«Til – últtyng túghy­ry, úrpaqtyng ghúmyry…Bile bilsek,
 últtyq qa­uipsizdik tilimizdi qadirleuden bastalady».
Qasym-Jomart Toqaev.

ELIMIZDI QAZAQ TILI QÚTQARADY

Memlekettik hatshy Erlan Karin jurnalist Maqsat Tolyqbaygha bergen súhbatynda «Jana Qazaqstan» jayly óz oilarynyzdy ortagha sal degennen keyin, mende «Jalghan sóileu jana Qazaqstanda bolmasyn» degen baghytta osy maqalany bastadym.

Erlan myrzany Maqsat halyqtyng ókili retinde manyzdy súraqtar kótere otyryp bir shiratyp aldy. Jýrekten shyqqan sóz jaqsy órbidi, is qalay bolar eken, biylik әli de 20 myng bandiyt-terroristen bas tartar emes. «Shetelden terrorister úshyp keldi», «aeroportty osylar ýshin basyp aldy» (kýzetsiz bos qalghan), «Almatynyng týbinde әue-desant bólimsheleri úrys jýrgizude», «qaruly top eki týn boyy polisiya departamentin shabuyldady», «jasyryndy, juyndy, qyryndy, polisiya kiyimin kiydi, qayta úshyp ketti»... Áyteuir dәlelsiz «qyryq ótirik» jalghasuda. Sonda qúzyrly organdar osylardy tek qana baqylap otyrdy ma, nege ústamady? Olardy joydyng ornyna egemendi elimizde beybit sherude әdildik talap etken halyqty atugha búiryq berilip, tarihymyzdyng taghy bir qasiretti betin ashtyq.

Nege búnday qatigezdik oryn aldy, ony juyq arada bile jatarmyz. Alayda osy elimizding qúldyrap, qangha bóguining basty sebepterining biri, talay ret aitylghan kýrdeli mәsele - ol Últtyq iydeologiyanyng joqtyghynan bolyp otyr...

Últtyq iydeologiya – qazaq tilinen, dilinen, qazaq halqynyng kóne tarihynan bastau alady. Eger bizding memleketimiz myndaghan jyldar boyy qalyptasqan qazaq halqynyng әdet-ghúryp, salt-dәstýrin, ruhyn, tilin iydeologiyanyng basty túghyry retinde qabyldasa, kópshilikti osynday qayyrshylyq jaghdaygha jetkizbes edik, opasyzdar tónkeris úiymdastyryp, qayghyly qantarda qazaq qazaqqa oq atyp, týrmelerde jazyqsyz jandardy qatygezdikpen, jantýrshigerlik qinaular bolmas edi. Jazushylar men tarihshylar óz oilaryn әli aita jatar, mening taghy da qozghaytyn «jalyndaghan ot» taqyrybym, ol – memlekettik til problemasy.

Konstitusiyanyng 7-babynda «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til - qazaq tili», - delingen. Osy aitylghandy taldap, mәning ashyp bereyin.

Preziydent Toqaev songhy joldauynda: «Ata Zang boyynsha Qazaqstanda bir ghana memlekettik til bar. Búl – qazaq tili», - dedi. Dúrys, jogharydaghygha sәikes aitylghan. Ári qaray sózin jalghastyra kele Preziydent: «Orys tili resmy til mәrtebesine iye», - dedi. Alayda búl – óreskel qatelik, qoghamdy shatastyru. Nege deysiz ghoy? Konstitusiyany, zandardy on ret aqtarsanyz da búnday sózdi tappaysyz. Demek, Memleket basshysyn, Qazaqstan halqyn til mәselesinde qoghamda dýrbeleng tudyru maqsatynda qaramaghyndaghylar shatastyryp, adastyryp әdeyi ushyqtyryp otyr. Óitkeni halyqaralyq tәjiriybede resmy tilding mәrtebesi keybir elderde memlekettik tilmen tenestirip, ony basqaru, zang shygharu tili dep kórsetken. Al osy sózdi kim, ne ýshin Preziydentke aitqyzyp otyr, búl qazaqty ózge etnostardy bir-birine ólispey berispeytin til maydanyna aidap salu әreketi. Dulat Isabekov aghamyz eskertkendey: «Endigi ýlken kóterilis qazaq tili ýshin bolady», - degenine aparuy mýmkin jaghdaylar.

