nemese qazirgi mektep oqulyghyndaghy olqylyqtar turaly

Sózding eng úlysy,
eng sipattysy – tariyh
                Ahmet Baytúrsynúly

Elding eldigin saqtaytyn –
әdebiyeti, tarihy, jol-jorasy.
                      Maghjan Júmabaev
 

QR Bilim jәne ghylym ministri
A.Aymaghanbetovtyng nazaryna!

Tarih ghylymy barlyq ghylymdardyng ishindegi eng sipattysy, eng úlysy. Ár halyq óz tarihyn bilip, odan sabaq alyp, býginin býtindeydi. Býgini býtin elding keleshegi kemel bolmaq. Tarih barlyq ghylymdardyng tóresi ghana emes, ol býtin bir memlekettin, últtyng últtyq iydeologiyasyn qalyptastyrushy basty faktor. Olay bolmasa ol halyq bolashaqqa baghdarsyz kósh bastaghanmen birdey bolmaq. Al onday elding keleshegi kemel, últtyq iydeologiyasy aiqyn dep kim aita alady?

Ahmet Baytúrsynúly: «Sózding eng úlysy, eng sipattysy – tariyh»deydi. Maghjan Júmabaev: «Elding eldigin saqtaytyn – әdebiyeti, tarihy, jol-jorasy», - dep, kórsetken. Degenmen, sózding eng úlysy, eng sipattysy bolatyn, elding eldigin saqtap, bolashaqqa baghdar beretin ol qanday tariyh? Jalpy jazylghan tarihty elding eldigin saqtap, bolashaqqa dúrys baghdar bere alady dep aita alamyz ba? Áriyne joq. Al, Alash ziyalylary kóksegen qay tariyh? Qazirgi qazaq tarihy, әsirese mektep oqulyqtary Ahmetter aitqan sózding eng úlysy bola aldy ma, nemese últtyq iydeologiyanyng negizi bola aldy ma? Endi osy saualdargha jauap berip kóreyik.

Qazirgi bizding tarihymyz, әsirese mektep oqulyqtarynda últtyq tarihymyzdyng qoghamdyq damudy jedeldetuge tiygizer zor yqpaly men tarihtyng tәlim-tәrbiyelik mәni, maqsaty kórsetilmegen. Sol sekildi mektep Qazaqstan tarihy oqulyqtarynda últtyq tarihymyzdyng teoriyalyq-metodologiyalyq negizi bolatyn tól derekkózderden mәlimetter keltirilmegen. Al, últtyq derekkózder men últtyq iydeologiya, últtyq tanym túrghysynan jazylmaghan tarihty qalaysha tәlim-tәrbiyelik mәni bar tarih dep aita alamyz?

Sondyqtan da últtyq tanym men últtyq iydeologiya túrghysynan jazylmaghan oqulyqtar oqushylardyng boyynda tarihy sana, últtyq ruh, qazaqy minez qalyptastyra almasy anyq. Óitkeni ol oqulyqta tarihty oqudaghy negizgi maqsaty aiqyndalmaghan.

Mәselen Jalpy bilim beretin  mektepting 10 synybyna arnalghan avtory Djandosova Z.A. jazghan Qazaqstan tarihy oqulyghynda: «Shynghys han imperiyasy jәne onyng múragerleri»  Shynghys hannyng dýniyejýzilik tarihtaghy róli» atty §31 paragrafynda: «Monghol shapqynshylyghynyng bastaluy», «Mongholdar Qazaqstan aumaghynda», «Mongholdar basqynshylyghynyng jalghasuy» siyaqty taqyrypshalar bar.

