Qazaqstanda úiymdasqan qylmystyq toptar bar ma? Ol qalay ózgeriske úshyrady? Búl turaly Orda.kzke silteme jasap, Abai.kz habarlaydy. 

90 jyldary «Sary Almas», «Ataba», «Aday», «Deputatskiy korpus», «Tórt aghayyndy» degen úiymdasqan qylmystyq toptardyng aty estilse saudagerler men biznesmenderding jany zәr týbine ketetin. Olar qan tógu, zorlyq-zombylyq, qatygezdikting kórinisindey boldy. «Krysha» bolugha kelgen olargha kez-kelgen firmanyng basshysy ýn-týnsiz ghana aqshasyn ústatatyn. BAQ materialdarynan kórip-bilip jýrgen qarapayym el azamattary iri qylmystyq toptardyng jazalanbaytynyna qayran qalatyn. Nelikten polisiya olardyng qylmysyna shek qoya almaydy, múnyng artynda kim túr? degen siyaqty san týrli súraqtargha jauap izdedi.

Jyldar óte túrmys óz qalpyna kele bastady. Qylmystyq toptar turaly sot zalynan reportajdar azaydy, BAQ betinde olar turaly búrynghyday búrqyraghan materialdar kóp jazylmady. IIM-ne biri kelip biri ketken bastyqtar eldegi qylmystyq isterding tómendegeni turaly esepter berip jatty. Búl halyqtyng oiyna «elde qylmystyq toptar aqyryna jetti, olar tek ótkenning elesi bolyp qaldy» degen oidy ornyqtyrdy. Tek keybir adamdar ghana búl oidyng sonshalyqty ótirik, ózin-ózi aldau ekenin úqty.
«Úiymdasqan qylmys eshqayda da ketken joq. Ol boldy, qazir de bar, bolashaqta da bola bermek. Álemning kez-kelgen elinde kez-kelgen biylik rejiyminde bar nәrse. Tek qana bir jerlerde ony qúqyq qorghau organdary basqara alady, al keybir jerlerde basqara almaydy. Bizding elimizde úiymdasqan qylmys jogharygha shyghyp ketken. Gýldenip jatyr. Ol ekonomikanyng kvaziymemlekettik sektoryna shyqty jәne jaylap virtualdy alandy jaulaugha kóshti. Shýkir, Qazaqstanda Batystaghyday nemese Reseydegidey úiymdasqan kiyberqylmys әzirge joq , biraq bastalghan isting qiyndyghy joq»-, deydi otstavkadaghy polisiya polkovniygi Baltabek Maratúly.

Onyng aituynsha, úiymdasqan qylmys bizding elimizde shartty ýsh damu kezeninen ótken: «90 jyldary basbúzarlar bandyng әdisin paydalanbay tek bastapty kapitaldy las jolmen jinady. Al, 2000 jyldardyng basynda biylikting jemqor sheneunikterining kómegimen ózderining jeke kәsipterine sol aqshalaryn saldy. Songhy jyldary olar ózderining yqpalyn keneytip, memlekettik menshikti úrlap, ekonomikanyng barlyq salalaryna baqylau ornatu ýshin memlekettik sektorgha kiruge tyrysyp jatyr».
25 jyl ishinde úiymdasqan qylmystyq toptardyng qylmys jasau tәsilderi ózgerdi.

«90 jyldary olar negizinen payda tabu ýshin qatigez qylmystargha bardy: bopsalau, kisi óltiru, qaraqshylyq, aqsha bopsalau ýshin adam úrlau. 2000 jyldary ekonomikalyq qylmystardy istedi: reyderlik, kontrabanda, kedendik bajdar men alymdardy tólemeu, qarjy piramidalaryn qúru. Songhy 10 jyldyqta tipti konstitusiya negizderine jәne memleketting qauipsizdigine qarsy qylmys jasaugha deyin batyly jetti. 2015 jyly memlekettik tónkeris jasamaqshy bolghan syra patshasy Tóleshovting úiymdasqan qylmystyq tobynyng ýstinen qozghalghan atyshuly sot prosesining ózi nege túrady?» ,-dep jalghastyrdy ol.

