Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Ghibyrat 5747 1 pikir 24 Nauryz, 2022 saghat 12:48

Jauapkershilik arqalaghan ghalym

Qabibolla Sydiyqov

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaqtarynyng mýshesi Q. Sydiyqovtyng ómiri jóninde maqala Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memlekettik arhiyvining qújattary negizinde dayyndaldy.

XX ghasyrda qazaq foliklory men әdebiyet tarihyndaghy aqyn, jyrau, jyrshy mәselesin teren, jan-jaqty zertteumen ainalysqan ghalymdardyng biri – Q. Sydiyqov. Ghalymnyng aqyn, jyrau múrasyn zertteuge kóp jyldaryn júmsaghandyghy jayynda jәne ghylymy enbekterine arqau bolghan derekterding arhivte saqtalghandyghy jayynda sóz etpekpiz.

Qabibolla Sydiyqov ómirbayanynda 1934 jyly 18 nauryzda Atyrau oblysy Jylyoy audanynyng (qazirgi Manghystau oblysy Beyneu audany) Qaraqúm auylynda kedey-sharua otbasynda dýniyege kelgendigin, әkesi Sydiyq Ishanúly auyl moldasynan hat tanyp, anshylyqpen ainalysqandyghy, sheshesi Aghiya Kenesqyzy ýy sharuasyndaghy adam bolghandyghyn, ózining balalyq shaghynyng Qaraqúm alqabynda ótkendigin jәne birneshe mektepterde oqyghandyghyn jazghan. Túnghysh barghan mektebi Guriev oblysynyng Qúlsary poselkesindegi Kuybyshev(1-6klass), Amankeldi(7kl.) jәne Abay atyndaghy orta mektepterde (8-10kl.) bilim alghan(1950), bala kezinen óleng jazugha qúshtar bolyp, 15 jasynda «Sosialistik auyl» gazetinde «Halqyma oqylmasam qanday payda?»(1949) degen syqaq óleni jaryq kórdi. Alghashqy qyzmetin Guriev oblysynyng Jylyoy audanyndaghy «Algha  Kommunizm» gazetinde tilshi boludan bastaghan jәne mәdeniyet, óndiris, auyl sharuashylyq salasy boyynsha maqalalar men felietondar jazghan. Ol 1950 jyldan audandyq bilim salasynda júmys jasaghan, atap aitsaq, Amankeldi, Makarenko, Pansion jәne Mikoyan atyndaghy jeti jyldyq mektepterding 5-7 klasstaryna qazaq tili jәne әdebiyetinen múghalim retinde sabaq berumen qosa qoghamdyq júmystargha belsendi qatysqan. 1953 jyldan «Bilim qoghamynyn» qúramynda bolyp, oblystaghy túrghyndar arasynda dәris oqyghan, 1954 jyly Guriev oblysy Jylyoy audandyq sauda bólimining shtattan tys inspektory, 1955 jyly «Za otlichnui uchebu» gazeti redaksiyasynyng tilshisi qyzmetterin atqara jýrip sol jyly Guriev Memlekettik pedagogikalyq institutynyng til jәne әdebiyet fakulitetin syrttay oqyp bitire salysymen-aq S.M. Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetining filologiya fakulitetindegi qazaq tili jәne әdebiyet bólimine oqugha týsedi, 1960 jyly uniyversiytetti tәmamdap Guriev Memlekettik pedagogikalyq institutynda múghalim  bolghan jәne dosentting mindetin atqarghan (1960-1969), sonymen qatar «Sosialistik qúrylys» oblystyq gazetining redaksiyasynda mәdeniyet jәne túrmys bólimining shtattan tys jetekshisi (1961), Guriev oblystyq Radiohabarlau jónindegi komiytetting «Sputnik pionera» radiogazetining redaktory (1962), qazan aiynan bastap Guriev memlekettik pedagogikalyq institutynda qazaq tili men әdebiyet kafedrasynyng agha múghalimi retinde XVIII-XIX ghasyrlardaghy qazaq әdebiyeti boyynsha dәris oqyp, kenes әdebiyeti men әdebiyettanu kirispesi boyynsha arnayy seminar, tәjiriybelik sabaqtar jýrgizgen. [1]

