Qazir zaman ózgerdi. Zamanmen birge adam da ózgerdi. Jiyrma birinshi ghasyrda qazaq azamattarynyn, sonyng ishinde jastardyng qazaqy namystarynyng oyanuy men serpilgenine shýkirshilik aituymyz kerek. Ásirese, kezinde Kenes Odaghy tyrnaghyn ayamay batyrghan soltýstik aimaqtarda. Ol últtyq qúndylyqtarymyzdy týgendeu barysynda taptyrmaytyn qadam ekenin aitpasa da týsinikti bolar. Biraq últtyq boyauymdy asyramyn, babadan qalghan múrany janghyrtamyn dep jelpingen jastardyng jolyna bóget bolar kedergiler de kóldeneng jolyghuda. Áriyne, qazaqtyghymyzdy dәleldeytin bólshekterding biri últtyq kiyim ekeni dausyz. Búryndary tek qana úlystyng úly kýni nauryzda, ya bolmasa týrli konsertterde ghana ongly shapan jamylyp, kesteli kóilek kiygenderdi kóretinbiz. Qazirgi uaqytta kósheden de iyqtaryna shapan jamylghan aqsaqaldar men kiymeshek kiygen әjelerimizdi jii úshyratamyz. Sonymen qatar jastar da zamanuy kostumderining arqasyna ya bolmasa jagha-jenine on saludy "modagha" ainaldyrdy. Ol ýshin quanu qajet. Biraq әttegen-ay aityp, san soghatyn da jaghdaylar joq emes.

Qazir zaman ózgerdi. Zamanmen birge adam da ózgerdi. Jiyrma birinshi ghasyrda qazaq azamattarynyn, sonyng ishinde jastardyng qazaqy namystarynyng oyanuy men serpilgenine shýkirshilik aituymyz kerek. Ásirese, kezinde Kenes Odaghy tyrnaghyn ayamay batyrghan soltýstik aimaqtarda. Ol últtyq qúndylyqtarymyzdy týgendeu barysynda taptyrmaytyn qadam ekenin aitpasa da týsinikti bolar. Biraq últtyq boyauymdy asyramyn, babadan qalghan múrany janghyrtamyn dep jelpingen jastardyng jolyna bóget bolar kedergiler de kóldeneng jolyghuda. Áriyne, qazaqtyghymyzdy dәleldeytin bólshekterding biri últtyq kiyim ekeni dausyz. Búryndary tek qana úlystyng úly kýni nauryzda, ya bolmasa týrli konsertterde ghana ongly shapan jamylyp, kesteli kóilek kiygenderdi kóretinbiz. Qazirgi uaqytta kósheden de iyqtaryna shapan jamylghan aqsaqaldar men kiymeshek kiygen әjelerimizdi jii úshyratamyz. Sonymen qatar jastar da zamanuy kostumderining arqasyna ya bolmasa jagha-jenine on saludy "modagha" ainaldyrdy. Ol ýshin quanu qajet. Biraq әttegen-ay aityp, san soghatyn da jaghdaylar joq emes.
Songhy uaqyttarda Pavlodar qalasynda týrli toylargha, әsirese ýilenu saltanatyna kelinderding qazaqsha kóilek kiii etek aldy. Ol qúptarlyq qúbylys. Biraq sol kelinderding kóbisi qalanyng qaptaghan kiyim dýkenderinen tabandarynan tausylyp jýrip oiy salynghan kiyim taba almaytynyna ne dersin. Qazirgi kýni aimaqta "Raysa" sәn teatry, "Vernisaj", "Stili" sekildi qalauyng boyynsha týrli últtyq kiyimder tigetin ortalyqtar bar. Biraq barlyghynda birdey kelinning sәukeleli kóilekterin taba almaysyn. Tapqan kýnning ózinde súnghaq boyly sәn kórsetetin bizbiykelerge arnalghan. Árbir ýige týiening tóbesinen sipaytynday kelin búiyra bermesi anyq. Búiyrghan kýnning ózinde layyqty kóilekterine qol jetkize almaydy. Sebebi kelin kóilekterining sany men týri shekteuli. Yaghny assortiyment az. Al jarytyp boy bermegen kelinderding kónili pәs bolmasyna lajy qalmaydy. Býgingi kýni týrli atelielerde qazaqy kelin kóilekteri joq emes bar, biraq az. Sol sekildi baghasy da estigen qúlaqty shynyldatyp, basyndy ainaldyrady. Mәselen, bir kelindi qazaqy oiy bar "shýberekpen" "qaptau" ýshin jalgha alugha qaltannan keminde 20-30 myng tenge suyryp beresin. Al satyp alghyng kelse nemese tiktiruge tapsyrys berseng onda qoradaghy qúnanyndy satugha tura keledi. Osynyng barlyghy toy saltanatynda últtyq naqyshta kiyinemin degen jastardyng janyn jasytyp túrghany jasyryn emes. Áriyne, qaladaghy týrdi mәdeny oshaqtarda kiyim tabylady. Biraq sahnagha shaqtalghan kiyimdi kez kelgen kelin kiyip, qayyn júrtynyng aldyna shyqpasy anyq. Onyng ýstine kóbisining boyauy shyghyp ketken. Osynyng barlyghy bolashaghyn oilaghandardyng qadamyna balta shauyp túr.
Bir qyzyghy, qalada ýilenu toyy salondary jeterlik. Barsang boldy qús sýtinen basqasyn tabuyna jol ashyq. Europalyq kóilekterding týr-týri, fatanyzdan keudene qadaytyn gýl shoghyna deyin bar. Tek aqshang bolsyn, qalaghanyndy qanjyghana bas. Al últtyq kiyim salondary atymen joq. Sondyqtan da últym degen jastar bas qúraghanda әr esikten syghalap jýruge mәjbýr. Áriyne, búl biznes ekeni dausyz. Bir sózben qayyrghanda qalada últtyq kiyim ýlgilerimen aqsha tapqysy keletinder joq sekildi. Qaysysymen sóilesseng de tiyimsiz deydi. Biraq qazirgi jastar toyynda qazaqsha kiyingisi keletinin eskersek, onyng barlyghy tek syltau sekildi bolyp kórinedi. Aymaqta izdep tappaytyn últtyq kiyimderding azdyghy úyatty jaghday ekeni ózimizge syn.

Beybit BÓJEN, Pavlodar qalasy
“Ayqyn” gazeti