2021 jyldyng 21 jeltoqsanynda astanada ótken Qazaq tili jәne әdebiyeti pәni múghalimderining «Qazaq tili men әdebiyeti: oqytu mәseleleri jәne jana kózqaras» atty respublikalyq sezinde, býkil últtyq orta mektepterdegi bilim beruding basty auruyna ainalghan «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformasy turaly Qazaqstan Respublikasy, Bilim jәne ghylym ministri A.Aymaghambetov: «Janartylghan oqu baghdarlamasynyn» jalpy filosofiyasy men iydeologiyasy dúrys», - dedi.

«Janartylghan oqu baghdarlamasyn» birneshe jyl týrli dengeydegi mektepterde әrtýrli synaqtan ótkizip, «Janartylghan oqu baghdarlamasynyn» tiyimdi ekenine qapysyz kóz jetkizgen kisishe, túp-tura dәl osylay dedi.

Ministrding osy sózine oray, shiyrek ghasyrdan astam pedogogikalyq júmys ótili bar, qazaq tili men әdebiyeti pәnining tәjiriybeli múghalimi retinde mening aitar sózim mynau:

Siz qatelesesiz, ministr myrza!

Orta mektepke arnalghan «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformasynda eshqanday da filosofiyalyq negiz joq! Al, iydeologiyalyq maghynasy bireu! Ol: qazaq balasyn bilimsiz mәngýrt etip, últ bolashaghyna balta shauyp, elimiz ben jerimizdegi tabighy qazba baylyqtargha mәngilik ie bolu ýshin jer iyesi qazaq últyn bilimsiz tobyrgha ainaldyru! Al, tobyrdy basqaru – әrqashan onay!

Bir memleketti basyp alu ýshin oghan soghys ashyp, atom bombasyn tastap, әure boludyng esh qajeti joq. Ol ýshin sol elding bilim jýiesin tas-talqan etsek boldy,-degen ústanymda bolghan shet eldik diyversiyalyq kýshter, bir adamgha tabynyp, jemqorlyq jaylaghan bizding avtoritarlyq jýiedegi paraqor sheneunikterdi para berip satyp alyp, «Qaraev tehnologiyasy», «Kembridjdik oqu әdisi», býgingi «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformalary arqyly elimizding qalyptasqan bilim jýiesin tas-talqan etip, últ bolashaghyn joyyp, tәuelsizdigimizding tamyryna balta shauyp jatqanday bolyp kórinedi maghan.

Nesi bar? Últtyng qauipsizdigin saqtaytyn komiytetting tóraghasynan bastap, «Otanyna satqyndyq jasady» degen kýdikpen ústalyp, tergelip jatqan zamanda, «memlekettik mýdde» degen úghymnyng ne ekenin de bilmeytin bizding jemqor sheneunikterden bәrin de kýtuge bolady.

Óziniz oilanyzshy, elimizding bolashaghy jas úrpaqtyng últtyq psihologiyasynyng qalyptasuynda jetekshi kýshke iye, últtyq ruh pen últtyq kodymyzdyng negizi – әdebiyet pәnin jýielep ghylymy negizde oqytpaytyn, qazaq tili pәnining grammatikasyn jýieli týrde terendete mengertip, qazaq tili pәninen diktant jazdyrmaytyn, «dúrys emes» dep oqushynyng qatesin týzetuge bolmaytyn, oqushygha oiyn jazbasha týrde sauatty jetkizuge ýiretpeytin «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformasy: «Memleketti basyp alu ýshin, sol elding bilim jýiesin tas-talqan etseng boldy»,-degen jogharyda aitqan oiymyzdyng anyq aighaghy emes pe? «Bilim jýiesin tas-talqan etseng boldy»,-degennen shyghady, jaqynda ghana, anyqtap aitqanda 2021 jyldyng 23 qarasha kýni ózim sabaq beretin ýsh 11-synyptyng sol kýni sabaqqa kelgen 48 oqushysynan jazbasha diktant alyp, diktant sonyna sintaksistik jәne morfologiyalyq taldaugha bir sóilem berdim. Ýsh synypta 61 oqushy bar. 13 oqushy týrli sebeptermen sol kýni sabaqqa kelmey qalypty. Diktant jazugha qatysqan 48 oqushynyng beseui – «3», qalghan 43 oqushy – «2», «4» ne «5» - joq.

Mine, «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformasy nәtiyjesining kórinisi!