Koronovirus pandemiyasyn qylmystyq toptargha bas paydasyna jaratty.
«Zangha baghynghan júrt tórt qabyrghagha qamalyp karantinde otyrghan kezde, hakerler men alayaqtardyng týr-týri kóbeydi. Olar qashyqtan isteydi onyng ýstine virtualdy alanda olardy ústau qiynyraq. Reseyding «K» bólimining jedel qyzmetkerleri «roylar», «habtar», «gibridter» siyaqty jelide kiyber qylmys jasaytyndardy әshkerelep otyrady. Biraq bizde qalay ekenin bilmeymin. Men tek әleumettik jeli qoldanushysy retinde biletinim habtar fishingpen, jynystyq qylmystarmen, ziyandy baghdarlamalardy taratumen ainalysady. Bizde de múnday nәrseler boluy kerek. Qalay desek te býginde qazaqstandyq polisiyanyng ainalysatyn júmysy jeterlik»,-dep týiindedi Baltabek Maratúly.

«QR IIM-ning qazirgi basshylyghy da úiymdasqan qylmystyng eshqayda ketpegenin týsindi. Ol búrynghydan góri kýrdeli, әkki әri qantógis az. Tórt jyl búryn Ishki ister ministri Erlan Túrghymbaev úiymdasqan qylmysqa qarsy kýreske mamandanghan bólimshelerdi taratqan bolatyn. Búl ishki ister ministrligining qylmystyq polisiya komiytetine baghynatyn Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres jónindegi aimaqaralyq basqarmasy men Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres basqarmasy edi. General sol kezde olardyng kóp shtatyn ústaudyng qajeti joq dep eseptedi, sebebi elde qylmys azaydy, sondyqtan taratylghan ýlken basqarmalardyng ornyna qalalyq jәne oblystyq polisiya departamentterindegi shaghyn bólimderdi ghana qaldyrdy. Mýmkin, onyng ózin sabyrgha shaqyrugha 2018 jyly ústalghan jәne sottalghan ÚQT basshylarynyng auyr qylmystyq isteri sebep bolghan shyghar. Biraq kóp úzamay eldegi qylmystyq jaghday nasharlap, ol sheshimin qayta qaraugha mәjbýr boldy. 2020 jylghy qarashada Erlan Túrghymbaev brifingte úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres departamentin qúrudy josparlap otyrghanyn, onyng qúrylymynda adam saudasyna qarsy kýres bólimshesi qaytadan qúrylatynyn habarlady», deydi ishki ister organdarynyng ardageri, zapastaghy polisiya podpolkovniygi Rustam Myrzabaev.
" Men Núr-Súltanda sonsha uaqyt ketirip jana departament qúrghansha eski aumaqtyq bólimshelerdi qaytaru kerek dep sanaymyn ", – deydi Rustam Myrzabaev.

– Eki jyl ótti, әli júmys istegen joq. Biz búlay bosqa túryp altyn uaqytymyzdy, kadrlardy joghaltamyz. Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres jónindegi aimaqaralyq basqarmasy men Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres basqarmasy banditizmmen kýreste bagha jetpes tәjiriybe jinaqtaldy, ol jerde joghary dengeyli mamandar júmys istedi. Olady taratyp jibergennen keyin әrkim әr jaqqa ketti, endi qazir ÚQT qarsy kýresetin kishkentay bólimsheler ýlken júmysty atqarugha әreng ýlgirip jatyr»

Ol ÚQT qarsy bólimderdi taratudyng negizgi sebebin aityp berdi.
"Jasyratyny joq tórt jyl búryn ministr «pogon taqqan qasqyrlardyn» isterine baylanysty tótenshe jaghdaylar qaytalana bergen song Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres jónindegi aimaqaralyq basqarmasy men Úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres basqarmasyn taratty. Sol kezde birneshe eks-qyzmetker sybaylas jemqorlyq jәne qylmystyq qúqyq búzushylyqtary ýshin sottaldy, biraq olardyng kesirinen tútas bólimderdi taratudyng qajeti qansha?! Kadrlyq tandaugha erejelerin qatang baqylaugha alsa jetkilikti, sonymen boldy»,-dedi ol.

Qúqyq qorghau organdarynyng sybaylas jemqorlyqqa batqany elimizdegi qylmystyq toptardyng "úzaq ómir sýruine" sebep bolyp keledi. Pogon taqqan joghary lauazymdy paraqorlardyng qamqorlyghynyng arqasynda qylmystyq kóshbasshylargha Femidanyng tisi batpady. IIO ardagerleri de búl pikirmen kelisedi.

«Jemqorlyq faktilerining kesirinen ýnemi ÚQ-pen kýresu ýnemi qiyn bolyp keldi. Al, qazir olar segizayaq siyaqty biylikting barlyq salasyn shyrmap aldy. Tanghalatyny joq, skeptikter onymen kýresti jel diyirmenderimen ne kólenkemen kýresken siyaqty dep esepteydi. Búl jaghdaydy odan әri nasharlatatyn búrys azamattyq ústanym. Qylmyspen barlyq kýshpen, qúraldarmen, amaldarmen kýresu kerek! Birinshi kezekte, qúqyq qorghau organdarymen».