Ol 1964 jyly Qazaqstan Jurnalister odaghyna mýshe bolyp taghayyndalady. 1966 jyly S.M. Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetindegi Kenesting sheshimimen Q. Sydiyqovqa filologiya ghylymdarynyng kandidaty degen ghylymy dәrejesi berildi. 1967-1968 jyldary Guriev memlekettik pedagogikalyq institutyndaghy qazaq, orys jәne shetel әdebiyeti, sonymen qatar pedagogika jәne psihologiya kafedralarynda agha oqytushy, 1969 jyly Ghylym akademiyasynyng M.O. Áuezov atyndaghy óner jәne әdebiyet institutynda kishi ghylymy qyzmetker bolumen qosa Almaty qalasy Frunze audandyq halyq sotynyng qosshy bii (1973) bolyp saylanghan. 1975 jyly Qazaq KSR Ghylym akademiyasy Prezidiumynyng sheshimimen Q. Sydiyqov KSRO halyqtarynyng әdebiyeti mamandyghy boyynsha agha ghylymy qyzmetker bolyp bekitildi. 1982 jyly Qazaq KSR Mәdeniyet ministri J. Erkimbekovtyng búiryghymen Q. Sydiyqov «T.G. Shevchenkonyng memorialdyq-muzey kesheninin» diyrektory qyzmetine taghayyndalady, 1984 jyly Almaty qalasyna otbasymen kóshuine oray arnayy joldamamen óner jәne әdebiyet institutynynda qaytadan agha ghylymy qyzmetker retinde júmysyn jalghastyrady, 1993 jyldan Jazushylar odaghynyng mýshesi bolyp qabyldanady, 1997-2001 jyldary jetekshi ghylymy qyzmetker bolyp qyzmet atqarghan. [2]

Q. Sydiyqovtyng ghylym jolynda aldymen derekkózderdi tabu negizgi maqsaty boldy. Sol sebepti 1959-1989 jyldary Shyghys Qazaqstan /Tarbaghatay, Zaysan/ ónirin, el auzynan halqymyzdyng әdebi, mәdeny múralaryn jinady. Ol ýshin ómirining 30 jylyn júmsady. M.O. Áuezov atyndaghy institutynyng әdeby jәne muzykalyq múralar jinau jónindegi aqyn-jyraular múrasy, halyq әnderi, jyr-kýileri, auyz әdebiyeti núsqalary, shejireler men tarihy derekter siyaqty halqymyzdyng ruhany qazynasyn jinauda eleuli enbek etti. [3]

Q. Sydiyqovtyng ghylymy saparlary jayynda Á. Manatigha bergen súqbatynda tolyq aitylghan: «Guriev pedagogikalyq institutynda  istegen on jyl ishinde men eldi biraz araladym. Jol ýstinde ashanalar men bazarlarda, jinalystar men toy-sadaqalarda, pishenshiler men malshylar ortasynda, әbden qartayyp qaljyraghan qariyalardyng kóne ýilerinde kókireginde sәulesi mol, jadynda jamyrap jatqan asyldyng úshqyndary bar adamdargha keziktim. Árqily kólik týrimen, keyde jayaulap ta Guriev, Oral, Aqtóbe, Manghystau, Týrikmen, Qaraqalpaq aimaghyn araladym. Ol kezde magnitafon, fotoapparat mende bolghan emes. Bәrin de kózben kórip, qolmen jazugha tura keldi. 1986 jyly Tәjikstan, Ózbekstan, Manghystau(1987), Týrikmenstan (1989), Qaraqalpaqstan ekspedisiyalaryna ghylymy jetekshilik etkenmin. 30 jyl ishinde saparalarda mol múra jinaldy. Sol ruhany qazynanyng ishinde ólen, jyrlar, sheshendik sózder, anyzdar, ata-tek shejireler t.b. әdebi, mәdeni, tarihy derekter bar» degen. Búl saparlargha qatysty Q. Sydiyqovpen birge derekter jinaghandardyng biri – jazushy, audarmashy, KSRO Jurnalister odaghynyng mýshesi T. Janaevtyng «Ayyrdan tughan Jampoz edi» atty kólemdi maqalasynda  da bayandalghan: «1985 jyldyng qazan aiynda Qazaq tarihy jәne mәdeny eskertkishterin qorghau qoghamynyng tapsyrmasymen Qabekeng ekeumiz Atyrau oblysyna issapargha bardyq. Jolshybay Maykómgendegi kónekóz qariya, súnghyla shejireshi Boqanov Qayshybaygha sәlemdesuge keldik. 95-tegi qart shejire boyyn tiktep ústap, baluan sausaqtarymen saqalyn salalap, әngime aityp otyr. Baljigitov Qúdaybergen degen kisiden de úmyt bolghan aqyndardyng jyr ýzindilerin jazyp alghan. Qarashýngil saparynan keyin, Qabekeng Qyzylqogha audanyndaghy Alyp Ana, Týkti Ata, Kók meshit qorymdaryna baryp, tarihy mәni bar mazar, qúlpytastardy suretke týsirtip, basqaday mәdeny jәdigerlikterdi izdestiruge meni júmsady. Alty bettik material jazyp, qyryqqa juyq fotosuret әkeldim. Qabekeng bizding auylgha tayau Shiybúlaqtaghy ataqty aqyn Sherniyazdyng ýiine de kelip, ony zerttep, maqala jazghanyn auyl túrghyndary osy kýnge deyin aityp otyrady» degen. Osy orayda Q. Sydiyqovtyng zayyby Gýlshat Omarqyzynyng súqbatynan ýzindi keltirdik: « - Jalpy Qabekeng ayaqtay jýrip, kóp izdendi ol kezde kólik tasymaly qat. Manghystaugha jylyna eki ret qatynaydy. Jana Ózen, Jetibay ken oryndarynyng jana ashylyp jatqan kezi. Bir ketkende eki ay merzim uaqyt aralyghynda jol saparda jýrdi. Jayau, atpen, arbamen jýrip auyz әdebiyetining barlyq múrasyn jinady ghoy. Sәttighúl atamen, Janjigit dombyrashymen kezdesken. Ylghy jauapkershilik jýgining auyr ekenin sezinetin. Qabekenning bir qasiyeti – bireuden jaqsy sóz estidi me dereu jazyp alyp, astyna «bәlenshenin» auzynan estidim dep jazyp qoyatyn. Men osy qasiyetin óte jaqsy baghalaymyn» dep ótken kýnnen syr shertedi. [4]