Sonda, ýlken ómirge endi qadam basqaly túrghan uyzday jap-jas úl-qyzdarymyzdyng obaly kimge? Shyndyghyna kelgende, qazirgi oqushylar óz oiyn jazbasha jetkizu bylay túrsyn, auyzsha jetkizuge de shorqaq. Matematika, tariyh, fizika ne himiya pәni oqushygha ómir boyy kerek bolmauy mýmkin. Biraq, jazu jazbay túra almaytyn myna zamanda, oiyn jazbasha týrde jetkizu ýshin qazaq tili grammatikasy kez-kelgen qazaqqa ómir boyy kerek qoy! Osynday kýndelikti qajettilikti «Janartylghan oqu baghdarlamasy» qaperine almay, nege eskerusiz qaldyrghan?! Onyng ýstine, mazaqtaghanday etip, ÚBT-da qazaq tili pәninen «Oqu sauattylyghyn» qoyyp qoyypty. «Oqu sauattylyghynda» grammatikalyq súraqtar mýldem joq. Berilgen súraqtargha mәtin boyynsha jauap beresin. Súraqtardyng jauaby kóz aldyndaghy mәtinning ishinde túr. 11 jyl qazaq tilinde bilim alghan oqushygha «Oqu sauattylyghyndaghy» súraqtargha jauap beru – esh qiyndyq keltirmeydi. Óte jenil. Anyghyna kelgende, «Oqu sauattylyghyndaghy» súraqtar – oqu jospary boyynsha «Mazmúndama» jaza alatyn 3-4 – synyp oqushylaryna arnalghan súraq. Osynday da ÚBT bola ma? ÚBT-daghy «Oqu sauattylyghynan» 20 súraqtan 20 ball alyp, ÚBT-da «5» alghan oqushy diktantty «5»-ti aitpay-aq qoyayyn, «4»-ke ne «3»-ke jaza almaydy. Jogharyda men jazdyrghan diktanttan «2» alghandardyng kóbi, ÚBT-da «4» ne «5» alary sózsiz. Sonda, búl qanday bilim?

Bar oiy «Oqu sauattylyghynan» ÚBT tapsyryp, jogharghy oqu ornyna týsudi oilaghan oqushy qazaq tili pәninen grammatikany mengerudi oilamaydy da. Ol tipten qazaq tili pәnin kýndelikti ómirde esh paydasy joq, óte jenil, onay beriletin 2-3 – sortty pәnderding qataryna jatqyzyp qoyghan.

Qúday-au, joq bolsa eken ghoy... Allagha shýkir, A.Baytúrsynúly bastaghan jýzdegen tilshi ghalymdarymyzdyng ghasyrgha juyq ghylymy enbegining arqasynda, bizding qazaq tilimiz – grammatikasy qalyptasqan til bolyp eseptelinedi. Men oilaymyn, tilimizding qalyptasqan grammatikalyq zandylyqtaryn últ bolashaghy – jas úrpaghymyzgha ghylymy negizde terendetip oqytpay, olardy josparly týrde sauatsyz etu – últqa jasalghan qastandyq! Últ aldynda búdan ótken satqyndyq boluy mýmkin emes!

Biz qazir últ bolashaghy – óz jastarymyzdy ózining últy men tilin mensinbeytin sauatsyz da nadan, mәngýrt-niygelist etip óz qolymyzben tәrbiyelep jatyrmyz. Búl – tendesi joq tragediya! Osynday últtyq tragediyamyzdyng negizgi sebepkeri – Bilim jәne ghylym ministri A.Aymaghambetov myrzanyng tilimen aitqanda: «Filosofiyasy men iydeologiyasy dúrys»,- «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformasy!

Ózim synap otyrghan «Janartylghan oqu baghdarlamasyndaghy» qazaq tili men әdebiyeti pәnining negizgi kemshilikteri nede? Endi osyghan keleyik. Búryn da aitqanbyz, taghy da qaytalaymyz! Oqulyqtardyng eng basty kemshiligi – «Janartylghan oqu baghdarlamasyndaghy» qazaq tilining de, әdebiyet pәni oqulyghynyng da jazu stiyli óte tómen, oqushygha týsiniksiz nashar tilde jazylghandyghynda! Taqyrypqa oqulyqta berilgen tapsyrma say emes. Búl – bir! Ekinshiden, eng bastylary: «Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha jazylghan 5-10 – synyp aralyghyndaghy qazaq tili oqulyghynyng biz bayqaghan kemshilikteri myna tómendegisinshe:

1. 5-10-synyp aralyghyndaghy qazaq tili oqulyghynda Til bilimining grammatikasyn bar dep te, joq dep te aita almaysyz. Sebebi, «Janartylghan baghdarlama» boyynsha jazylghan qazaq tili oqulyqtarynda belgili ghylymy jýie joq. Mysaly: qazaq tilining «Fonetika», «Leksika» bólimderi 5-synypta da, 8-synypta da berilgen. 5-synyptyng Qazaq tili oqulyghynda til bilimining salalary «Fonetikanyn» da, «Leksikanyn» da, «Morfologiyanyn» da basyn bir jerge qosyp, qoyyrtpaq bylamyq jasap jibergen. Til bilimining kýrdeli ýsh salasyn 5-synyp oqushylary qalay birden mengermek?

