Ýstimizdegi jyldyng tórtinshi aqpany kýni Bilim jәne ghylym ministrligining әleumettik paraqshasynda: «Bilim jәne ghylym ministrligining apparat jinalysynda ministr Ashat Aymaghambetov qazaq tili men әdebiyeti pәnderining oqu baghdarlamasy janartylatynyn aitty»,-degen aqparat halyq arasynda, әsirese qazaq tili jәne әdebiyeti pәni múghalimderi arasynda jeldey esti. Tipti, bir-birinen sýiinshi súrap, aralarynda meni de qúttyqtap jatqandary da bar.

Meni qúttyqtaudyng negizgi sebebi: «Qazaq tili men әdebiyeti pәnining oqu baghdarlamasy janartylady»,-degen әleumettik paraqshadaghy ministrlik jazbasynan tura eki kýn búryn, yaghny 2022 jyldyng 2-aqpany kýni «Abai.kz» portalynda jariyalanghan «Siz qatelesesiz, ministr myrza» atty maqalamda «Janartylghan oqu baghdarlamasyn» synap, «Orta mektepterde bilim beru men qazaq tili jәne әdebiyeti pәnin oqytudyng Últtyq tújyrymdamasynyn» jobasyn úsynghan bolatynmyn. Maqalany eki kýnde 38000-nan (otyz segiz myn) astam adam oqyp, 800-den (segiz jýz) astam adam óz pikirlerin jazdy. Jazylghan pikirlerdi saraptay otyryp aitpaghymyz: Últtyq mektepterde bilim beru men qazaq tili jәne әdebiyeti pәnin oqytudyng «Últtyq tújyrymdamasyn» qabyldaugha eshkim de qarsy emes. Kerisinshe, bәri de bir auyzdan quana qoldaghan. Segiz jýzden astam, dәlirek aitqanda 886 (segiz jýz seksen alty) pikirding beseui ghana maqalada kóterilgen «Bilim beruding Últtyq tújyrymdamasyna» emes, «Janartylghan bilim baghdarlamasynyn» keybir mәselelerine qatysty óz qoldau-pikirlerin jazghan.

Qarsy pikir jazghan bes adamnyng aty-jónine deyin bilemin. Sol beseuding bireui – Aly Nazarbek degen azamat.(«Feysbuk» paraqshasynda aty-jóni qalay jazylsa, sol jazu boyynsha keltirip otyrmyn) Aly Nazarbektin: «Grammatika oqytylghan aldynghy 25 jylda nege qazaqsha ýirete almadyq? Maqala qate derekterge sýienip jazylghan»,-degen pikirine Ayjan Saghymjan atty qaryndasymyz Aly Nazarbekting súraghyna jauap bere kele, maqalada kóterilgen mәselelerdi qoldaytynyn aityp, óz pikirin naqty mysaldarmen dәleldegen.

Janat Núrlybaeva esimdi azamatsha: «Janartylghan oqu baghdarlamasynda grammatika bar. Maqala júrtty eleng etkizu ýshin jazylghan»,-dese, Aliya Duschanova: «Múnday ýndeuler tek múghalimder arasynda rezonans tudyryp, ministrlikke qarsy qoi ýshin jazylady»,-dey kelip: «Janartylghan oqu baghdardarlamasyn» qoldaytynyn aitqan. Sonday-aq, «Janartylghan oqu baghdarlamasyn» Aqerke Kayyrova jәne Eshimova Últay esimdi azamatshalar da qoldaytynyn jazypty. Ýstimizdegi jyldyng 2 aqpany kýni «Abai.kz» portalynda jariyalanghan «Siz qatelesesiz, ministr myrza» atty mening maqalamda kóterilgen mәselelerge oray «Feysbuk» paraqshasy men «Abai.kz» portalynda jazylghan 886 pikirding 5-eui ghana, taghy da qaytalaymyz: «Bilim beruding Últtyq tújyrymdamasyna» emes, maqalada kóterilgen keybir mәselelerge baylanysty ghana óz qarsylyqtaryn bildirgen. Áriyne, azamattyq qoghamda pikir qayshylyghynyng boluy – zandy qúbylys. Sondyqtan da, mening maqalama qarsy pikir bildirgen jogharyda aty atalghan azamatttargha alghystan basqa aitarym joq.