Ghalym 1960-1998 jyldary әdebiyetting әrtýrli janrlarynda 500 den asa enbek jariyalaghan. Kópshiligi ghylymy enbekter bolyp tabylady. Olar jeke monografiya men kitap bolyp  jaryqqa shyqqan, újymdyq zertteuler men ghylymy jinaqtargha engen, jurnaldar men gazetterde jariyalanghan. Eng negizgileri: «Aqyn, jyraular» (1974), «Dala jyrshylary» (1989), «Kórkemdik órnekter» (1992), «Sarqylmas qazyna» (1996), «Halqymen qayta tabysqandar» (1997) t.b. [5]

Kitaptar men jinaqtarda, merzimdi baspasóz betterinde jariyalanghan enbekteri Shәlgez, Abyl, Mahambet, Múryn, Múrat, Qashaghan, Aqtan, Aralbay, Qarasaqal Erimbet, Elbay, Shyniyaz, Nasihat, Dosy, Bala Oraz, Kerderi Áubәkir, Maqysh, Ghúmar Qarash, Sәttighúl, Týmen, Elbay Qalniyaz, Dosjan, Qashqynbay, Qayyp, Óskenbay t.b. aqyn, jyraulardyng shygharmashylyghyn zertteuge arnalghan. [6]

Q. Sydiyqúly jazghan zertteuler men maqalalar 12 tomdyq «Qazaq sovet ensiklopediyasy», «Qazaq KSR ensiklopediyasy», «Qazaq әdebiyeti tarihynyng mәseleri» (1976), «Erte dәuirdegi qazaq әdebiyeti» (1983), «Qazaq foliklory men әdebiyet shygharmalarynyng tekstologiyalyq zerttelui» (1983), «HIH ghasyrdaghy qazaq aqyndary» (1988), «HH ghasyr basyndaghy qazaq әdebiyeti» (1994), «Manghystau ensiklopediyasy» (1997) dep atalatyn újymdyq enbekterge engen.