Sol sekildi «Qazaqstan aumaghynda úlystyq jýiening damuy» atty §32 paragrafynda: «Jetisu men Ontýstik Qazaqstan monghol dәuirinde» atty taqyrypshada bylay jazylghan: «Jetisu Joshy, Shaghatay jәne Ýgedey úlystarynyng týiisken jerinde ornalasqan. 1260 jyly imperiyada taq ýshin kýres bastalghan kezde Jetisu monghol jәne týrki taypalary jinaqtalghan oryngha ainaldy. Búl ólkedegi qalalardyng jәne otyryqshy-eginshilik mәdeniyetting tolyqtay qúldyrauyna әkep soqty. Monghol shapqynshylyghy kezinde zardap shekpegen qalalar ózara soghystar kezeninde apatqa úshyrady. Jetisu taza kóshpeli aimaqqa ainaldy. Syrdariya boyyndaghy qalalargha (Týrkistan qalalary) keletin bolsaq, olar mongholdardyng shapqynshylyghy kezinde zardap shekken edi. Otyrar men basqa qalalar qiratyldy.» delingen.

Búl jerden neni bayqaugha bolady? Áriyne halqymyzdy qynaday qyryp-joyghan kenestik qyzyl imperiyanyng últtyq handarymyz ben últqa qorghan bolghan batyr babalarymyzdy halyq jauy dep, óz tarihyn ózine jiyirkenishti etip kórsetken sovettik iydeologiyany anyq bayqaugha bolady.

Kenes ýkimetining ózge últtar men úlystardy qyryp joyyp, bas kótergen ziyaly qauymyn atyp-asyp, joyyp jibergennen keyin, últsyzdandyrudyng endigi sayasaty iydeologiyalyq túrghyda qatty jýrgizilgen bolatyn. Onyng aiqyn dәleli – últty últ retinde saqtap qalatyn tarihy sana men últ ruhaniyatyna qarsy baghyttaldyghy edi.

Árige barmay-aq qazaqtyng songhy hany han Kenening últ tarihyndaghy tәuelsizdik kýresin tarihy shyndyq negizinde jazghan tarihshy E.Bekmahanovtyng sottalu sebebinen de qazaq halqyna óz últtyq handaryn oqytpau, olardy halyq jauy retinde sanap úrpaqqa jiyirkenishti kórsetu sayasatyn angharugha bolady.

Últtyq tarihymyzdy búrmalap, handarymyzdy úrpaqqa qúbyjyq etip kórsetken kenestik iydeologiyanyng negizgi qaynar kózi bolghan bes tomdyq Qazaq SSR tarihy IV tarau «Qazaqstandy mangholdardyng jaulap alghan dәuiri» §7 «Qazaqstannyng manghol ezushiligining kezindegi sharuashylyghy jәne onyng taypalarynyng qoghamdyq qarym qatynastary» atty paragrafynda: «Mangholdar jaulap alghan oblystardyng astan-kestenin shyghardy, olardy sansyz shyghyngha úshyratty. Mangholdar Orta Aziya men Qazaqstannyng kóp qalalaryn, sonyng ishinde Syrdariya boyyndaghy qalalardy da, qiratyp jiberdi», «Qazaqstannyng kóshpeli audandary da býlinshilikke úshyraghan», «Búl kóshpeli audandarda óndirgish kýshter qatty kemip ketti. Kóptegen maldy jaulaushylar tartyp aldy» delilgen.

Endi eki oqulyqty salystyryp qarasaq, jalpy bilim beretin  mektepting 10 synybyna arnalghan avtory Djandosova Z.A. jazghan Qazaqstan tarihy oqulyghynda: «Monghol basqynshylyghy», «Monghol shapqynshylyghy», «Mongholdardyng shapqynshylyghy kezinde Syrdariya boyyndaghy qalalardyng zardap shekkeni» t.b. jazbalary últ tarihyna qarsy jazylghan Qazaq SSR tarihyndaghy: «Manghol basqynshylyghy», «Manghol shapqynshylyghy», «Manghol shapqynshylyghy kezinde Syrdariya boyyndaghy qalalardy da qiratyp jiberdi» degenin ainyptpay qaytalap túrghanyn angharugha bolady.  

Búl neni bildiredi? Búl - qazirgi Qazaqstan tarihynyn, әsirese mektep oqulyqtarynyng kenestik iydeologiya túrghysynan әli de aryla almaghandyghyn anghartady.