Tek qana Janat Núrlybaevanyn: «Janartylghan oqu baghdarlamasynda grammatika bar. Maqala júrtty eleng etkizu ýshin jazylghan»,-degen pikirine oray mening aitarym:

–  Aynalayyn, Janat! Júrtty eleng etkizip, tanymaldylyqqa úmtylatyn jastan men әldeqashan ótip ketkenmin. Eger, sen mening maqalamdy múqiyat oqysang onda: «Janartylghan oqu baghdarlamasynda» grammatika bar dep te, joq dep te aita almaysyn», –  dep jazghanmyn. Odan ary qaray: «Janartylghan oqu baghdarlamasynda» qazaq tili grammatikasy belgili bir ghylymy jýiemen jazylmaghandyqtan da oqushylar qazaq tili grammatikasyn esterine saqtay almaydy. Mysaly: 5-synyp qazaq tilinde «Fonetika», «Leksika», «Morfologiya» salalarynyng basyn bir jerge qosyp, qoyyrtpaq bylamyq jasap jibergen. Mine, osynday belgili ghylymy jýie bolmauy sebepti de «Janartylghan oqu baghdarlamasynda» qazaq tili grammatikasyn bar dep te, joq dep te aita almaysyn»,-dep jazghanmyn. Sol pikirimnen әli ainygham joq.

Kóp pikirding ishinen Múrat Qoyshybayúly jazbasynda aitylghan oy mýldem bólek. Sózbe sóz keltireyin. Múrat Qoyshybayúly: «Núrghali, «Janartylghan oqu baghdarlamasy» sekildi bilim reformalary arqyly elimizding qalyptasqan bilim jýiesin tas-talqan etip, últ bolashaghyn joyyp, tәuelsizdigimizding tamyryna balta shauyp jatqanday bolyp kórinedi,-depsin. – Búghan Aymaghambetov kinәli emes. Eger diktanttan ózing sabaq beretin 11-synyptyng 48 oqushysynyng beseui – «3», qalghany «2» alsa ózing kinәli emessing ba? Otyz jyl boyy bilim salasynda sәtsiz reformalar jasalghany ras. Ony eki-ýsh jylda týzete qoy mýmkin emes»,- dep jazady. Óte dúrys! Kózi ashyq, kókiregi oyau, sanasy jogharghy dengeydegi bilimdi azamat ekendigi kózge anyq kórinip túr.

Últtyng bolashaghyn bilim sheshedi. Búl – aksioma! Sondyqtan, bilim salasynda jasalynatyn kez-kelgen reformany qalay bolsa solay emes, ghylymy negizde, múqiyat zerttey kele, týrli dengeydegi mektepterde úzaq uaqyt synaqtardan ótkize otyryp, asa saqtyqpen jýzege asyrghan dúrys,-dep esepteymin. Sebebi, bilim salasynda jasalynghan reformalardyng kishkene ghana qateligining qúnyn – keyingi úrpaq ómir boyy tólep qaluy bek mýmkin!

Múrattyng sózine tolyq qosylam! Elimizde sәtsiz jasalynghan «bilim reformalary» ýshin Bilim jәne ghylym ministri A.Aymaghambetov kinәli emes. Kinәli – mektepterdi «reformalardyn» synaq alanyna ainaldyrghan bizding jemqor jýie! Sol «jemqor jýienin» degenine kónip, últ bolashaghyna nemqúraydy qarap kelgen biz, ziyaly qauym kinәlimiz! Ótkende, әleumettik jelide ministr A.Aymaghambetovti ornynan alyp tastau kerek degen mәsele kóterildi. Tipten keybireuler osy jaghdaygha baylanysty adamdardan qol da jinap jatty. Mening de týsinbeytinim osy mәsele: Jýie ózgermey, bir adam ne ózgerte alady? «Aymaghambetov» ketse ornyna «Baymaghambetov» keledi. Búdan ne ózgeredi?!

