Ashyghyn aitayyq, kóp aghayyn onshalyqty qabylday qoymaghan «Oralman» termiyni býginde «eskirdi». Osy tirkesti «jaghymdy» sózben auystyru mәselesi kópten kóterilip jýrgen-di. Alayda «tóbeden» tópelep tapsyrma berilmegen son, әp-әdemi bastamanyng sony siyrqúiymshaqtanyp, «ýni shyqpay» qalghan bolatyn. Elbasy tapsyrmasy endi osy mәselege qayta «jan bitirdi». Ualihan Qalijan bastaghan mәjilismender «kónergen» terminge layyqty atau tauyp, júrt talqysyna úsyndy.
«Kóshi-qon turaly» Zangha sәikes halyqaralyq «Repatriant» termiynin tilimizge iykemdep, «Oralman» atauymen auystyrghan bolatynbyz. Osylaysha oralman týsinigi alghashqyda shekaradan ótip, elge oralghan qazaq últynyng ókilderine arnayy mәrtebe berip, memleket tarapynan tólenetin jәrdemaqy, ótemaqy siyaqty jekelegen jenildikterdi alu maqsatynda aitylatyn uaqytsha atau bolyp qarastyryldy. Búl úghymnyng astarynda Mongholiyadan kóship kelgenderdi – «mongholdar», Qytaydan kelgenderdi – «qytaylar», sol siyaqty «ózbekter», «qyrghyzdar» bolyp atalyp ketken qandastarymyzdy shettetpey, olargha birauyzdan «oralmandar» dep qarap, jaqyn tartugha mýmkindik bergen-di. Biraq býginde búl termin jergilikti halyq pen kóship kelgen bauyrlastardyng arasyna «syzyq» salyp, eki topqa bóletin úghymgha ainaldy.

Ashyghyn aitayyq, kóp aghayyn onshalyqty qabylday qoymaghan «Oralman» termiyni býginde «eskirdi». Osy tirkesti «jaghymdy» sózben auystyru mәselesi kópten kóterilip jýrgen-di. Alayda «tóbeden» tópelep tapsyrma berilmegen son, әp-әdemi bastamanyng sony siyrqúiymshaqtanyp, «ýni shyqpay» qalghan bolatyn. Elbasy tapsyrmasy endi osy mәselege qayta «jan bitirdi». Ualihan Qalijan bastaghan mәjilismender «kónergen» terminge layyqty atau tauyp, júrt talqysyna úsyndy.
«Kóshi-qon turaly» Zangha sәikes halyqaralyq «Repatriant» termiynin tilimizge iykemdep, «Oralman» atauymen auystyrghan bolatynbyz. Osylaysha oralman týsinigi alghashqyda shekaradan ótip, elge oralghan qazaq últynyng ókilderine arnayy mәrtebe berip, memleket tarapynan tólenetin jәrdemaqy, ótemaqy siyaqty jekelegen jenildikterdi alu maqsatynda aitylatyn uaqytsha atau bolyp qarastyryldy. Búl úghymnyng astarynda Mongholiyadan kóship kelgenderdi – «mongholdar», Qytaydan kelgenderdi – «qytaylar», sol siyaqty «ózbekter», «qyrghyzdar» bolyp atalyp ketken qandastarymyzdy shettetpey, olargha birauyzdan «oralmandar» dep qarap, jaqyn tartugha mýmkindik bergen-di. Biraq býginde búl termin jergilikti halyq pen kóship kelgen bauyrlastardyng arasyna «syzyq» salyp, eki topqa bóletin úghymgha ainaldy.
Oralman atauyn ózgertuge tikeley Elbasynyng ózi múryndyq bolyp, layyqty termin tabugha pәrmen bergen-di. Osyghan oray deputat Ualihan Qalijan songhy kezderi til sýrinetin tirkesti «etnikalyq otandastar» termiynimen auystyru jóninde bastama kóterdi.
– Búl әbden pisip jetilgen mәsele-tin. Reseyde otangha oralghan orystardy «otandastar» deydi. Bizge de «oralman» atauyn ózgertetin uaqyt jetti. Qazirgi aitylyp jýrgen qandastar, bauyrlastar tirkesin auyzeki tilde aitsaq jarasady. Alayda zandyq túrghydan búl sóz «etnikalyq otandastar» bolyp aityluy tiyis, - dep mәseleni tótesinen qoyghan әriptesin senator Ádil Ahmetov te qoldap:   
– «Qytayda jýrgende qazaq edik, otangha oralyp «qytay» atandyq» degen bauyrlarymyzdyng ókpe-nazyn jii estiytin boldyq. Sondyqtan syrttan kelgen aghayyndarymyzdy alalamaytyn әdemi atau kerek-aq. Ras,  «etnikalyq otandastar» sózi aitugha shúbalanqy bolghanymen, keyin kele «etnikalyq» degen tirkes bәribir tildik qorymyzdan týsip qalady. Al «oralmangha» qaraghanda «otandas» sózi әldeqayda jyly estiledi. Endeshe múny qoldau kerek. Bastysy, «otandas» termiyni arqyly qandastardy kemsitu de, ógeysitu de joyylady, - degen pikirin algha tartty. 
«Otandas» sózine jylyshyray tanytqandardyng qatarynda Astana qalalyq tilderdi damytu basqarmasynyng bastyghy Orazkýl Asanghazyqyzy da bar. «Áriyne, «oralman» termiyni kezinde óz mindetin minsiz atqardy. Biraq keyin kele tarazynyng basyn shettetu «salmaghy» basyp ketken ataudy «otandas» tirkesimen almastyrudy quana qúptaymyn. Óitkeni shettegi aghayyndarymyzdyng armandaghany da osy Otan emes pe?! Sondyqtan olargha «Otan» sózi jaqyn», - dep talqygha týsken jana ataugha «býirek búratynyn» bildirdi. 
Degenmen, búl pikirdi qos qolyn kótere qoldaushylarmen qatar, qarsylyq tanytushylar da joq emes. Euraziya últtyq uniyversiytetining oqytushysy, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Jantas Jaqypov «Oralman» atauyn almastyrugha layyqty «Otandy», «Qútpan», «Júraghat», «Eldar» jәne «Tabysqan» degen bes týrli núsqany úsynyp: «Osylardyng ishinde «Eldar» sózi jýregime jaqyn», - dep júrtshylyqty osy núsqany nazargha alugha shaqyrdy.
Al B.Beysenov atyndaghy Qaraghandy Zang institutynyng Tildik dayyndyq kafedrasynyng mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Shapaghat Jalmahanov:
– Ketken adam ghana qayta oralady. Olay bolsa, «oralman» atauyn ózgertuge esh negiz joq. Tipti bolmay bara jatsa, halyqaralyq «repatriant» termiynin qaldyru kerek, - dep «otandasqa» ýzildi-kesildi qarsylyghyn bildirdi. 
Osylaysha, deputattar oilap tapqan «otandas» tirkesi ghalymdargha únanqyramay túr. Olar «oralman»-nyng ornyn basatyn ataudyng tilge jenil, aitugha onay, «ayshyqty» sóz boluyna ekpin qoyyp otyr. Aldymen halyq talqysyna úsynylyp, sonan song súryptau satylarynan ótetin tirkes әli talay talqylanady da. Bastysy, búl sózge qarapayym júrtshylyq ne dep ýn qosar eken?