Osylaysha jalpy bilim beretin  mektepting 10 synybyna arnalghan Qazaqstan tarihy oqulyghynyng teoriyalyq-metodologiyalyq negizi últ tarihyna qarsy baghyttalghan kenestik iydeologiyagha negizdelgendigin anghartyp túr.

Alash alyby M.Dulatúly: «Tarih ghylymynda qansha tarih jazushylar shyghyp, qansha kitap jazyp shyghardy. Solardyng arasynda qazaqtyng asylyn anyq qyp aitqany joq. Arapsha, týrikshe, oryssha biz kórgen kitaptarda qazaq turasynda jazylghan sózderding bәri de haqiqatqa harap, ship-shiyki ótirik. Qanaghat tabarlyq eshbir sóz jazylghan joq.»,- /M.Dulatúly. Shygharmalary. 2-tom. - Almaty: Mektep, 2003-61 b./ deydi.

Yaghni, biz turaly jazylghan ózgelerding tarihyn osylay dep kórsetken edi. Arapshasyn da, orysshasyn da, týrikshesin de týgelimen ótirik, dep, qazaqtyng asylyn anyq qyp jazghan dep eshbirin aitpaghan. Búl jerden bayqaytynymyz әr últtyng óz tól tarihyn óz últtyq mýdde túrghysynan qarap, últtyq sana eleginen ótkizip jazuy kerek. Sonda ghana әr elding shynayy tarihy jazylady. Búl jóninde orys tarihshysy V.O.Kluchevski: «Qoghamnyng sayasiy-әleumettik qúrylymy, onyng tolyp jatqan problemalary bógde eldik zertteushige toly kórine bermeydi, kóringen kýnning ózinde ol basqa kózqaras pen ózgeshe ólshem túrghysynan baghalanady» deydi.

Al, bizde qalay? Revolusiyagha deyin últ tarihyn P.IY.Rychkov, A.IY.Levshiyn, N.N.Postuhov, N.A.Katanov, N.A.Aristov siyaqty orys tarihshylary jazsa, kenes zamanynyng alghashqy jyldarynda V.V.Bartolid, B.Ya.Vladimirsev, B.D.Grekov, S.IY.Rudenko, A.B.Chuloshnikov syndy bógde elding zertteushileri jazghan bolatyn. Al, kóptegen otandyq tarihshylar otarlyq-imperiyalyq kózqaras negizinde jazylghan atalghan avtorlar enbegine sýienip, olardyng derekterine silteme kórsetuden asa almay otyr.

Belgili kәsipqoy tarihshy Q.Atabaev onyng mynaday sebepterin kórsetken: «Birinshiden jerlesterimizding imperiyalyq pighyldan aiyryla qoymaghan belgili bir toby ózderining qazaq jerinde ómir sýrip jatqandyqtaryn, sol halyqtyng tilin, tarihyn biluleri kerektigin moyyndaghylary kelmeydi. Sondyqtan sol toptan shyqqan tarihshylar ýshin bet-beynesi belgisiz, bәrine de ortaq, qanday derekterge sýienip jazsang da, qay tilde jazsang da bola beretin Qazaqstan tarihy turaly jazghan tiyimdi. Ekinshiden, belgili bir әleumettik toptyng ókili bolyp tabylatyn, qazaq tarihshylarynyng bir bóligi óz tilinde oqy da, jaza da bilmeydi. Demek, tól tuma derekterimizdi derekkózi retinde paydalana almaydy. Sondyqtan olar Qazaqstan turaly orys tilinde payda bolghan derekter negizinde, sol tilde enbekter jazyp, ghylymy ataq-dәrejege ie boldy jәne ie boluda.» /Q.Atabaev. Reforma jasalmay, otandyq tarih onalmaydy.Qazaq tarihy №1. 2007-8 b./ deydi.