IIM jedel bólimshelerining ishindegi eng kóbi Almaty QIIBB úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres basqarmasy bolyp sanalghan.
"Almaty ÚQQKB-nyng 80 qyzmetkeri bopsalau,jengetaylyq, ekonomikalyq qylmystargha qarsy , diny ekstremizm men terrorizmge qarsy is-qimyl bólimderinde júmys istedi. Sonday-aq asa qauipti qylmystardy, qylmystyq toptardy tergeu jәne qylmystyq jolmen alynghan aqsha qarajatyn zandastyrugha qarsy is-qimyl boyynsha tergeu júmystarymen ainalysty. Bizding júmysymyzdyng shegi bolmaytyn, óitkeni sol jyldary qylmystyq toptardyng kóp bóligi ontýstik astanada jәne onyng ainalasynda júmys istedi. Men ÚQQKB-da 15 jyl júmys istedim. Reketirler men bandittermen, adam úrlap aqsha bopsalaytyndarmen kýrestim. Sodan keyin «Qara Almas», «Sary Almas», «Ataba», «Tórt aghayyndy» qylmystyq toptardy anyqtau isine qatystym. Bizding basqarmadaghy jedel-izdestiru qyzmetining tәjiriybesi mol boldy, sonyng arqasynda kóptegen kriminaldyq biylik qylmystyq jauapkershilikke tartyldy".

Ayta keteyik, QR Preziydentining 1997 jylghy 5 qarashadaghy №3731 Jarlyghymen úiymdasqan qylmysqa qarsy kýres ókilettigi IIM-ge jýkteldi. Alayda, búl tek polisiya bólimi bizding azamattarymyzdyng qauipsizdigi men qúqyqtyq tәrtipke jauap beredi degendi bildirmeydi. Qylmysqa qarsy kýreske ÚQK, Qarjy monitoringi agenttigi, ÚQK Shekara qyzmeti jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigi birige qatysady.

QR ÚQK Shekara qyzmetining ardageri, zapastaghy general-mayor Shyntas Utyapov ózining qyzmeti turaly aityp berdi. 2008-2010 jyldary ol "Shyghys" ónirlik basqarmasyn basqardy jәne Qytaymen jәne Reseymen shekarada Otanymyzdyng shyghys shepterin qorghaugha jauapty boldy. Al 2010-2013 jyldary "jaghalau kýzeti" ónirlik basqarmasynyng bastyghy boldy jәne elding teniz shepterin kýzetken.

"Kez-kelgen shekara bólimshesi eki memleketting shekara aumaghynda júmys isteytin transúlttyq úiymdasqan qylmyspen kýresuge tura keledi. Mening jaghdayymda, búl Qazaqstan-Qytay memlekettik shekarasynda ornalasqan ÚQT boldy. Biz qaru-jaraq pen esirtki tasymaldau arnalaryn japtyq, halyq tútynatyn tauarlar kontrabandasynyn, zansyz kóshi-qonnyn, deklarasiyalanbaghan qolma-qol aqsha tasymalynyng jolyn kestik. Pasporttyq baqylaudan ótu kezinde әrtýrli qylmys jasady degen kýdikpen respublikalyq jәne halyqaralyq izdeude jýrgen adamdardy avtokólik jәne jayau jýrginshilerdi ótkizu punktterinde ústadyq", – deydi Shyntas Ótepov.
Sonday-aq, "Shyghys" shekara basqarmasynyng jeke qúramy ÚQKD-men QHR Shynjan-Úighyr avtonomiyalyq audanynyng ornynda Shyghys Týrkistan halifatyn qúrudy jaqtaghan ekstremistik toptardyng qylmystyq әreketterining jolyn kesu boyynsha birlesken arnayy is-sharalar ótkizgen. Sheteldik emissarlar ózderining izbasarlaryn Jarkent pen Shonjyda jiberuge tyrysty, biraq olar uaqytynda ústaldy.

Ázirbayjan men Iran shekarasynda Qazaqstannyng Kaspiy akvatoriyasyn kýzetken shekarashylardyng júmysy da jemisti boldy.
"Bizding kýzet kemeleri ekipajdary sol kezde "uyldyryq mafiyasy" dep atalatyn. Qazaqstan aumaghynyng kólderinde bekire men basqa da baghaly balyqtaryn zansyz aulaghan sheteldik brakonierlermen kýresti. Jalpy alghanda, shekarashylar ózine senip tapsyrylghan aumaqta zandylyq pen qúqyqtyq tәrtipti qamtamasyz etu ýshin poliyseyler men kedenshilermen jaqsy júmys istep jatqanyn atap ótkim keledi", – dedi general.