Ghalymnyng múralaryna jәne azamattyq túlghasyna joghary bagha bergenderding qataryndaghy Qazaqstan Respublikasynyng ghylymgha enbegi singen qayratker Sh. Sәtbaevanyng pikirinshe: «Múnyng barlyghy – kishipeyil, qarapayym, әrkimge de jaqsylyq tileytin ghalymnyng kóp jylghy enbegining nәtiyjesi, talapty da talanttylyqtyn, yjdaghattylyq pen enbekkerlikting kepili» depti. Q. Sydiyqov kitaptar jazyp qana qoymay, sonymen qatar túlghalar esimin janghyrtugha sebepshi bolghan desek te bolady. Ol jóninde aqyn, jurnalist A. Ótegenov bylay degen: «Seysen-Atadaghy Sýiinqara batyrdyng beyitin anyqtaugha múryndyq boldy. Bir kezde Qabekeng jayau-jalpylap jýrip taghzym etip ketken Qashaghannyn, Abyldyn, Dosannyn, Sәttighúldyn, Esirdin, Múrynnyng t.b. bastaryna mavzoley ornatylghan. Áriyne olardy túrghyzghan halyq. Al halyqtyng talantty perzentterine degen mahabbatyn oyatqan osy Qabeken» dep ghalymnyng jasaghan júmystaryna toqtalyp ótken. Sonymen qatar týrkitanushy, filologiya ghylymdarynyng doktory Gh. Aydarovtyng aituynsha: «Qabibolla enbekteri týrikmen, bashqúrt, tatar, taghy basqa tuysqan halyqtar arasynda tanymal. Halyq Qabibollany ghalym, әdebiyetshi, ústaz aqyn, azamat retinde tanidy. Búl – ýlken baqyt» depti. [7]

2000 jyly Q.Sydiyqov jeke qorynyng qújattaryn QR OMA memlekettik saqtaugha ózi tapsyrdy. 2021 jyly qosymsha qújattaryn  ghalymnyng zayyby G.Omarqyzynan qabyldadyq, ghylymiy-tehnikalyq sipattama jasaldy, endi qoymagha ótkizu júmystary jýzege asyrylyp jatyr. Q.Sydiyqovtyng arhivtegi qory onyng ghylymy enbekterining qoljazbalarymen, hattarymen, shygharmashylyq, jeke jәne qyzmetine qatysty qújattarymen, Q.Sydyiqov jóninde maqala, estelik, enbekterine jazghan resenziyalar t.b. qújattarmen tolyqtyryldy. Qordaghy ghylymy enbekteri men zertteulerine jinaghan qújattarynyng arasynda Ufa, Qazan qalalarynan әkelingen kitaptarmen olardyng kóshirmelerin aityp ótken jón:  «H.Dosmúhambetúlynyng «Alaman», Sopy Allayar әl Búhariyding «Kitab mustatab ua sharip әl mabb sabbatil ghajizina», «Sóz óneri»(avtory berilmegen) atty kitaptary, S. Seyfullinning «Qazaqtyng eski әdebiyet núsqalary» jәne Ghabdolla Múshtaq Bókeylikting «Súltan Shәngerey Bókeev. Shayyr» degen kitaptarynyng fotokóshirmeleri; B. Tәuekeúlynyng «Qabanbay degen kereyding batyry», A.I. Lyzlovtyng «Skifskaya istoriya», G.S. Sablukovtyng «Sobranie monet kipchakskogo ordy»,  «Ocherk vnutrennego sostoyaniya kipchakskogo sarstva» atty kitaptarynyng negativteri; N.Nigmatullinning «Ádebiyet qazaqiya» atty Ábubәkir moldanyng sózderinen túratyn kitaptyng kserokóshirmesi; H. Dosmúhambetúlynyng «Múrat aqynnyng sózderi» degen kitabynyng mashinkagha basylghan núsqasy t.b. kitaptar». [8]

Jogharyda atalghan qújattar qanday elderden әkelingendigi jóninde       Q.Sydiyqovtyng jeke qoryna engen isterdi qarap biluge bolady. Mysaly, 1977 jyly aqpan aiyndaghy ekspedisiya materialdary Ufa qalasy (KSRO Ghylym akademiyasynyng Bashqúrt filialy janyndaghy Ghylym arhiyvining qoljazba bólimi) 1976 jyly 1 mausymda Bashqúrt ASSR-y Chishminskiy audanynyng Ar derevnyasynan tabylghan (6-arheografiyalyq ekspedisiya materialynan) qújattar bar. Ol Qazandaghy Lobachevskiy atyndaghy kitaphanasyna (Siyrek kezdesetin kitaptar men shyghys qoljazbalar qorynan) ghylymy issaparmen barghan jyldary tapsyrys bergen, al qúndy qoljazbalardyng fotokóshirmelerin Tatar Memlekettik arhiyvining zerthanasy jasaghandyghy jazylghan. [9]