Bilim salasynyng jýiesin dúrystau ýshin osydan bir ghasyr búryn Últtyq demokratiyalyq «Alash» partiyasynyng baghdarlamasynda aitylghan: «Oqu joly óz aldy avtonomiya týrinde boluy, ýkimet oqu isine kirispeui kerek»,-degen ústanymdy (Á.Bókeyhan. Shygharmalary. 256-bet. IX tom. «Saryarqa» Astana, 2016 jyl) zannamalyq negizde jýzege asyrugha tiyistimiz,-dep oilaymyn.

Múrat bauyrym! Pikir jazbannyng sonynda: «Ózing sabaq beretin 11-synyptyng 48 oqushynyng beseui – «3», qalghany «2» alsa oghan ózing kinәli emessing ba?»,-dep jazypsyn. Taghy da kelisemin. Sózing oryndy. Sabaq beretin oqushysynyng bilimi men tәrbiyesi ýshin ata-anasynan keyin jauapker – múghalim! Men de búl mindetti óz basymnan alyp tastap, jauapkershilikten qashqan emespin. Qashpaymyn da. IYә, men kinәlimin! Biraq, eng basty kinәli – kýnәhar, ol – bizding biylik! Elimizding bilim salasyndaghy eshkimmen sanasyp aqyldaspay, diktaturalyq  týrde kýshtep jasalynghan sauatsyz «reformalar» ýshin, «joghalghan úrpaq» aldyndaghy eng basty kinәli jauapker – elimizding avtoritarly diktaturalyq jýiesi!

Ózim sabaq beretin 11-synypta men ýshin kishkene bir «mәsele» bar. Ol mәsele mynau: Diktant alynghan 11-synyptargha men osy oqu jylynyng basynan beri qaray yaghni, ótken 2021 jyldyng qyrkýieginen bastap sabaq berip kele jatyrmyn. Búl – olar ýshin men jauapker emespin degen sóz emes. Mәsele mynada: Olar osy jyldyng aqpan aiynyng bas jaghynda ÚBT tapsyrdy. Diktanttan «2» alghandardyng kóbi sol ÚBT-da «Oqu sauattylyghyndaghy» 20 súraqtan – 20,18,17 ball aldy. «Oqu sauattylyghynan» synyptaghy eng tómengi ball – 17. Mening boljamym rasqa shyqty. Men óz maqalamda: «Diktanttan «2» alghandardyng kóbi ÚBT-daghy «Oqu sauattylyghynan» «4» ne «5» alady. Búl sonda qanday bilim?!»,-dep jazghan bolatynmyn.

Búl jerdegi basty mәsele; oqushylardyng ÚBT-dan alghan jogharghy balynda emes, mәsele: Til bilimining grammatika zandylyqtaryn mengermegen mektep oqushylarynyng shala sauatty týrde orta mektepti bitirip shyghuynda bolyp túr. Grammatikany bilmegeni ýshin olar kinәli emes! Desek te, bilimsiz qalghan «joghalghan úrpaq» ýshin kim jauap beredi? Obaly kimge? Jazyghy ne olardyn? Mine, mәsele qayda jatyr?! Keyingi úrpaq – býgingi mektep oqushylarynyng kebin kiyip qalmas ýshin, biz osy mәseleni býgin oilanuymyz kerek!

Men qazir 11-synyptarmen qatar 10-synypqa da dәris jýrgizemin. Býgingi 10-synypqa 8-synyptan bastap sabaq berip kele jatyrmyn. Olar 5-synyptan bastap, 8-synypqa deyin jýieli týrde qazaq tili grammatikasyn oqymaghandyqtan, olardyng «grammatikasyn» jetildirudi basty nazarda ústadym.