Elimizde әr jyldary júmys istegen úiymdasqan qylmystyq toptar turaly aqparatty jeliden tabu onay. Mysaly, «sary Almastyn» ÚQT-y 90-shy jyldary oiyn-sauyq jәne shou-biznesti, avtosalondar jelisin jәne Almatydaghy birneshe kiyim-keshek bazarlaryn, sonday-aq Manghystau oblysyndaghy birqatar múnay únghymalaryn basqardy. "Tórt aghayyndy" ÚQT-y 20 jyl boyy Aqtóbe oblysynda múnay úrlaumen ainalysqan. "Ataba" ÚQT-y 2000 jyldary liyker-araq biznesin, keden beketterin, kazino men kiyim-keshek naryghyn basqardy. Biraq osy jyldar ishinde bәri ózgerip, toptar ózderining yqpal etu ayasyn keneytti.

"2000-shy jyldardyng basynda Almaty ÚQQKB-nan jedel aqparat tarap ketti", – deydi Rustam Myrzabaev. - ÚQT turaly derekter jelige tarady jәne ony jurnalister birden sensasiya qylyp jariyalady. Búlar beyresmy aqparattar, yaghny ony býkil әlemge jarnamalaudyng qajeti joq edi. Biraq qalam men mikrofonnyng «akulalary» derekterding senimdiligine bas qatyrmaybarlyq aqparatty sol kýiinde berdi. Men ol kezde IIBB ózindik qauipsizdik basqarmasy aqparattyng jariya bolu faktisi boyynsha qyzmettik tergeu jýrgizdi me, bilmeymin, biraq bizding jigitterden eshkim jauap almaghany esimde".

IIO ardagerlerining aituynsha, ónirlerde songhy 10 jylda "Krykbaevskiye", "Kirovskiye", "Alibovskiye", "Ibragimov", "Karimov", "Mahmudovskiye" jәne t.b. ÚQT-ny basqaryp keledi. Almatyda «Dikiy Arman» siyaqty jana "brigadalar" men jana qylmystyq biylik júmys isteydi. Olardyng barlyghy úzaq uaqyt boyy yqpal etu salalaryn ózara bóldi jәne 30 jyl búrynghyday qandy soghystardy jýrgizbedi.

"Bandittik soghystardyng shyny 90-shy jyldardyng ortasynda, olar yqpal etu salalaryn ózara bólisken kezge tura keldi", – deydi Rustam Myrzabaev. – Tóbeles barysynda bireu qaza tapsagh bireu týrmege qamaldy jәne jana kelispeushilikterge alyp keldi.Reketirler ózderin әlemning jana elitasy dep sanady, úrylardyng týsinikterin moyyndamady jәne basqalargha ózderining oiyn erejelerin moyyndatugha tyrysty. Osyghan baylanysty olardyng jәne týrmening «yqpaldylary» arasynda kóshbasshylyq ýshin úzaqqa sozylghan shayqastar boldy.

«Bauyrlar» koloniyalarda "otbasylargha" dep birikti de qylmystyq iyerarhiyada "zandaghy úry" bolyp taghayyndalghan "polojensy-gha" jәne belgili bir aumaqta, mysaly, tergeu izolyatorlarynyng kamerasynda nemese korpusynda, lageridegi barakta tәrtip ýshin jauap bergen sottalghandar «smotryashiy-ge» qarsy soghysty. Soghys әr týrli ótetin. Biz, jedel qyzmet uәkilderi, «bauyrlardyn» qylmystyq tobyn "brigadalar"dep ataytynbyz. Tiyisinshe, olardyng kóshbasshylary - "brigadirler", qarapayym mýsheleri – "torpedalar", al olardyng arasyndaghylardy – "aktiyv", qysqartylghan " ÚQT belsendi mýsheleri" dep atalatyn,-dedi Myrzabaev.