2. Oqulyqtar ghylymy negizde jazylmaghan. Mektep oqushylary til bilimining «Fonetika», «Leksika», «Morfologiya», «Sintaksiys», «Stilistika» sekildi salalaryn jeke-jeke bir-birimen aralastyrmay, mektep oqushylarynyng jas ereksheligi men olardyng jeke túlgha retinde qalyptasu psihologiyasyn eskere otyryp, jenilden kýrdelige qaray kezegin búzbay oqytu kerektigin oqulyq avtorlary eskermegen.

3. Qazaq tili oqulyqtaryndaghy grammatikalyq erejeler men anyqtamalar ghylymy tilde jazylmaghan. Mysaly: Bastauysh atau septiginde túryp, is-oqighanyng iyesin bildiredi. Kim? Ne? Kimder? Neler? Kimim? Nem? degen súraqtargha jauap beredi, – dep, óte qarabayyr tilde jazylghan (8-synyp. Qazaq tili,124-bet) Biz oqushylargha ghylymy tújyrym men ghylymy tilde sóileudi mektep qabyrghasynan bastap ýiretuimiz kerek.

4. Oqulyq jazuda ghylymy jýie mýldem eskerilmegen әri oqushylardyng jas erekshelikteri de eskerusiz qalghan.

5. Qazaq tilin jәne onyng grammatikasyn basqa ghylym týrlerimen birge mengertemiz,- degen oy ústanymda bolghan avtorlyq újym, oqulyqqa basqa pәnderding taqyryptaryn engizu arqyly oqushylar oiyn negizgi qazaq tili pәninen mýldem basqa jaqqa búryp jibergen. Nәtiyjesinde mektep oqushylaryna Qazaq tili pәnining grammatikasy ekinshi, ýshinshi kezektegi mәsele sekildi bolyp kórinip qalghan.

Eng bastysy, «Janartylghan bilim baghdarlamasynyn» oqulyq avtorlary orta mektep oqu josparyndaghy Qazaq tili pәnining grammatikasyna jete mәn bermegeni bylay túrsyn, qazaq til grammatikasy mektep oqushysyna ne ýshin qajet ekenin týsinbeytin de sekildi.

Al, endi «Janartylghan bilim baghdarlamasyndaghy» Qazaq tilinen song Qazaq әdebiyeti pәni turaly oilasam: «Samarqanda bir apam bar, ol menen de ótken soraqy»,- degen sóz esime týsedi. Eng birinshi aitpaghymyz: Bizding tarihymyz ben mәdeniyetimizding últtyq kórinisi bayandalatyn bizding bay auyz әdebiyetimiz ben onyng týrleri jәne olardyng janrlyq erekshelikteri turaly «Janartylghan oqu baghdarlamasynda» bir auyz sóz joq. Últtyq әdebiyetimizding negizi bolghan, «Halyq auyz әdebiyeti» degen әdebiyet bizde bolmaghan sekildi.