Filologiya ghylymdarynyng kandidaty Q.Sydiyqovtyng atqarghan enbegi elenip onyng әdebi, mәdeny qazynamyzdy jinap, zerttep, nasihattau salasyndaghy kóp jylghy jemisti ghylymy zertteu enbekteri ýshin Atyrau oblysy mәdeny qyzmetkerleri kәsipodaq úiymdary obkomynyng (1968), Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet ministrligining (1984), Qazaqstan Respublikasy Ghylym Akademiyasy Prezidiumynyng (1982,1994) Qúrmet gramotalarymen jәne Manghystau oblystyq atqaru komiytetining (1984) gramotasymen, «Enbek ardageri» medalimen (1990) marapattalghan. 1994 jyly 30 mamyr kýni Jylyoy audanynyng әkimi M. Qilybaevtyng jәne deputattardyng audandyq mәslihat hatshysy Q. Ermekovtyng Qaulysymen Q. Sydiyqov mәdeniyet tarihyna qosqan ýlesi ýshin  «Qúrmetti azamaty» atanady jәne mausymnyng 1-kýni Jylyoy audanynyng әkimi M. Qilybaevtyng ókimimen Aqkiyiztoghayda Q. Sydiyqovtyng 60 jyldyq mereytoyy atap ótiledi, Aqkiyiz selolyq okrugining әkimi A. Úlaghatovtyng sheshimimen «Aqkiyiz toghay selosynyng Qúrmetti azamaty», Atyrau oblysy, Jylyoy audany Qúlsary poselkesining әkimi Q.Tóremúratovtyng ókimimen (6 mausym kýni) móltek audandy «Qabibolla Sydiyqov» esimimen atau turaly sheshim qabyldandy.[10]

Sonymen qatar Qazaqstannyng batys ónirining әdebi, mәdeni, tarihy múralaryn jinap, jariyalaudaghy jәne zertteudegi eleuli enbegi ýshin Q. Sydiyqov Fort-Shevchenko qalasynyng (1991), Aqshymyr-Qyzan (Manghystau aud.,) auyldarynyng (1996) «Qúrmetti azamaty», Aqtau qalasyndaghy Manghystau oblystyq kitaphanagha esimi berilip, Qúlsary qalasyndaghy «Qabibolla Sydiyqov» yqsham audanynda bust-eskertkish (2006)  ornatyldy.

2001 jyly nauryzdyng 23-kýni filologiya ghylymdarynyng kandidaty, Qazaqstan Jazushylar jәne Jurnalister odaqtarynyng mýshesi Sydiyqov Qabibolla Sydiyqúly qaytys boldy. [11]

Qoryta aitqanda Q. Sydiyqov ghylym jolynda zertteuge býkil ómirin arnady, ekspedisiyalargha qatysyp jәne úzaq issaparlargha shyghyp dana túlghalarmen jýzdesu arqyly qújattar jinady, jeke túlghalar jayynda  maqalalar jazdy, kezdesu keshterinde dәrister oqydy, kólemdi kandidattyq dissertasiyasyn jazdy, újymdyq enbekterge atsalysty, jeke kitaptary jaryq kórdi, sondyqtan da «Jauapkershilikting auyr jýgin arqalaghan ghalym» bolyp úrpaqtar jadynda mәngi qalady.

Paydalanghan derekter tizimi:

  1. QROMA, 2283-qor, 2 tiz., 185-186, 188-192-ister.
  2. QROMA, 2283-qor, 1 tiz., 62-is, 1-6-pp.; 2 tiz., 189, 201-202-ister.
  3. QROMA, 2283-qor, 2 tiz., 199-is.
  4. QROMA, 2283-qor, 2 tiz., 169, 217, 238- ister.
  5. QROMA, 2283-qor, 2 tiz., 3-6, 54, 56-57-ister.
  6. QROMA, 2283-qor, 2 tiz., 73-92-ister.
  7. QROMA, 2283-qor, 2 tiz., 216, 234-ister.
  8. QROMA, 2283-qor, 2 tiz., 380-412-ister.
  9. QROMA, 2283-qor, 2 tiz., 128-129, 199-ister.
  10. QROMA, 2283-qor, 1 tiz., 69-is, 1-p.; 2-tiz., 192, 195, 205-206-ister.
  11. QR OMA, 2283-qor, 1tiz., 196-is.

Gýlnaz Shamqyzy,

Qazaqstan Respublikasy Ortalyq memlekettik arhiyvining jeke tektik arhivtermen jәne tarihiy-qújattyq toptamalarmen júmys jasau bólimining arhiviysi

Abai.kz

 

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2270
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788