Alayda soghys baltasy kómilgeli kóp boldy. Býgingi tanda ÚQT óz qarjysyna, iri mәmilelerden aqsha tabu mýmkindigine kóbirek alandaydy. Mine, olar múnay-gaz sektoryna, auyl sharuashylyghyna, temir jol tasymaldaryna, temeki ónimderin, spirtti, liyker-araq jәne alkogolisiz ónimderdi shygharatyn kәsiporyndargha, týsti jәne qara metaldardyng qaytalama naryghyna joghary qyzyghushylyq tanytyp otyr. Sonday-aq balyq, orman, kómir jәne aghash óndeu ónerkәsibi kәsiporyndaryna, altyn óndirushi kompaniyalargha, keden beketterine jәne uaqytsha saqtau qoymalaryna kóz tigip otyr.
"Qazaqstandyq ÚQT-nyng reseylik ÚQT-dan basty aiyrmashylyq, olar is jýzinde antikvariat, mәdeny qúndylyqtar, radioaktivti zattar, siyrek jer jәne yadrolyq materialdar kontrabandasymen, adam aghzalaryn satumen ainalyspaydy, biraq siyrek jaghdaylarda ondaylar da ústaluy mýmkin. Bizding basbúzarlar әdette qylmystyq kәsippen ainalysqandy jón kóredi: esirtki trafiygi, jengetaylyq, bopsalau, oghan qosa jeke zandy biznesten payda tabu siyaqty» ,– deydi Rustam Myrzabaev.

Eger eski qazaqstandyq ÚQT tarihyna qayta oralsaq, onda olardan úsaq synyqtar siyaqty toptar qaldy. Birde-bir iri basbúzarlar brigadasy halyqaralyq dengeyge kóterile almady jәne ózin quatty transúlttyq qylmystyq qauymdastyq retinde kórsete almady. Ádette qylmystyq "eski gvardiya" jauyngerlerining taghdyry standartty: ÚQT-nyng belsendi qatysushylary qazir úzaq merzimge bas bostandyghynan aiyrylady nemese biznes jýrgizedi. Al keybir qatardaghy qatysushylar esirtkige salylyp ketti.
"90-shy jyldar men 2000-shy jyldardyng basynda ÚQT basshylaryna, basqalarmen qatar, 15 jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrudy kózdeytin "Banditizm" baby taghyldy. Qazirgi uaqytta olardyng kóbi bosap shyghyp, kommersiyamen jәne zandy biznespen ainalysady, – deydi Baltabek Maratúly. – Mening búrynghy tergeuge alghandarym negizinen avtobizneske qatysy barlar. Olardyng óz avtosalondary, TQS keshenderi, avtobólshekterdi satatyn dýkenderi bar. Olar molshylyqta ómir sýrip jatyr.Eshtenege shaghymdanbaydy".

Baskeserlerding keybireui Femidanyng qudalauynan qashyp, shetelge jasyrynyp ýlgerdi. Endi olardy Otanyna ekstradisiyalay almaymyz, óitkeni qazaqstandyq qúqyq qorghau organdarynda kóptegen sheteldik әriptestermen uaghdalastyqtary joq. Qylmystyq kóshbasshylardyng keybiri o dýniyege attandy. Mysaly, 1993 jyly Qorday asuyndaghy avtokólik apatynan«Qara Almas» qaytys boldy. Sol jyly Almatydaghy Malaya stanisa audanyndaghy jeke ýilerding birinde «Baha-Festivali» degen laqap atpen taghy bir qylmys serkesi alty sybaylasymen birge atyldy. «Ataba» 2012 jyldyng jeltoqsanynda polisiyanyng qughynyna úshyrap dәl sol jerde jýrekgi toqtap qaytys boldy. Áygili «Sary Almas» 1998 jyly Barselona villasynan omyrtqasy synghan kýii óli tabyldy.

Qylmystyq epopeyasy bastalghanda týrmeden qútylyp ketken qylmys әlemining kóshbasshylary aqyry 2018 jyly IIM men ÚQK jedel bólimshelerining naqty ýilesimdi júmysynyng nәtiyjesinde týrmege qamaldy. Mysaly, bankirdi óltirgeni ýshin 10 jarym jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan «Murka» laqap atymen tanymal yqpaldy baskeser nemese Aqtóbe oblysynyng ken oryndarynan shiyki múnaydy úrlaghany ýshin, reyderlik, bopsalau, qarudy zansyz satyp alu jәne saqtaumen ainalysqan "Tórt aghayyndy" ÚQT basshysy Erkin 12 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. «Adyl-Qytay» laqap atymen tanylghan taghy bir ÚQT kóshbasshysy Qazaqstan-Qytay shekarasy arqyly tauar kontrabandasymen, bopsalau, adam úrlaumen ainalysyp, kisi óltirgeni ýshin 20 jylgha bas bostandyghynan aiyryldy. Qazirgi uaqytta ol Jambyl oblysynda jazasyn ótep jatyr.Bir qyzyghy, birdey qylmystyq is boyynsha onyng eki úly birge ústaldy . Birinshisi úly bir jyl jәne eki ay bostandyghy shektelip onay qútyldy. Ekinshisi alty jylgha bas bostandyghynan aiyryldy, biraq ótken jyly shartty týrde bosatyldy.