Eger biz, býkil tarihymyz ben mәdeniyetimizding ózegi – auyz әdebiyetimizdi oqushylargha mektep qabyrghasynan bastap, ghylymy negizde, jýieli týrde oqytpasaq, jas úrpaq-mektep oqushylaryn elin, jerin, últynyng әdebiyeti men mәdeniyetin sýietin patriot etip qalay tәrbiyeleymiz? Ekinshiden, әdebiyet – ghylym. Ádebiyet ghylym retinde «Ádebiyet tarihy», «Ádebiyet syny», «Ádebiyet teoriyasy» degen ýsh bólimnen túrady. Janartylghan oqu baghdarlamasy boyynsha jazylghan qazaq әdebiyeti oqulyqtarynda jogharyda atalghan ýsh bólimning eshqaysysy da ghylymy negizde tolyq qamtylmaghan. 10-synyp әdebiyetinde әdeby janrlar men әdebiyet kórkemdegish qúraldaryna avtor shygharmasymen baylanystyrmay jeke-jeke týsinik bergenimen, oqulyqqa engizilgen avtorlar shygharmalaryna tarihiy-әleumettik túrghydaghy syn jәne teoriyalyq taldau jasalynbaghan. Shygharmashylyq túlghalardyng ómir sýrgen uaqytyna qaray, әdebiyetti kezen-kezenge jiktey otyryp, әdebiyet belgili jýiemen ghasyr-ghasyrgha bólinip toptastyrylmaghan. (Mysaly: «XIX-ghasyr әdebiyeti», «XX-ghasyr әdebiyeti» degen sekildi.) Ádebiyetti ghylym retinde oqytuda qalyptasqan osynday әlemdik ýrdisti avtorlyq újym eskerusiz qaldyrghan. Búl jerde de, әdebiyet pәni boyynsha ótetin taqyryptarda oqushynyng jas ereksheligi eskerilmegen. Mysaly: 5-synypqa arnalghan Qazaq әdebiyeti oqulyghynda (Avtorlary: S.Ch.Túrsynghaliyeva, R.Zaykenova) «Ádebiyet teoriyasy» aidarymen «Povesti turaly týsinik», «Taqyryp», «IYdeya», «Ángime janry», «Sujet», «Sujettik baylanys», «Teneu», «Epiytet», «Kompozisiya» turaly aityp ótken. Eng qyzyghy, әdebiy-teoriyalyq terminder «Qazaq әdebiyeti» ensiklopediyalyq anyqtamasynda qalay jazylsa, avtorlyq újym «Ensiklopediyalyq anyqtamalyqtyn» bir sózin de ózgertpey, dәl sol qalpynda qiyp alyp, 5-synyp «Ádebiyet oqulyghyna» engizgen de jibergen. Kýlesing be, jylaysyng ba?...

«Jiyendik jasapty» dep oilap qalmasyn degen bolu kerek, avtorlar toby әdebiy-teoriyalyq úghymdar alynghan derekkózderdi 5-synyp «Ádebiyet oqulyghynda» kórsetip te qoyypty.

Aynalayyndar-au, «Qazaq әdebiyeti» ensiklopediyalyq anyqtamalyghyn 5-synyp oqushysy týgili, arnayy ghylymy dayyndyghy bar ýlken adamnyng ózi әreng týsinedi.

Jalpy, «Ádebiyet teoriyasy» bastauysh synyptan keshe kelgen, 5-synypta oqityn 10-11 jastaghy oqushy balagha ne ýshin kerek? Taqyryp oqushynyng jas ereksheligine mýldem sәikes kelmeydi. Jaraydy, múghalim aitqan song týsinbese de, osy әdebiy-teoriyalyq úghymdardy oqushy jattap aldy delik. Jattandy bilim kimge, ne ýshin kerek?

Jattap alghan bilim mektepting tabaldyryghynan attay bere esten shyghady da úmytylady. (Á.Bókeyhan, Seruen jasap zertteu әdisi. Ghylymy maqala. Tandamaly, 256-bet. «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy. Almaty, 1995 jyl)

Aksiomagha ainalghan osy ghylymiy-pedagogikalyq tújyrymdy oqulyq avtorlary qaperine nege almaghan?!

Eng bastysy, mektep okushylaryna әdebiyet pәnin ghylym retinde oqytudy avtorlyq újym maqsat etpegen. Búl – oqulyqtyng mazmúny men sapasyna ýlken núsqan keltirip, oqulyqty týkke alghysyz, jaramsyz etip kórsetip túr. «Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha jazylghan qazaq tili jәne әdebiyeti pәni oqulyq avtorlarynyng ústanghan eng negizgi basty qaghidasy, ol – jana oqulyqtardy búrynghy oqulyqtargha barynsha úqsatpaugha tyrysqan sekildi. Oqulyq avtorlarynyng búl әdisi – oqulyqtyng ghylymy negizine ýlken núsqan keltirip, onyng bilimdilik sapasyn syn kótermeytin óte tómengi dәrejege týsirip jibergen.

Toqsan auyz sózdi birer sózben týiindesek: «Janartylghan oqu baghdarlamasy» boyynsha jazylghan 5-11-synyp aralyghyndaghy qazaq tili men әdebiyeti pәnining oqulyqtary,pәn múghalimderin bylay qoyghanda, mektep oqushylarynyng qarapayym súranysyna da jauap bere almaydy.