Mamandyghyma sәikes,  men qazaq tili pәninen 15 jyl boyy, aqyly negizde ÚBT-gha oqushy dayyndaghan adammyn. «Orta mektep baghdarlamasyndaghy Qazaq tili grammatikasynyng qysqasha kursy» atty oqulyq ta jazdym. Búl oqulyghym kezinde ýlken súranysqa ie bolyp, sol kezdegi Ontýstik Qazaqastan oblysy bilim basqarmasynyng núsqauymen oblys mektepterine taratylyp, osy kýnge deyin 15000 (on bes myn) danasy satylyp ketti. Dәl qazirgi kýnge deyin búl oqulyq mektep múghalimderi tarapynan da ýlken súranysqa iye. Mektep baghdarlamasyndaghy qazaq tili grammatikasyn qalay oqytudy bir kisidey bilemin dep oilaymyn. Qazir ózim sabaq beretin 10-synypta da qazaq tili grammatikasyn basty nazarda ústap, olardan jazbasha diktantty da jiyi-jii alamyn. Biraq, nәtiyje bәribir oiymdaghyday emes. Nege? Sebebi, bilim beruding óz jýiesi bar. Mysal ýshin: jas bala endi ósip kele jatqan ósimdik sekildi. Sol ósimdikting su ishetin, topyraghyn óndep, tynaytqysh beretin óz uaqyty bar emes pe? Mine tap sol sekildi mektep oqushylarynyng da jasyna layyq, óz uaqytynda iygeretin taqyryptary bar. Mysaly, 5-synyp onay iygergen taqyrypty, 8,9-synyp óte auyr týsinedi.  Sondyqtan da, bilim salasyna baylanysty mening maqalalarymda kóterilip jýrgen eng negizgi mәselelerding biri, ol – orta mekteptegi jalpy bilim, oqushynyng jas ereksheligine baylanysty belgili jýiemen beriluge tiyis. Al, ol jýie – ghylymgha negizdelgen ghylymy jýie boluy shart.

Esterinizde bolsa ótken maqalamdaghy men úsynghan «Bilim beruding Últtyq tújyrymdamasynda» grammatikany mengeru ýshin oqushy qay synypta Til bilimining qanday salasyn, aptasyna qansha saghattan oqu kerektigine deyin bólip túryp atap kórsetkenbiz. Ayta ketetin bir mәsele: men búl jerde «ghylymy janalyq» ashqan eshnәrsem de joq. Men úsynghan «Bilim beruding Últtyq tújyrymdamasyndaghy» qazaq tili grammatikasyn oqytu – ghasyrlar boyy jinaqtalghan ghylymy tәjiriybelerge negizdelgen tújyrymdama bolatyn. Búl atalghan qazaq tili grammatikasyn oqytudyng «Últtyq tújyrymdamasynyn» bastauynda Qazaq Til bilimining atasy Ahmet Baytúrsynúly, T.Shonanúly, Qúdaybergen Júbanov, Amanjol Sәrsenov, Qordabaev, K.Ahanov, I.Kenesbaev sekildi «alyptar toby» túr. Ghylymgha negizdelgen oqulyq – osy «alyptar tobynyn» ghylymy enbekterin baghdarsham etip ústanugha tiyis. Búl – bir!

Ekinshi, 2022 jyldyng 2 aqpanynda «Abai.kz» portalynda jariyalanghan «Siz qatelesesiz, ministr myrza» atty maqalamda kóterilgen mәselelerge baylanysty saraptamalyq oiymdy qorytyndylay kele aitpaghym: Maqalada aitylghan «Orta mektepterde jalpy bilim beru men qazaq tili jәne әdebiyeti pәnin oqytudyng Últtyq tújyrymdamasyn» oqyghan 38505 ( otyz segiz myng bes jýz bes) adamnyng birde-bireui «Bilim beruding Últtyq tújyrymdamasyna» qarsy bolmaghan. Kerisinshe, tegis qoldau bildirgen. «Feysbuk» paraqshasy men «Abai.kz» portalynda jazylghan 886 (segiz jýz seksen alty) pikirding 5-eui ghana «Janartylghan bilim baghdarlamasyn» qoldaghan. 881 pikirge qarsy 5-aq pikir! Óte ýlken payyzdyq aiyrmashylyq! Demek, búl degen qazirgi tandaghy qazaq qoghamy «Bilim beruding Últtyq tújyrymdamasyna» susap otyr degen sóz!