Tarihshy H.Ábjanov: «Qazaq – tariyhqa airyqsha mәn bergen halyq. Shejire tarqatu, bay auyzsha әdebiyet, muzykalyq foliklor, tastaghy tanbalar men jazular bәri últtyq tarihymyzdyng teoriyalyq-metodologiyalyq negizine kirpish bolyp qalanghany abzal. Qazirgi jastar, әsirese orystildi Toynbiyge, Popperge, Fukuyamagha t.b. Sheteldik belgili avtorlargha jýginuge, silteme jasaugha qúmar-aq. Bilmesin demeymiz, bilsin. Biraq tarih tәrizdi taza últtyq ghylym bótenning teoriyasy men metodologiyasyna kóne bermeydi ghoy» / H.Ábjanov. Tarihymyz últtyq núsqada dәiektelsin. Qazaq tarihy №3,2007-10 b./ dep, tarih ghylymy bóten teoriya men metodologiyagha kóne bermeytindigin jazghan bolatyn.

Parsy júrty tabynyp kelgen zoroastrizm dinining qasiyetti kitaby «Avesta» (b.z.d. III ghasyrda kóne parsy tilinde hatqa týsken) ózderi Afrasiab dep ataghan  Alyp Er Tonany parsylargha qarsy jau retinde kórsetip otyrady. Tipti, úly aqyn Firdousiyding «Shahnamasynda» da Afrasiab parsy júrtynyng jauy retinde suretteldi emes pe?... «Avesta» men ortaghasyrlarda jazylghan «Shahnamada» Afrasiab túlghasyn irandyqtar óz tanym túrghysynan baghalauyna týsinistikpen qaraghan jón. Óitkeni, olar Alyp Er Tonany óz Otany mýddesi túrghysynan qarap jyrlaghan. Al Alyp Er Tonany  týrik aqyny Jýsip Balasaghúny «Qúdatghu bilik» dastanynda búl tanymgha qarama-qarsy baghytta, Túran eli týrghysynan asqaqtata jyrlaghan. / M.Myrzahmetúly. Týrkistan Taraz arasy...Astana: Bilge, 2002 j. «Túrannyng úly qaghany».159-162-bet./

Hazarlar turaly jazatyn orys zertteushileri, sonyng ishinde biz enbegin sóz etip otyrghan S.A.Pletneva, tarihy oqighalardy bayandaghanda músylmandyq jaghdaydan shala-púla bayandap, hristian men iudeyler dinine ish tartatynyn jasyra almaydy. Mәselen, arab әskerining qolbasshysy Mervan 735 jyly Hazariyany jengennen keyin qaghangha «músylmandyqqa ótinder» dep talap qoyypty, qaghan búl talapty qabyl alyp, músylman bolypty. Osy jaghdaydy S.A.Pletneva hazar qaghannyng namysyn ayaqqa basqandyq dep sipattaydy; al Hazariya elin bir jaghy Vizantiya ekinshi jaghy evreyler óz uysynan shygharmau ýshin jasaghan әreketterin tabighy qúbylys dep qaraydy... M.I.Artamonov enbeginde kóne arab, Vizantiya, armyan, evrey mәnberlerine taban tirey otyryp, Edil men Qara teniz arasynda kezek dәuirlegen ghúndar, avarlar, bolgarlar, hazarlar birlestikteri men memleketteri jaynda pikir óristetedi. Búl kitaptyng paydaly jaqtarymen qatar syn kózimen qaraudy kerek etetin jerleri de bar. Mәselen, M.N.Artamonov tilge tiyek etken Hazariya qaghany Iosifting Ispaniya alpauyty, evrey Hasdaymen ózara jazysqan hattary delingen «qújattardyn» da kýmәn tughyzatyn jerleri az emes. Al, Vizantiya, Armeniya tarihshylarynyng pikirleri kóbinshe hristian dinining mýddesi túrghysynan berilgen.  M.N.Artamonov zertteuinde músylman mәnbeleri (istochnikteri) tym jútang paydalanylghan. /R.Berdibay: Bestomdyq shygharmalar jinaghy. 2-tom. Almaty Qazyghúrt. 2005 j. «Hazariya qasireti» 75-76-77-bet./

Búl mysaldardy nege keltirdik. Óitkeni kez-kelgen el óz tarihyn óz últtyq mýddesi túrghysynan jazghanda ghana ózining shynayy tarihy jazylady.