Elimizding bilim salasynda jasalghan sansyz kóp reformalardyng birde-bireui ong nәtiyje bermedi. Nege? Sebebi, búl «bilim reformalarynyn» avtory bireu. Ol – biylik. Kýlli adamzatty órkeniyetting biyik shynyna jeteleytin demokratiyalyq qúndylyqtardan júrday, әmirshil de әkimshil jýie – biylik oilap tapqan kez-kelgen reforma ong nәtiyje bermesi haq! Sebebi, reformalyq ózgerister tómennen – halyqtyng qaynar ortasynan bastau aluy shart! Memleketimizding irgetasyn nyghaytyp, bolashaghymyzdy biyik belesterge bastaytyn bilim salasy – biylikten tys túrugha tiyis. Sondyqtan da, osydan bir ghasyrdan astam uaqyt búryn qabyldanghan Últtyq demokratiyalyq «Alash» partiyasynyng baghdarlamasynda: «... oqu joly óz aldy avtonomiya týrinde boluy; ýkimet oqu isine kirispeui»,- kerek dep, taygha tanba basqanday anyq jazdy. (Á.Bókeyhan. Shygharmalary. 256 bet, IX tom «Saryarqa» baspasy, Astana 2016 jyl) Shyndyghyna kelgende, ghylym-bilimdi basqaru atqarushy biylikten tys túrugha tiyis. Sebebi, kez-kelgen atqarushy biylik – uaqytsha. Al, últtyng órkeniyetke jetui men damu strategiyasyn aiqyndaytyn ghylym-bilim – mәngilik. Uaqytsha biylik arqyly ghylym-bilimning mәngilik jolyn basqara almaysyn. Damyghan memleketterdegidey ghylym-bilimdi damytudyng ghylymy jýiesin qalyptastyruymyz kerek. Órkeniyetting biyigine jetkisi kelgen kez-kelgen memleket, ghylym-bilimning ósip-órkendeuine jaghday jasaugha mindetti. Al, bilim negizi – orta mektep qabyrghasynda qalanady. Búl – aksioma.

Meninshe kez-kelgen reforma tómennen bastaluy shart. Al, bilim beru jýiesining tómengi buyny bolyp sanalatyn orta mektep baghdarlamasy boyynsha jasalynatyn bilim reformasyn – bilim jýiesin jetik biletin tәjiriybeli mektep múghalimderi men osy salanyng belgili ghalymdaryn qatystyra otyryp, keng kólemdegi halyq talqylauy arqyly jýzege asyryluy tiyis. Týrli «reformalardan» әbden sharshaghan elimizding bilim salasynyng qazirgi tanda kezek kýttirmeytin eng basty mәselesi, ol – bilim beruding Últtyq konsepsiyasyn jasau bolyp tabylady.

Qúrmetti Ashat Qanatúly!

Men sizding azamat retindegi jeke óz basynyzgha qúrmetpen qaraymyn. Alayda: «Janartylghan oqu baghdarlamasynyn» jalpy filosofiyasy men iydeologiyasy dúrys»,- degen pikirinizben eshuaqytta kelise almaymyn. Búl «Janartylghan oqu baghdarlamasy» atty bilim reformasymen ne ýshin kelise almaytyndyghymdy jogharyda týsindirip bere aldym dep oilaymyn.

Áriyne, týsinem. Synau әr uaqytta da onay. Sondyqtan da men belgili tilshi jәne әdebiyetshi ghalymdarmen qatar kóp jyl mektepte ýzdiksiz júmys atqarghan tәjiriybeli pedagog múghalimdermen kelise otyryp, ózim jasaghan «Últtyq mektepterdegi jalpy bilim beruding jәne qazaq tili men әdebiyeti pәnin oqytudyng qysqasha tújyrymdamasyn (konsepsiyasyn)» úsynghym keledi.

Últtyq mektepterdegi jalpy bilim beruding jәne qazaq tili men әdebiyeti pәnin oqytudyng qysqasha tújyrymdamasy (Joba)

Últtyq mektep qanday bolu kerek?

Ol ýsh satyly:

1. 1-4—synyp bastauysh synyp.

2. 5-9—synyptar negizi synyp.

3. 10-11—synyp joghary synyp.

1-4—synyptar aralyghyndaghy bastauysh synyptardyng negizgi mindeti: balagha halqymyzdyng salt-dәstýrin tanystyra otyryp, dúrys oilanugha, (logikalyq jýiege) matematikanyng tórt amalyn iygere otyryp, sauatty jazyp, oiyn dúrys jetkize alugha ýiretu. Ol ýshin:

1. Halyq auyz әdebiyeti ýlgileri ertegi, anyz, epostyq jyrlar, maqal-mәtelder, sheshendik sózder, janyltpashtardy keninen qoldanyp, búlardy balagha jattatqyza otyryp, balany dúrys oilanyp, óz oiyn auyzsha jәne jazbasha jetkize alugha ýiretu. Búl jasta balagha kóp jattatqyzu kerek. Ol balanyng este saqtau qabiletin kýsheyte otyryp, dúrys oilanugha, dúrys sheshim shyghara alugha ýiretedi. Halyq auyz әdebiyeti ýlgilerin kóp bilu – óz últynyng tilin, salt-dәstýrin, últtyq psihologiyasyna balany jastay qanyqtyryp, otansýigishtik qasiyetke baulidy. Bastauysh synyptarda balany qyzyqtyra otyryp, jasyna layyqty әdeby kitaptar oqugha ýiretken jón. Bastauysh synypty bitirgen bala (4-synyptan son) oqyghan kitaptarynyng mazmúnyn auyzsha jәne jazbasha sauatty týrde jetkize alatyn bolu kerek. Matematika pәninen tórt amaldy iygere otyryp, kóbeytu kestesin jattatqyzyp, "qyzyqty matematika" sekildi mәsele esepterdi kóp shygharu kerek. Shahmat oinaugha, suret salyp, qabiletine qaray últtyq aspaptarda oinay alugha ýiretken jón. Eskertu: Bastauysh synyptarda shet tilin jәne kompiuter oqytugha mýldem bolmaydy.

2. Orta synyp, 5 – 9—synyptar aralyghynda Qazaqstan tarihy, Qazaq tili jәne әdebiyeti, Qazaqstan geografiyasy jәne halqaralyq ghylymdar: matematika, himiya, fizika, biologiya, shet tili, geografiya sekildi pәnder jәne suret, syzu, enbekke baulu, dene shynyqtyru sekildi pәnder jýruge tiyis.

3. 10-11— jogharghy synyptarda balany beyimine qaray oqytyp, bolashaq mamandyghyna qaray toptastyrghan jón. Olar:

1. Jaratylystanu.
2. Qoghamdyq pәnder.
3. Kәsiptik tehnikalyq mamandyqtar.

Búl synyptarda óz baghdarlamalaryna sәikes halyqaralyq ghylymdar (matematika, himiya, fizika, biologiya, geografiya) men birge Qazaqstan tarihy, qazaq tili men әdebiyeti, Qazaqstan geografiyasy jәne shet tili, kompiuter, qoghamtanu, abaytanu, dene shynyqtyru sekildi pәnder jýruge tiyis. Ayta ketetin bir mәsele: Biz qazir kerek, kerek emes pәndermen balanyng basyn "qoqys jәshigine" ainaldyrdyq. Balanyng sabaghy ómirmen tyghyz baylanysty jenil әri qyzyqty bolu shart. Bala erkin ósui ýshin, bos uaqyttar mol bolyp, sol kezderde sport, muzyka sekildi beyimdi seksiyalargha kóp baru kerek. Qoghamdyq pәnder qazirgi "janartylghan bilim baghdarlamasy" sekildi emes, ghylymgha negizdelgen ghylymy baghytta jýru kerek. Mysaly: Qazaq tili pәni, til bilimining salalary: fonetika, leksika, morfologiya, sintaksis sekildi salalar boyynsha, al әdebiyet pәni auyz әdebiyeti, 18, 19, 20-ghasyr әdebiyeti dep, әdebiyet tarihy, syny, teoriyasy negizinde oqytylu kerek.

«Qoghamtanu» pәni turaly

«Qoghamtanu» pәni – oqushyny ózi ómir sýrip otyrghan qoghamnyng ishki zandylyqtarymen terennen tanystyra, oqushyny mektep qabyrghasynan bastap ýlken ómirge beyimdeu qajet. Ol ýshin: «Qoghamtanu» pәnin «Otbasy» (Semiya), «Qoghamnyng әleumettik jaghdayy», «Ózin-ózi tanu», «Ekonomika», «Finans», «Bank jýiesi», «Memlekettegi zang jýiesi», «Áleumettik túrmystyq jaghday» sekildi týrli bólimderge bólip, oqushyny ózi ómir sýrip otyrghan qoghammen tanystyra kele, ony ýlken ómirge beyimdey otyryp oqytu – «Qoghamtanu» pәnining basty maqsaty bolmaq.

Endi, «Abaytanu» pәni turaly

Halyqymyzdyng kýlli tarihy men әleumettik jaghdayyn, psihologiyasyn, tilining kórkemdik jýiesin Abay shygharmashylyghy arqyly oqytugha kerek. Sondyqtan da, «Dintanu» pәnining ornyna «Abaytanudy» kirgizip, әlemdik dinning tarihyna Abaydyng diny kózqarasy arqyly keninen toqtala otyryp, týsindiru shart. «Abaytanu» pәnin orta mektepterde jeke pәn retinde oqytu kerek. Qazirgi tanda «Abaytanu» pәni qoghamdyq synyptarda ghana mektep әkimshiligi sheshimimen qosymsha-fakulitativ sabaq retinde jýredi. Búl – ýlken qatelik! Osy qatelikting ornyn joyatyn mezgil jetti.