Tilderding qoldanyluynyng qúqyqtyq negizderin retteytin «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» arnayy zannyng 4-babynda: «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili.  Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili», - dep kórsetilgen. Demek, atalghan zang Konstitusiyadaghy memlekettik til mәrtebesin anyqtap, damyta otyryp, qazaq tili – memleketti basqaru, zang shygharu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili dep bekitti. Zandardy zerdeley kele aitatynymyz - Qazaqstanda memlekettik resmy til bireu - ol qazaq tili!

Osy aitylghandy Konstitusiyalyq Kenes 2007 jyly 23 aqpandaghy №3 normativtik jalpygha birdey mindetti kýshi bar Qaulysymen bylay dep bekitti. «Memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda memlekettik til - qazaq tili men resmy týrde paydalanylatyn orys tilining teng qoldanyluy búl songhysyna (orys tiline) ekinshi memlekettik til mәrtebesi beriletinin bildirmeydi.  Memlekettik til mәrtebesining ýstem boluy onyng jariya-qúqyq salasynda qoldanyluynyng airyqshalyghy ne basymdylyghy Konstitusiyada bayandy etilip, zandarda belgilenui mýmkin ekendigin bildiredi».

Jogharyda kórsetkenimizdey, Konstitusiyadaghy «orys tili resmy til» degen sóz zang baptarynda mýldem joq, alayda atalghan 7-baptyn 2-tarmaghynda: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady», - dep aitylghan. Demek, «resmy týrde» degen sóz tirkesteri bar, biraq búl «orys tili resmy til» degendi bildirmeydi.

Endi qay jerde, qalay orys tilining resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylatynyng aitayyn. Olar memlekettik úiymdar - azamattyq zandarda kórsetilgen atap aitsaq:  memlekettik kәsiporyndar, mekemeler, sharuashylyq seriktestikter aksionerlik qoghamdar basqasha aitqanda qúryltayshysy menshik iyesi memleket bolatyn kompaniyalar men zandy túlghalar, jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdary mәslihattar. Osy aitylghannan shyghatyn qorytyndymyz, atalghan memlekettik úiymdarda qyzmet etetin mamandardyng barlyghy qazaq jәne orys tilderin bilui mindetti.

Endi osydan kelip tuyndaytyn basty súraq, memlekettik til - qazaq tili elimizde memlekettik túrghyda qalay qoldanyluy kerek? Osyny anyqtau ýshin biz kýndelikti kórip, estip jýrgen Qazaqstan Preziydenti, Ýkimeti, Parlamenti jәne ortalyq atqarushy organdar ministrlikter t.b memlekettik tildi bilip sóileuge mindetti me degen oy tuyndaydy.

Konstitusiyagha, zandargha saraptama jasap osy atalghan memlekettik organdargha, jogharyda aitqanymyzday orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylatyny jayly búlargha qatysty ereje joghyn salystyryp bildik.

Óitkeni memlekettik organ men memlekettik úiym úqsas úghymdar bolghanymen Konstitusiyada bólek qoldanylghan jәne olardyng qúqyqtyq mәrtebesi mýldem ózgeshe. Memlekettik organ belgileri Ákimshilik rәsimdik-prosestik kodeksting 4-babynda berilgen, olar  «jalpygha birdey mindetti minez-qúlyq qaghidalaryn aiqyndaytyn aktilerdi basyp shygharu; әleumettik manyzy bar qoghamdyq qatynastardy basqaru jәne retteu;  memleket belgilegen jalpygha birdey mindetti minez-qúlyq qaghidalarynyng saqtaluyn baqylau jónindegi funksiyalardy memleket atynan jýzege asyratyn memlekettik biylik úiymy». Osy kodekste kórsetilgender arqyly biz memlekettik úiymdarda atalghan belgilerding funksiyalardyng joghyn bildik.