Mine osynday shynayy tarihymyz ghana Alash ziyalylary Mirjaqyp, Maghjan, Ahmetter aitqanday: «elding eldigin saqtaytyn», «sózding eng sipattysy men úlysy» bolmaq.

Akademik tarihshy M.Qozybaev qazaq tarihyn jazuda halqymyzdyng ruhany dýniyesi, bay múrasy – auyz әbebiyeti, shejiresi, jyr-dastandaryn airyqsha atap: «Endeshe auyzsha tarih aitu dәstýrinsiz, shejiresiz qazaq halqynyng tarihyn jasau mýmkin emes»-deydi. Sol sekildi tarihshy H.Ábjanov: «Qazaq – tariyhqa airyqsha mәn bergen halyq. Shejire tarqatu, bay auyzsha әdebiyet, muzykalyq foliklor, tastaghy tanbalar men jazular bәri últtyq tarihymyzdyng teoriyalyq-metodologiyalyq negizine kirpish bolyp qalanghany abzal» dep, halymyzdyng tól derekterinsiz últ tarihyn jazu mýmkin emestigin aitqan.

Endi akdemiyk, tarihshy M.Qozybaev, H.Ábjanovtar aitqan últtyq tarihymyzdyng teoriyalyq-metodologiyalyq negizi sanalghan últtyq tól derekter men Alashtyng asyl múrasynda Shynghys qaghan turaly ne deydi?

Sypyra jyrau:

Men babanmyn, babanmyn,
Men nelerdi kórmedim,
Men qay jerde jýrmedim.
Ákey han men Jәkey han –
Múny kórgen babanmyn.
Shyna qyzdan tughan úl
Sening babang Shynghys han –
Múny kórgen babanmyn.

Tolghau aitqan babanmyn /Sypyra jyrau. Jeti ghasyr jyrlaydy. 1 tom, Jazushy baspasy. 2008, 7-b/  deydi.

Qashaghan Kýrjimanúly:

Jýsiptey asyl núr ótken,
Ázireti Áli Sher ótken,
Shynghystay asqar shyng ótken.
Kóregen Temir dýr ótken.
San payghambar, sahaba,
Qúdaydyng dosy bú da ótken dep, Shynghysty asqar shyngha tenegen.

Sh.Qúdayberdiúly:

Kim bilmes keshegi ótken Shynghys handy,
Jartysyn dýniyening týgel aldy
Talayyn Evropanyng bas iygizip,
Qorqytyp Qytaygha da alym saldy...
Raqymdy qol astyna kirgen elge.
Ne dinge, ne ghúrypqa qol súqpaghan,
Oy jiber mine osynday kemengerge – dep, Shynghys han erligin jyrgha qosady. /Sh.Qúdayberdiúly. Shygharmalary 2-tom. Almaty «Jibek joly» 2007 j. «Qazaqtyng týp atasy». 203-204 bb/.

M.Júmabayúly:

Tumaydy adamzatta Shynghystay er,
Danyshpan, túnghiyq oi, bolat jiger.
Shynghystay arystannyng qúr aty da
Adamnyng jýregine jiger berer. /M.Júmabayúly. Jeti ghasyrjyrlaydy. 2-tom. Jazushy baspasy. Týrkistan, 475-b/.

Ghúmar Qarash:

Shynghys, Batyy handyq qúryp túrghan el,
Qara qypshaq Qobylandylar tughan el,
Qarsylaghan dúspan jauyn qughan el,
Emes pe edin, júrtym saghan ne boly? /Ghúmar Qarash. Jeti ghasyr jyrlaydy. 2-tom. Jazushy baspasy. 364-b/.