Kez-kelgen jurnalister men blogerlerding qylmys әlemining serkelerimen baylanys jasaugha talpynystarynan eshtene shyqpady. Olar ótken-ketken ómirining ne bolmasa qazirgi ómirining syrymen bólisip otyrugha niyetteri joq. Olardyng advokattary da BAQ-pen aralasudan aulaq. Olar ýkim shygharghannan keyin biz óz kliyentterimizding taghdyryna aralaspaymyz, eshqanday bóten niyet joq, tek biznes qana deydi olar.Tek tergeushiler ghana asa manyzdy ister boyynsha jasaghan tergeuleri men tergeuge alghandardy jaqsy biledi.

"Mening "krestnikterim" kóp, – dep eske alady Baltabek Maratúly, – asa auyr qylmys jasaghany ýshin asa auyr jaza – atu jazasyna kesilgen tergeudegilerdi biz búryn osylay ataghanbyz. Almaty tergeu izolyatorynyng bunkerinde kimder ólim jazasyna kesilgeni әli esimde. Ólim jazasyna moratoriy engizgennen keyin, atu jazasy ómir boyyna bas bostandyghynan aiyrumen auystyrylyp, baskeserlerdi Arqalyq qalasy manyndaghy ataqty "Qara býrkit" koloniyasyna jibere bastady. Olar qazir de sonda. Qatang rejimdegi koloniyalarda 10-15 jyldan beri qyzmet etken eks-tergeushilerdi keyin Almatynyng qoghamdyq oryndarynda kezdestirdim".
Bizding keyipkerimizding aituynsha, olardyng búrynghy qorghalushylarynyng eshqaysysy týrmede aurudan, jazatayym oqighalardan ne qastandyqtan qaytys bolmaghan. Qazir olar әrqaysysy әr týli ómiri sýrip jatyr.Biraq molshylyqta ómir sýredi. Búrynghy seriktesterimen kópshiligi aralaspaydy.

Ángime sonynda súhbat berushi 90-shy jyldary 2000 jyldary úiymdasqan qylmyspen qalay kýreskenderin aityp, eske týsirdi.
Sol jyldary polkovnik Baltabek Maratúly bylay eske alady:
"Úiymdasqan qylmystyng shyny men agressivti týri 1995-2005 jyldary aralyghynda boldy. Men ol kezde Memlekettik tergeu komiytetinde asa manyzdy ister boyynsha agha tergeushi bolyp júmys istedim, sodan keyin ony taratqan song Almaty QIIB tergeu basqarmasyna bardym. Birneshe jyl boyyna әriptesterimmen birge kýn men týndi júmys ornymda ótkizdim. Óitkeni júmys kólemi ýlken boldy. Árqaysymyz basqa istermen qosa, jylyna keminde 10 kóp tomdyq ÚQT-gha qatysty qylmystyq isterdi tergedik".
Jәbirlenushiler kóbinese ÚQT isteri boyynsha tergeu nege úzaqqa sozylatynyn týsinbeytin. Olargha qylmystyq isterding osy sanatyn tergeuding erekshelikterin shydamdylyqpen týsindiruge tura keldi.

"Qylmystar adamdardyng sóz baylasuymen jasaldy, sondyqtan barlyq qatysushylardy, olardyng ÚQT-daghy rólin jәne qylmys jasau mәn-jaylaryn anyqtau qajet boldy, búl kóp uaqytty qajet etti. Bir qylmystyq is kóbinese 20 epizodty qamtydy, al qylmystar kóbinese Almatyda ghana emes, basqa aimaqtarda da jasaldy. Kelesi basbúzardy ústap alyp, is boyynsha orta eseppen 12 adam qatysqan kezde, bәrin biriktiruge, janadan ashylghan mәn-jaylar boyynsha qosymsha tekseru jýrgizuge tura keldi".
Kóptegen jәbirlenushiler men kuәgerler kuәlik beruden qoryqqandyqtan, tergeu aiyptaudyng dәleldi bazasynda shym-shytyryqtar bolatyn.
"Kórdiniz be, tek AQSh-ta qúndy kuәgerler birneshe jyldar boyy shtattan shtatqa kóshkende FBR agentteri ózderi qadaghalap jýredi. Olar qújattardy auystyrady, tipti plastikalyq operasiyalar jasaydy jәne t.b. onda kuәgerlerdi qorghau baghdarlamasy óte jaqsy jasalghan. Bizde bәri onay. Manyzdy kuәgerler qylmystyq ister boyynsha býrkenshik attarmen jýretin, biz olardyng naqty meken-jayy men júmys ornyn jasyrdyq".