Qazaqstan Ýkimeti turaly Konstitusiyalyq zannyng III tarauynda memlekettik organdarynyng tizbesi berilgen, olar - Preziydent, Parlament, ministrlikter, jergilikti atqarushy organdar dep kórsetilgen. Tek qana osy tizbede 4-bapta berilgen barlyq belgilerding baryn bayqadyq, osylay memlekettik organdardyng erekshe aiyrmashylyghyn bildik. Aytylghannan týsingenimiz osy 7-baptyn 2-tarmaghynda  kórsetilgenderden basqalalary - barlyq memlekettik organdar Preziydent, Ýkimet, Parlament, ministrlikter, agenttikter t.b tek qana qazaq tilinde sóilep qyzmet etui kerek búl Konstitusiya talaby.

Taghy osy oiymyzdyng dәleldemesi ol Konstitusiyanyng 41-babyndaghy  Qazaqstan Preziydenti bolyp tumysynan Respublika azamaty bolyp tabylatyn,.. memlekettik tildi erkin mengergen, ...Respublika azamaty saylana alady delinui bolyp túr. Búdan bayqaghanymyz Preziydent orys tilin, qytay tilin, aghylshyn tilin bilsin degen talap joq, al qazaq tilin bilsin degen basty talap bar. Parlament Palatalary tóraghalarynyng memlekettik tildi mindetti týrde erkin mengerui kerek degen bap ta Konstitusiyada bar.

Konstitusiyalyq Kenes 2007 jylghy normativtik qaulysynda  memlekettik úiymdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng resmy túlghalary kópshilik aldynda sóz sóilegende, memlekettik organdar men jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynyng resmy blankileri, últtyq valutada, jeke basyn kuәlandyratyn qújattarda qazaq tiline basymdylyq berilui kerek ekening bekitti.  Búl jazylghandar, Negizgi Zang qazaq tiline jariya-qúqyqtyq manyz bere otyryp, onyng mәrtebesining ýstemdigin kózdeytinin aighaqtaydy, dedi.

Nege  memlekettik til - qazaq tili degen súraqqa jauap izdesek, ol Konstitusiyanyn preambulasynda aitylghan: «Biz, ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy, bayyrghy qazaq jerinde memlekettilik qúra otyryp, ... qazirgi jәne bolashaq úrpaqtar aldyndaghy joghary jauapkershiligimizdi sezine otyryp, ózimizding egemendik qúqyghymyzdy negizge ala otyryp, osy Konstitusiyany qabyldaymyz», - delingen. Basqasha aitqanda jer de, el de qazaqtiki dep moyyndap aitylghan sóz.

Endi ýkimet, ministrler, deputattar 1995 jylghy 30 tamyzda respublikalyq referendumda býkil Qazaqstan halqy birlese kele birauyzdan qabyldaghan Konstitusiyanyng memlekettik til - qazaq tili degen talabyn nege oryndamaydy degen ýlken súraq tuyndaydy.

Konstitusiyalyq Kenes qaulysynda: «Qazaq tili Qazaqstan memlekettiligin aiqyndaytyn faktorlardyng biri bolyp tabylady, onyng egemendigin rәmizdeydi», - dedi.

Nege osynday zang normalaryn saqtamaugha, qoldanbaugha joghary dengeyde jol beriledi, әlde búl Preziydent Toqaevtyng jii aitatyn sózi «provakatorlardyn» әreketi me.

Jogharyda keltirgenimizdey Qazaqstan Preziydenti, Ýkimeti, Parlamenti jәne ortalyq atqarushy organdar t.b tek qana memlekettik tilde is jýrgizip, sóileui kerek búl - Konstitusiyany búljytpay oryndau. Qorytyndylay kele tújyrymdamamyz  biylikting memleketti basqaru, zang qabyldau qoldanu tili tek qana qazaq tili.