Súltanmahmút Torayghyrov:

Er Týrik úrpaghymyn danqy ketken,
Bir kezde Europany titirkentken.
Kirgeni esik, shyqqany tesik bolyp,
Kýnbaghys, Kýnshyghysqa әmiri jetken.
Keshegi han Shynghystyng úrpaghyna,
Talay sari, talay knyazi tәjim etken.
Men qazaq, qazaqpyn dep maqtanmyn» dep, Shynghys qaghannyng tarihy erligin dәriptegen.

Jalpy bilim beretin  mektepting 10 synybyna arnalghan avtory Djandosova Z.A. jazghan Qazaqstan tarihy oqulyghyndaghyday: «Shynghys qaghan qazaq tarihynda shapqynshy, basqynshy monghol» bolsa, al «monghol basqynshylary últtyq tarihta basqynshylyq jasaghan, ortaghasyrlyq qalalardy kýiretushi «basqynshylar bolsa» onda nege akademik M.Qozybaev aitqan últtyq tarihtyng negizgi teoriyasy men metodologiyasy bolyp tabylatyn tól tarihy derekterde Shynghys qaghan qazaqtyng babasy retinde surettelgen?

Eger avtor jazghanday Shynghys han basqynshy monghol bolsa, onda nege babamyz Sypyra jyrau: «Sening babang Shynghys han – Múny kórgen babanmyn» deydi?

Tipten keshegi ótken alash ziyalylary múralarynda nege Shynghystyng erligin jyrlap, Maghjandar: «Tumaydy adamzatta Shynghystay Er» dep dәriptedi? Sonda Shәkәrim, Súltanmahmút, Ghúmar, Maghjandar qazirgi mektep oqulyghynda jazylghanday «basqynshy mongholdyng hanyn» dәriptedi me?

Ghúmar Qarash: «Shynghys, Batyy handyq qúryp túrghan el, Qara qypshaq Qobylandylar tughan el, Qarsylaghan dúspan jauyn qughan el, Emes pe edin, júrtym saghan ne boldy?» deuinen de Shynghys qaghan men onyng nemeresi Batyidy qaharmandyq jyrlardaghy túlgha Qobylandymen qatar dәriptegendigin angharamyz.

Tarihshy Shәkәrim dananyng ózi: «Raqymdy qol astyna kirgen elge. Ne dinge, ne ghúrypqa qol súqpaghan, Oy jiber mine osynday kemengerge» dep, Shynghys qaghandy «kemenger» sanap, qazaq handarynyng týp atasy retinde tarihtaghy әdildigine ong bagha bergen.

«Alash tuy astynda, kýn sóngenshe sónbeymiz» dep úrandaghan Súltanmahmút Torayghyrov: «Er Týrik úrpaghymyn danqy ketken, Bir kezde Europany titirkentken. Keshegi han Shynghystyng úrpaghyna, Talay sari, talay knyazi tәjim etken. Men qazaqpyn qazaqpyn dep maqtanamyn» dep, Europany titiretken danqty Er Shynghystyng erlikterin maqtan etken.

Mine últtyq tarihymyzdaghy babalardyng danqty erlikteri ghasyrlar boyy Sypyra jyraulardyng jyraulyq poeziyasy arqyly jәne auyz әdebiyetining asyl ýlgileri arqyly úrpaqtan úrpaqqa jetse, keshegi Alash erleri de sol dәstýrdi jalghap, babalardyng erligin óz shygharmalaryna arqau etip, tipten Shynghys qaghandy maqtan tútyp, shynayy últtyq tarihymyz arqyly úrpaq boyynda qaysar ruh pen últtyq maqtanysh sezimin qalyptastyra bildi.

Mine tarih dep osyny ait. Mine tarihy sana, mine últtyq ruh, mine últtyq maqtanysh, mine qazaqtyng últtyq tarihy degen osynday bolu kerek.

Mektep balasy alash alyptary qaldyrghan osynday tól tarihty oqyghanda, boyynda patriottyq sezimi oyanyp, babalar erliginen ruhtanu kerek.