ÚQQKB jedel qyzmetkerleri kuәgerlerdi tergeu men sot kezinde qauipsizdigin qamtamasyz etu ýshin olardy әrtýrli meken-jaylargha jasyrghan.
"Kuәgerler aighaqtardy aldyn ala jazbasha týrde beretin, óitkeni sot prosesine qatysushylar onlayn-rejimde qashyqtan sóilese alatyn qazirgi kezdegidey tehnikalyq mýmkindikter bolghan joq. Sot olardyng aighaqtaryn eskermegen kezde, tergeushiler kóbinese saraptama nәtiyjeleri men zattargha barugha mәjbýr bolatyn. Eger sot olardy qabyldasa, onda aiyptalushylargha auyr jaza tónip túrdy, eng aqyry degende «az qanmen» qútylatyn.

Kóptegen әngimeler "kindik shesheler", yaghny qylmystyq qauymdardyng әiel kóshbasshylary taqyrybynda boldy. Advokattar Qazaqstanda «Ayka-Begemot» pen «Zәureni» mysalgha keltire otyryp, osynday túlghalar bolghanyn aitady. Birinshisi, «Sary Almas» qaytys bolghannan keyin onyng ÚQT basqardy, al ekinshisi "Tórt aghayyndy" ÚQT jetekshisining ong qoly boldy dep aitylady. ÚQQKB jedel qyzmetkerleri múnymen kelimpeydi.
"Bizde eshqanday "kindik shesheler " bolghan joq, - deydi Rustam Myrzabaev. - Qalay bolghanda da, búl joghary qylmystyq mәrtebege jedel uәkilder beretin jauap. Shynynda da, «Sary Almastyn» qylmystyq tobynyng qatysushylarymen baylanysqan korpulentti formalary bar tuysy bolghan. Sonyng saldarynan ol bizding ÚQKB jedel qyzmetkerlerining qolyna týsti. Biraq Ayka eshqashan onyng ong qoly bolghan emes te ol qaytys bolghannan keyin ÚQT basqarghan da emes.

«Sary Almastyn» toby ydyrap, birneshe toptargha bólinip ketti. Sonyng ishindegi eng myqtysy "Tórt aghayyndy" boldy. Ony Qúrman, Asqar, Serik jәne Erkin basqardy, olardyng bir-birimen tuystyq baylanysy bolghan joq. Sodan keyin Qúrman men Serik "Aghayyndylar" qúramynan shyghyp, ózining "brigadasyn" qúrdy. Uaqyt óte kele ony Ruslan, Oralhan jәne Auhat basqardy.

"Osy ÚQT-nyng birde-bireuine Ayka-Begemot búiryq bermegen, tipti qasyna da jolamaghan. Mening biluimshe, ol BAÁ-ne bayaghyda ketip qalghan jәne tabysty biznes-lediyge ainaldy desedi. Ol qazir qayda jine nemen ainalysatynyn bilmeymin, meni qyzyqtyrmaydy", – dedi Myrzabaev.

Advokattar «Ayka-begemotpen» «Zәure» bәsekeles boluy mýmkin deydi. Úiymdastyrushylyq qabileti men tózimdiligi myqty hanym retinde 2000 jyldary "Tórt aghayyndy" ÚQT jetekshilerine kommersiyalyq jaghynan kómektesti. Ol sotty kýtip tergeu izolyatorynda otyrghan kezde ózining qatal minezimen tanymal boldy. Bir kezderi ol kamerada Almaty oblysyndaghy jezókshelerdi ayausyz qyryp-jongmen tanymal bolghan «Borma»n bandasynyng mýshelerin qudalaudy jaqsy kórgen. Zәure birqatar qylmystary ýshin úzaq uaqyt jazasyn ótedi, sodan keyin ol iz-týzsiz joghaldy.