Orta mektep baghdarlamasyndaghy Qazaq tili pәnin oqytu tújyrymdamasy

Orta mektep oqu josparyndaghy Qazaq tili pәni oqushyny dúrys oilanugha ýirete otyryp, oilaghan oiyn jazbasha týrde sauatty  jetkizu ýshin, til bilimining Fonetika, Leksika, Morfologiya, Sintaksiys, Stilistika salalaryn ghylymy negizde, grammatikany aldynghy oryngha shygharyp, ótken taqyrypqa baylanysty jattyghular jaza otyryp oqytu kerek. Meninshe, orta mektep oqu josparyndaghy Qazaq tili pәnin oqytu saghaty myna tómendegisinshe bolu kerek.

Qazaq tili pәni:

5—synyp—Fonetika —102 saghat, aptasyna ýsh ret.

6—synyp—Leksika—102 saghat, aptasyna ýsh ret.

7—synyp —Morfologiya —102 saghat, aptasyna ýsh ret.

8—synyp – Morfologiya —aptasyna eki ret.

9—synyp —Sintaksis —68 saghat aptasyna eki ret.

10—synyp – Stilistika —34 saghat, aptasyna bir ret. (Búl oqu kursynda oqushynyng auyzsha sóileu daghdysyn qalyptastyra otyryp, sheshendik sózderge, mәnerlep sóileuge, sahna tili men kópshilik aldynda sóilep ýirenuge ýiretken jón.)

11—synyp —Stilistika —34 saghat, aptasyna bir ret. (Búl kursta oqushynyng jazu stiylin qalyptastyra otyryp, iskerlik qaghazdar: Ótinish, Enbek sharty, Týsinik jazu sekildi is-qaghazdaryn jazugha jәne Esse, maqala, oi-tolghau, Shygharma jazugha ýirete otyryp, óz pikirin auyzsha jәne jazbasha qorghay biluge ýiretu kerek.

Orta mektep baghdarlamasyndaghy Qazaq әdebiyeti pәnin oqytu tújyrymdamasy

Orta mektep oqu josparyndaghy Qazaq әdebiyeti pәnin oqytudaghy negizgi maqsat—oqushyny halqymyzdyng til-óneri, etno-mәdeniyeti, salt-dәstýri jәne tarihymen terennen tanystyra otyryp, oqushyny últyn sýnge tәrbiyeley kele, oqushygha óz oiyn auyzsha jәne jazbasha týrde jetkizip jәne ony qorghay otyryp, belgili taqyryp boyynsha «Shygharma», «Esse», «Oy tolghau» jaza biluge ýiretu kerek. Meninshe, orta mektep oqu josparyndaghy Qazaq әdebiyeti pәnin oqytudyng qysqasha jyldyng jospary myna tómendegishe bolu kerek.

5—synyp. 68 saghat. Aptasyna eki ret. Búl synypta balanyng tili men úghymyna jenil, Halyq auyz әdebiyeti ýlgileri: Ertegiler, Maqal-mәtelder, Anyz әngimeler, Janyltpashtar jәne úghymgha jenil balalar aqyndarynyng ólenderi men Berdibek Soqpaqbaevting "Mening atym Qoja" povesin oqytu kerek.

6—synyp. 68 saghat, aptasyna eki ret. Búl synypta "Qobylandy batyr" jyry, Ertegiler, Abay ólenderi men Jyraular poeziyasyndaghy 6—synyp oqushysynyng úghymyna layyq ólenderdi jattatqyza otyryp, býgingi balalar әdebiyetining ókilderi Tynymbay Núrmaghanbetov, Sayyn Múratbekov taghy basqa sol sekildi jazushylardyng shygharmalaryn oqytu kerek.

7 jәne 8—synyptaghy әdebiyet pәnderi de aptasyna eki ret, jyldyq oqu jospary 68 saghattan bolu kerek. 7-8—synyptarda oqushy әdebiyet pәninen býgingi Qazaq әdebiyetining klassikteri : Ybyray Altynsariyn, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Maghjan, Jýsipbek, Múhtar Áuezov, Beyimbet Mayliyn, Sәbit Múqanov, Iliyas Jansýgirov, S. Torayghyrov, S. Seyfulliyn, Ghabit Mýsirepov, Tahauy Ahtanov, Ábdijәmil Núrpeyisov, Sherhan Múrtaza, Ábish Kekilbaev, T. Ábdikov, M. Maghauiyn, Oralhan Bókey, Dulat Isabekov, Kәdirbek Segizbaev, Beksúltan Núrjekeev sekildi jazushylar men aqyndar Abay, Maghjan, Múqaghali, Qadyr, Túmanbay, Múhtar Shahanov, Tólegen Aybergenov taghy basqa sol sekildi aqyn-jazushylardyng 7-8—synyp oqushylarynyng úghymyna layyq shygharmalaryn oqytu kerek.