Babalarynyng әlemdi biylegen ór ruhyn, qaysarlyghyn oqyghan bala ózin el iyesi, jer iyesi ekendigin sezinu kerek.

Shәkәrim dana: «Sóngen oidy jandyrugha, jan bererlik sóz kerek» deydi. Yaghni, mektep balasy óz tarihyn oqyghanda «Europany titiretken» babalar ruhyn sezu kerek, «Bes myng jyldyq tarihy bar qytaydy qorqytyp qorghan saldyrghan» babalar erligi balanyng boyynda otanshyldyq sezimdi oyatuy kerek.

Akademik M.Qozybaev: «Keleli problemalardyng biri – tarih ghylymynyng tәrbiyelik mәnin barynsha paydalanu. Tarihtyng tәlim-tәrbiyelik mәni, onyng qoghamdyq damudy jedeldetuge tiygizer yqpaly orasan zor ekeni búl kýni barshagha ayan. Onyng ótkennen sabaq, taghylym, jaqsysyn ýirenip, jamanynan jiyrenbey, býgingi kýnge asqan jauapkershilikpen qaramay, ertengi kýnde asqan ýmit artugha bolmaydy. Múny bizding tarihshylarymyz әrdayym myqtap este ústaghany jón» - dep, tarih taghylymyn tarihshylardyng әrdayym myqtap este ústau kerektigin, yaghny tarihty jazudaghy onyng negizgi maqsatynyng aiqyn boluy kerektigin basa aitqan.

Degenmen, akademik aghamyzdyng aitqan tarih ghylymynyng búl negizgi qaghidasyn, ústanymyn osy kýngi jazylghan tarihtan, әsirese biz mysal etken mektep oqulyghynan angharu qiyn.

Últtyq tarihymyzdyng teoriyalyq-metodologiyalyq negizi sanalghan últtyq tól derekter negizinde jazylmaghan tarih ol qalay «tarihtyng tәrbiyelik mәnin asha alady?»

Sondyqtan da últtyq tarihymyzdy últtyq tól derekkózder negizinde qayta jazyp, tarihtyng tәlim-tәrbiyelik mәnin úrpaq sanasynda janghyrtatyn shynayy tarihymyzdy qayta jazatyn uaqyt keldi dep oilaymyz.

Qúrmetti Ashat Qanatúly!

Jalpy bilim beretin  mektepting 10 synybyna arnalghan avtory Djandosova Z.A. jazghan Qazaqstan tarihy oqulyghyndaghy kenestik kózqaras túrghysynan jazylghan últtyq tarihymyzgha qayshy keletin tújyrymdardy qayta qarap, últtyq mýdde túrghysynan últ tarihynyng jazyluyn talap etemin!

Otyz jylda úrpaq boyyndaghy últtyq ruhtyng әlsiz boluynyng sebebin de mine osynday mektepte oqytylatyn «ruhsyz», «últsyzdanghan» tarih oqulyqtarynyng sebebinen dep bilemin!

Óz elimizde, óz jerimizde jýrip, ózimizdi el iyesi, jer iyesi ekenimizdi de tolyqqandy sezine almay, óz elimizde ógey balanyng kýnin keshken, óz tarihyn maqtanysh sanamaytyn keypimizding de sebebi osynday últtyq iydeyagha qarsy jazylghan mektep oqulyqtarynyng jәne últtyq iydeologiyanyng jýieli jýrgizilmeuining sebebi dep bilemin!

Alash alyby Ahmet Baytúrsynúly aitqanday: «Oqu-tәrbie isi týzelmey, el isi týzelmeytindigin» eskersek, oqu-tәrbie isindegi osynday olqylyqtardy týzep, egemen elimizding túghyrynyng berik boluyna bir kisidey qyzmet eteyik!

Áziret Satylghanov,

«Bilim-orkenieti» últtyq innovasiyalyq ghylymiy-zertteu ortalyghynyng basshysy

Abai.kz