2022 jyldyng 4 aqpanyndaghy Bilim jәne ghylym ministrligining әleumettik paraqshasynda jariyalanghan: «Ministr Aymaghambetov qazaq tili men әdebiyeti pәnderining oqu baghdarlamasy janartylatynyn aitty»,-degen jazba «Bilim beruding Últtyq tújyrymdamasyna» susap otyrghan qalyng kópshilikke, «Abai.kz» portalynda jariyalanghan «Siz qatelesesiz, ministr myrza» atty mening maqalama oray ministrlik jauaby sekildi bolyp kórinui de mýmkin. Alayda, mening maqalamnyng әleumettik paraqshadaghy ministrlik jazbasyna esh qatysy joq.

Qazaq tili men әdebiyeti pәnderining oqu baghdarlamasy janartylady,-degen pikirdi Qazaqstan Bilim jәne ghylym ministri Aymaghambetov osydan ýsh ay búryn yaghny 2021 jyldyng 21 jeltoqsanynda astanada ótken Qazaq tili men әdebiyeti pәni múghalimderining «Qazaq tili men әdebiyeti: oqytu mәseleleri jәne jana kózqaras» atty respublikalyq siyezinde aitqan bolatyn. (Siyezding II bólimining tolyq núsqasy «Youtube» kanalynda jýr) Sol siyezde ministrding aitqan sózin sózbe-sóz qaytalasaq, ministr: «Qazaq tili men әdebiyeti pәnining oqu baghdarlamasyn janartu kerek. Oghan kýmәn joq. Basy ashyq mәsele: Jalpy búl baghdarlama tolyghymen jaramaydy dep aitugha bolmaydy. Solay ghoy. Funksionaldyq sauattylyq – qajet mәsele. Biz sóilep ýirenuimiz kerek. Búl baghdarlamanyng iydeologiyasyn, filosofiyasyn eshkim joqqa shygharmaydy. Biz osy baghdarlamany jetildiruimiz kerek. Grammatika mәselesin biz eskeremiz. Barlyq mәselelerdi eskerip, biz jaqsy baghdarlama jazyp shyghuymyz kerek»,-dedi. Bir sózin de ózgertip otyrghanymyz joq. Ministr sol siyezde dәl osylay dedi. Býkil halyq bolyp, múghalimder bolyp: «Bilim beruding Últtyq tújyrymdamasyn» jasau kerek. Óskeleng jas úrpaghymyzdy mәngýrt etetin «Janartylghan oqu baghdarlamasynyng keregi joq»,-dese, ministr A.Aymaghambetov: «Biz osy baghdarlamany jetildiruimiz kerek»,-deydi. Halyq bir jaq, ministr bir jaq!