9—synyp. 68 saghat. Aptasyna eki ret. Búl synypta әdebiyet pәni, «Halyq auyz әdebiyetinin» barlyq týrleri, janrlary, ghylymy negizde, әdebiy-teoriyalyq túrghydan taldana otyryp oqytylu kerek. Sonymen, 9—synyp әdebiyeti pәni týgel «Halyq auyz әdebiyeti» jәne olardyn  týrlerine yaghny últymyzdyng folikloryna berilu kerek.

10—synyp. 68 saghat. Aptasyna eki ret. Búl synypta últymyzdyng әdebiyeti halqymyzdyng tarihymen baylanysty oqytylyp, Qazaq әdebiyetin dәuir-dәuirge bólip oqytu kerek. Mysaly: Qazaq әdebiyeti 1) Islam dәuirine deyingi әdebiyet;  2) Islam dәuirinen keyingi әdebiyet dep ýlken eki topqa bólgen jón. 1. Islam dәuirine deyingi әdebiyetke Erte Týrki dәuirindegi әdebiyet (Orhon Eniysey jazbalary). 2. Islam dәuirinen keyingi әdebiyet: Jýsip Balasaghún, Ahmet Igýneki, Qoja—Ahmet Yassaui, Altyn Orda dәuirindegi әdebiyet jәne jyraular poeziyasyn (15—19 ghasyrlar) oqytu kerek.

11—synyp. 68 saghat. Aptasyna eki ret. 20—21 ghasyrdaghy qazaq әdebiyeti; a) 20—ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy әdebiyet; ә) Ádeby baghyttar men aghymdar; b) Kenes dәuirindegi әdebiyet; v) 60—90 —jyldardaghy әdebiyet; g) Tәuelsizdik túsyndaghy әdebiyet.

Áriyne, orta mektep baghdarlamasyndaghy әdebiyet pәnin týrli dәuirler men ghasyrlargha jiktep, bóle otyryp oqytqanda, oqyp jatqan ghasyrdyng barlyq әdeby ókilderin týgel qamtu mýmkin emes. Ádebiyet pәnining orta mektep baghdarlamasyndaghy oqu jospary ýshin ol shart ta emes. Eng bastysy, sol әdeby dәuirding «Tarihiy-әleumettik jaghdayyn» oqushy úghymyna say etip, «Qazaqstan tarihy» pәnimen baylanystyra otyryp, әdeby formada terennen talday kele, sol dәuir әdebiyetining eng talantty degen ókilderining ghana shygharmalaryn mektep oqulyghyna engizu kerek.

Áriyne, búl tújyrymdama – joba. Mýmkin, belgili ghalymdar men tәjirbiyeli mektep múghalimderin qatystyra otyryp, búl jobany últtyq mýdde túrghysyndaghy týrli úsynystarmen tolyqtyra kele, kópshilik halyq bolyp talqylauymyz kerek. Búl aldaghy kýnning enshisindegi kezek kýttirmeytin sharua ekendigi anyq. Qalay desek te, bilim beruding «Últtyq tújyrymdamasyn» qabyldaytyn kez jetti, ministr myrza!

Últ bolyp úiymdasyp, bilim beruding «Últtyq tújyrymdamasyn» býgin qabyldamasaq erteng kesh bolady. Biz, qazaqtar ómir boyy «Tarih kóshinen» kenje qalyp, keshigip jýrgen halyqpyz. «Tarih kóshinen» kenjelep qaluymyzdyng da negizgi sebebi: «Últtyq bilim jýiesin» qalyptastyra almaghandyghymyzda ekenin moyyndaugha tiyistimiz. Dәl osy joly bilim beruding «Últtyq tújyrymdamasyn» jasaudan keshiksek, keler úrpaghymyzdy óz qolymyzdan «mәngýrt» etip, olardy mәngilik qúldyqqa baylap beremiz! Ata-babamyzdyng ruhy aldynda qarabet bolghan bizderdi Tarih mәngi keshirmeydi! Oilanayyq, aghayyn! Pikir bildirip, aqyl qos!

Núrghaly Mahan,

Jogharghy sanatty «Sheber-pedagog»

Abai.kz