...
- IYә, adamdardyng salmaghyn azaytatyn dәriler men tagham týrleri keninen nasihattaluda. Sapasyna qaramastan búnday ónimder elimizge aghylyp kelip jatyr. Al adamdar semizdik ishken astyng qúramyna baylanysty payda bolatynyn  týsine bermeydi. Qazirgi  taghamdarda semizdik tudyratyn kómirsular shamadan tys kóbeyip ketti. Mәselen, AQSh-ty semizderding shekten tys kóbeyyi alandatyp otyr. Semizdik te qaterli aurulardyng bastamasy ispetti.
Aurulardyng negizgi sebebi - túz, may, qant syndy azyqtardy mólsherden tys qoldanu. Bizding elimizde de semiz jandardyng qatary kóbeyip keledi.
- Oblysta óndiriletin taghamdardyng sapasy qanday?
- Jogharyda aityp ótkenimdey, bizde tagham sapasyn zertteytin arnayy zerthana joq. Sondyqtan da oblysta óndiriletin taghamnyng sapasy turaly aita almaymyn.  Qazirgi tanda oblys kólemin-de sýt, et ónimderin óndiru ong jolgha qoyylghan. Áriyne, ónim qúramyndaghy qajetti nemese qajetsiz elementterding qay dengeyde ekenin anyqtau tek qana zerthana kómegi arqyly jýzege asady. Sondyqtan ashyp aitu qiyn. Jәne osy mәselede bizding oblys-tyng ekologiyalyq ahualyn da úmytpauymyz kerek.
- Ortalyq júmysyn jandandyrugha baylanysty qanday sharalar jasalyp jatyr?
- Eger oblystyq әkimdik jәne densaulyq saqtau basqarmasy qoldau tanytsa, ortalyqtan zerthana ashsaq degen jospar bar. Sonday-aq, qazir balalardy tamaqtandyratyn, olar ýshin arnayy tagham dayyndaytyn ortalyq joq. Sondyqtan osy mәseleni de bir jolgha qoyymyz qajet. Sanitarlyq-epiydemiologiyalyq qadaghalau mekemelerimen baylanys jasap, qaladaghy bilim ordalarynyng balalardy qalay tamaqtandyryp jatqanyna baqylau jasadyq. Zertteu barysynda birqatar júmystardyng atqarylghanyn bayqadyq. Biraq bireuinde ystyq tamaq berilmese, endi birinde qúnarsyz taghamdar kóp.
Ýkimet balalardy 4-synypqa deyin tegin tamaqtandyru mәselesin de qolgha aldy. Eger osynday iygi sharalar qoldau tapsa, búl mәsele de birtindep sheshimin tappaq. Sonday-aq, audan, auyl mektepterining jayy da basty nazarda. Sondyqtan qazirgi bizding maqsatymyz - osy mәselening barlyghyn audan halqyna jetkizu. Bizding jasap jatqan sharuamyz - tamaqtanudyng týrli erejeleri jazylghan arnayy kitapshalar shygharyldy, týrli dóngelek ýstelder ótkizilip, basqosular úiymdastyryldy. Al búny jetildiruding joldary tipti kóp.

 

 

Kәmshat QOPAEVA.
"Aqtóbe" oblystyq gazeti 14 shilde 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406