Aynalayyn-au, shek-sheti joq, týbi kórinip, tausylmaytyn búl ne qylghan diktaturalyq burokratiya?! Bir jaghynan qaraghanda, búghan tang qalatyn da eshnәrse joq. Tәuelsizdigimizding 30 jylynda bizding ýkimetting Nazarbaevtyng avtoritarly-diktaturalyq rejiyminen qapysyz ýirengeni bir-aq nәrse! Ol – diktaturalyq burokratiya! Bizde әr bastyq óz salasynang diktatory. Mektep diyrektory – mekteptin, audan әkimi – audannyn, oblys әkimi – oblystyn, ministr – óz ministrligining diktatory. Olardyng sózderi: «kerek», «qajet», «jasap shygharamyz», «jetildiremiz»,-degen sekildi bolyp keledi. Olardyng bilmeytin mәselesi joq. Olar bәrin de biledi. Olar ýshin halyq – tobyr. Sondyqtan da olar qarapayym halyqpen esh uaqytta sanasqan emes. Sanaspaydy da. Óz pikirin aitqan adam olar ýshin jana zamandy týsinbeytin, reformagha kedergi keltirushi – jau. Reforma degennen shyghady, 30 jyl boyy, jan balasymen sanaspay, esh kedergisiz ýzdiksiz jasalghan «bilim reformalary» qanday nәtiyje kórsetti? Nendey tabystargha jettik? Búl saualdargha 30 jylda auysqan 17 ministrding birde-biri dúrystap jauap bere almasy haq. 30 jylda 17 ministr! Osydan-aq bizding memleketimizding bilimge degen elshildik túrghydaghy strategiyalyq jospary bolmaghandyghy aiqyn kórinip túr emes pe?! Kópshilik sózimen sanasyp, olardyng sózderin payymgha alyp, pikirlerine saraptamalyq qorytyndy jasau – bizding elding ýkimeti men ministrliginde esh uaqytta bolghan emes. Áy, bilmeymin... bolmaytyn da shyghar. Mine, sondyqtan da biz algha basyp, damymastan, tapjylmay bir orynda túrmyz. Áli qansha uaqyt túrarymyzdy bir qúdaydyng ózi biledi... Bizde eshqanday damu joq. Mýmkin, mysyqtabandap keri ketip bara jatyrmyz...

Adamzat tarihy dәleldegendey, órkeniyetke jetip, damyghan elderding qataryna qosyludyng bir-aq joly bar. Ol – demokratiya joly! Demokratiyanyng negizgi talaptarynyng biri – sóz bostandyghy. Ol – halyq sózin payymgha alyp, kópshilik pikirimen sanasu degen sóz! Sondyqtan da bizge halyq ýnin estiytin ýkimet pen ministrlik kerek! Búl – býgingi kýn talaby! Tyqyryptan auytqyp baram bilem. «Bir qayghy – myng qayghymdy qozghaydy»,-degen osy.

Ministr A.Aymaghambetovting siyezde aitqan sózine qayta oralsaq. Bas múghalim A.Aymaghambetovting siyezde aitqan sózinen úqqanymyz mynau: Qazaq tili men әdebiyeti pәnining oqu baghdarlamasyna ózgeris enedi. Jalpy, «Janartylghan oqu baghdarlamasynyn» iydeologiyasy men filosofiyasy dúrys. Tek, osy baghdarlamany jetildiru kerek eken.

Ministr aitqan «Janartylghan oqu baghdarlamasynyn» iydeologiyasy men filosofiyasynyng mýldem qate ekenin 2021 jyldyng 27 mamyrynda «Abai.kz» portalynda jariyalanghan «Bilim beruding Últtyq konsepsiyasy kerek, ministr myrza», 2022 jyldyng 2 aqpanynda taghy da sol «Abai.kz» portalynda jariyalanghan «Siz qatelesesiz, ministr myrza» atty maqalalarymda jan-jaqty taldap, tolyq ashyp kórsettim dep oilaymyn. Sondyqtan da, osy atalghan maqalalarda aitylghan oilarymdy taghy da qaytalap jatudyng esh jóni joq!

Ayta ketetin bir mәsele: «Qazaq tili men әdebiyeti pәnining oqu baghdarlamasyn janartu kerek. Barlyq mәselelerdi eskerip, biz jaqsy baghdarlama jazyp shyghamyz»,-degen ministr sózining astarynan taghy da bir «bilim reformasynyn» súlbasyn angharghanday boldym. Nesi bar? Oghan tang qalatyn týk te joq. Qazaqstannyng әrbir bilim ministri óz «reformasyn» sýirep alyp kelip, ony oqu baghdarlamasyna kýshtep engizetinine biz, Qazaqstan múghalimderi әbden kóndigip, ýirenip ketkenbiz. Al, bizding elding sheneunikteri: «Reformagha bir jetsek boldy, arghy jaghy kókten saulap týsetin milliondaghan aqsha...»,-dep oilaydy.