Keshegi qandy qantarda jastar nege kóterildi, jaralanyp atylyp jatsa da Qazaqtyng kók tuyn jelbiretip qashpandar dep algha úmtyldy. Búl narkomandyq emes, qazaqy ruh pen batyrlyq! Elim-jerim degen patriot bozdaqtar otyz jyl boyy halyqty qanap kelgen biyliktegi opasyzdardy taqtan taydyrdy.

Preziydent Qasym–Jomart Toqaevtyng keshegi Mәskeuding tórinde Resey Preziydenti V. Putinmen kezdesuinde shalqayyp otyryp teng dәrejede sóz saptauy, osy qantarda halyqtyng Nazarbaev әuletin týgel biylikten ketiruining arqasynda bolyp otyr! Áytpese, jýrer edik әli de әndetip, «ayym da sen, Elbasy, kýnim de sen», dep.

Keshe elimiz qantardaghy qaza bolghan otandastarymyzdyng qyrqyna arnap eske alu sharalaryn ótkizdi. Preziydentimiz de arnayy meshitke baryp qúran oqytyp, qúrbandyq shalyp, halyqtan keshirim súraghanday boldy. Taghy da aitamyn, biylikke tez arada týrmedegi jazyqsyz jandardy týgel bosatyp, qantar aiynda qaza bolghan, jaralanghan adamdargha, olardyng otbasylaryna «Qazaqstan halqyna» qorynan qomaqty tólemder berilui kerek.

Týsingen adamgha Qasym-Jomart Toqaevtyng kelesi Preziydenttik saylau nauqany dәl qazir jýrip jatyr. Nege deysiz ghoy? Osy «qasiretti qantarda» әrbir jazyqsyz japa shekken otbasy, әrbir jaralanghan qaza bolghan adam, týrmedegi jantýrshigerlik qinaular Toqaevty halqynan saylaushylarynan alystatyp, biylikten mezgilsiz ketuin jaqyndatuda.

Konstitusiyanyng 3-babynda: «Memlekettik biylikting birden-bir bastauy – halyq», delingen. Qazaq halqy óz biyligining kýshin qantar aiynda kórsetip, birinshi preziydent Núrsúltan Nazarbaevty zeynetke shyghardy. Egerde halyq qaharyn «Aq Orda» taghy da bir sezingisi kelmese oilanatyn kezi keldi. Endigini aldaghy uaqyt kórsetedi. Toqaevtyng kópting zarymen, qanymen  jetken sheksiz biyligi  elding baghy ma, әlde sory ma... Halyqtyng alghysyn ala ma, әlde qarghysyna qala ma, qazirgi kýni Qasym-Jomart Toqaevta taghdyr syilaghan tarihy mýmkindik bar.

Preziydent memleket basshysy retinde әrbir qazaq azamatyn jalghyzynday jaqsy kórip, qamqorlyghyna aluy kerek, sonda ghana halyq artynan erip El Basy deydi. Osyny týsinbegen N.Nazarbaev taghynan tayyp, qalghan ómirin ókinishpen ótkizetin boldy. Q.J.Toqaev Qazaqstannyng eng joghary lauazymdy túlghasy retinde Konstitusiya talaptarynyng oryndaluyn qamtamasyz etip, azamattardyng qúqyqtaryn qorghauy kerek.  Sózimizdi keshe ghana tughan kýni bolghan aqyn Múqaghaly Maqataevtyng «Otan» ólenimen ayaqtaymyn,

Men onyng týnin sýiem, kýnin sýiem,
Aghyndy ózen, asqar tau, gýlin sýiem,
Men onyng qasiyetti tilin sýiem,
Men onyng qúdiretti ýnin sýiem.
Bar jәndigin sýiemin qybyrlaghan,
Bәri maghan: «Otan!» dep sybyrlaghan
Janym menin,
Keudemdi jaryp shyq ta,
Boztorghayy bol onyng shyryldaghan!
Otan! Otan!
Bәrinen biyik eken.
Men ony mәngilikke sýiip ótem.
Otandy sýimeuing de kýiik eken,
Otandy sýigening de kýiik eken...

Ayypqan Muhamadiyev,

zang ghylymynyng kandidaty

Abai.kz