"Zәure esimde jaqsy saqtalypty, ol «Tórt aghayyndy» ÚQT-men baylanysy boldy. Biraq ony qylmys әleminde tanymal dep ataugha bolmaydy. Jalpy, de-yre әielder ÚQT jetekshileri boldy,mysaly, әigili jengetay «mama Roza». Olargha "ÚQT qúru jәne basqaru" jәne "jezókshelikpen ainalysugha arnalghan pritondy úiymdastyru nemese ústau" baptary boyynsha jaza taghayyndaldy. Biraq is jýzinde olar «erler әleminde» teng bolyp sanalmady", - dep týsindirdi әngimelesushi.

Onyng aituynsha, jurnalister qylmystyq toptardyng kóshbasshylary men jeke ÚQT turaly qiyal-ghajayyp әngimelerdi órbitedi.

"Keyde jurnalisterding maqalalaryn oqisyn, Qazaqstanda әrbir ekinshi ÚQT-ny zandaghy úry basqaratyn siyaqty. Shyndyghynda, bizde «zanda tek eki úry» bar – búl «Serik Golova» jәne «Leha Maymysh». Olar 1996 jәne 1997 jyldary Reseydegi iri úrylardyng jinalystaryna qatysyp, qazirgi uaqytta jazasyn ótep jatyr. Ekinshi mif bizding elimizde esirtki trafiygine, alayaqtyqqa, qaru-jaraq satugha, jalghan aqsha jasaugha jәne t. b. mamandandyrylghan kóptegen etnikalyq qylmystyq toptar bar degen boljamgha baylanysty. Men tipti basbúzarlardyng últyn sayasy dúrystyq prinsiypi ýshin ataghym kelmeydi. Mәselen, Qazaqstandaghy etnikalyq qylmystyq toptar sausaqpen sanarlyqtay jәne olar qylmystyq әlemde manyzdy ról atqarmaydy".

ÚQQKB jedel qyzmetkerleri elge sheteldikter kelgen kezdegi qayghyly estelikterin aitty. Olargha naghyz «aulau» sol kezde bastalghan.
"90-shy jyldary Almatydaghy sheteldikter barlyq kriminaldy túlghalardyng «aulau» nysandaryna ainaldy. Bizding jigitter qylmysty izge týsumen ashyp jýrdi, biraq eki jaghdayda qylmysty asha almady. Birde baskeserler Ýndi kommersantyn, birde Qytay kәsipkerin úrlap ketip, ýlken somada aqsha talap etken. Ádette is búlay nasyrgha shappaytyn, biraq sol kezde qiyn boldy. Baskeserler arnayy qútqarushy kýsh kelgenshe eki qúrbannyng sharuasyn tyndyryp boldy", - dep bólisti Rustam Myrzabaev.

"Aghayyndylar" jedel qyzmetkerlerding ómirin qiyndatqandy jaqsy kórgen. «Óltiremiz» dep aitugha qorqatyn, sondyqtan tyghylyp jasaytyn.
" Olar jәne olardyng advokattary bizge jii shaghym jazatyn. Azaptau jәne aighaqtardy búrmalau boldy dep aiyptaytyn, sondyqtan qalalyq prokuraturanyn, ÚQKD, IIM jәne IIBB ózindik qauipsizdik basqarmasynyng kenseleri әrqashan shytyrman sot isterine toldy. Maghan da bir ótinish berushining shaghymynyng negizdiligin tekseru ýshin Últtyq qauipsizdik organdarynyng qyzmetkerleri keldi, biraq olardyng keluinen dym da shyqpady", – dep jalghastyrdy Myrzabaev.

Almaty ÚQQKB –daghy sybaylas jemqorlyq turaly qaueset óte kórkemdelip berildi. Onyng 20 jyldyq tarihynda tek eki orta buyn ofiyseri ústaldy. Ekeui de jengetaylardy «qamqorlyqqa» aldy dep aiyptaldy (Mama Roza jәne onyng múrageri Lola). Olar alty jylgha bas bostandyghynan aiyryldy.
Qantardaghy qayghyly oqighalar bizding elimizde úiymdasqan qylmys әli de bar ekenin kórsetti. Áytpese, sauda nysandary men qarjy instituttaryna ýlken shabuyldar (qaraqshylyq shabuyldar men tonau), polisiyanyng әkimshilik ghimarattaryna, mәiithanalargha jәne auruhanalargha shabuyldar bolmaytyn edi. Almatyda qylmys kóshbasshysy «Dikiy Arman» tútqyndalyp, myndaghan qylmystyq is qozghalmas edi. Preziydent Toqaevtyng ózi sheteldik jaldamalylar men qazaqstandyq qylmyskerlerden túratyn bandalyq qúrylymdardyng jappay tәrtipsizdikterge qatysy bar ekenin birneshe ret mәlimdedi.

Abai.kz