Ministr aitqan «Qazaq tili men әdebiyeti pәnining jetildirilgen oqu baghdarlamasy», ol qanday baghdarlama? Kimder jazdy? Neni oqytady? Oqulyqtar balanyng jas ereksheligine say, týsinikti tilde, ghylymy negizde jazylghan ba? Baghdarlamanyng mektep oqushylary ýshin paydasy men tiyimdiligi qanday bolmaq? Búl oqu baghdarlamasynyng búrynghy baghdarlamagha qaraghanda tiyimdi de paydaly hәm nәtiyjeli bolyp shyghatynyna kim kepildik beredi? Osy jәne basqa da súraqtar tóniregin zerttegen ghylymy ortalyq bar ma? Bar bolsa ol qanday ortalyq? Kimder zerttedi?

Súraq kóp. Jauap joq. «Baghdarlamany jetildiremiz»,-degen ministr A.Aymaghambetov sózinen basqa biz, qarapayym mektep múghalimderi, eshnәrse de bilmeymiz.

Elimizde eng kóp reforma bilim salasynda jasalyndy. Ol «reformalargha» halyq qazynasy – budjetten milliondaghan bәlkim, milliardtaghan qarjy júmsaldy. Bilim salasynyng mamandarymen aqyldaspaghandyqtan nәtiyjesiz ayaqtalghan búl «reformalargha» ketken qarajatqa eshkim de esep bergen joq. Ony súraghan da adam bolmady. Elimizde jasalynghan «bilim reformalary» - halyq qazynasy budjetten aqsha jymqyrudyng jogharghy shendi memlekettik sheneunikter oilap tapqan tәsili ghana sekildi. Bar bolghany sol! Aqsha bólinip, «reforma» jasalynsa boldy. Nәtiyje manyzdy emes. Bilim jәne ghylym ministri A.Aymaghambetov aitqan qazaq tili men әdebiyeti pәnin oqytudyng «jetildirilgen» baghdarlamasy osynday «reformalargha» úlasyp ketpesine kim kepildik beredi?

Osy sózderime qarap, meni orta mektepterde qazaq tili men әdebiyeti pәnin oqytudyng «jetildirilgen baghdarlamasyna» qarsy eken degen oy tuyndap qalugha tiyisti emes. Kerisinshe, men qazaq tili jәne әdebiyeti pәnin oqytudyn, «jetildirilgen baghdarlamasyn» jan-tәnimmen qoldaymyn! Biraq, bilim salasyndaghy ýzdiksiz «reformalardan» әbden sharshap qajyghan qarapayym mektep múghalimi retindegi mening talabym: «Jetildirilgen» búl oqu baghdarlamasymen jәne oqulyq avtorlarynyng júmysynyng «shimay núsqasymen» (rabochiy chernovoy variant) biz, pәn múghalimderi aldyn ala tanysyp shyghuymyz kerek! Tek pәn múghalimderi ghana emes, әdebiyetshi jәne tilshi ghalymdardy qatystyra otyryp, kópshilik halyq bolyp, ministrlik aitqan «sayttarda» ghana emes, Últtyq aqparat qúraldary arqyly da qazaq tili jәne әdebiyeti pәnining «janartylghan oqu baghdarlamasyn» keng kólemde talqylaugha tiyispiz! Sebebi, tilimiz ben әdebiyetimiz – Últtyq kodymyzdyng ghana emes, últ bolyp saqtalyp qalu jolyndaghy kýreske biriktiruding de negizgi faktory bolyp tabylady. Sondyqtan da jalpy bilim beretin orta mektepterde qazaq tili jәne әdebiyeti pәnin oqytugha esh uaqytta jýrdim-bardym jenil kózben qaraugha bolmaydy!

Sóz sonynda aitarym: Eger, últ ziyalylary qatysqan keng kólemdegi halyqtyq talqylau bolmasa, qazaq tili jәne әdebiyeti pәnin oqytudyng ministr A.Aymaghambetov aitqan «Janartylghan oqu baghdarlamasy» da aldynghy «bilim reformalarynyn» kebin kiyeri haq!

Núrghaly Mahan,

Jogharghy sanatty «Sheber pedagog»

Abai.kz