Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4521 0 pikir 22 Qazan, 2012 saghat 07:21

Múnaydar Balmolda. Oral qalasynyng tarihy qay kezenge jatady?

El-júrttyng jadynda, tәuelsizdigimizding qarsanynda sonau 1991 jyldyng qyrkýieginde búl Oralda orys-kazaktary jergilikti kompartiyalyq basshylyqpen birigip, ózderining Resey imperiyasynyng biyleushisi, patshagha qyzmet etuinin, yaghny qazaq jerin otarlau sayasatyn jýrgizuining 400 jyldyghyn saltanatty týrde atap ótkisi keldi. Halyq, qazaq qarsy túryp, olardyng dittegeni bolmady. Bir qauip-qaterden, masqaradan solay aman qalghanbyz. Sodan beri ailar aunap, jyldar jyljyp jatyr. Jyl sayyn ózge qalalar siyaqty Oraldyng da tól merekesi «qala kýni» atalyp ótedi. Áli jeligi basylmaghandar men ata tarihyn shala-sharpy biletinder biyl da «Oral qalasynyng kýni» meyramy qarsanynda: «Bizding qalamyzgha biyl 399 jyl, kelesi 2013 jyly 400 jyl tolady» dep taghy dauryghyp baryp basyldy. Ony «Oral aptalyghy» siyaqty orys tildi basylymdar men «TDK-42» jeke kәsipker arnasy maqala jazyp, sujet әzirlep, jalaulatyp ta tastady. Biraq búrynghyday emes, búqara ol jelikke samarqau qaraghanday, sayabyr tapqanday kórindi. Búl halyq sanasynyng sergektigin bayqatady.

El-júrttyng jadynda, tәuelsizdigimizding qarsanynda sonau 1991 jyldyng qyrkýieginde búl Oralda orys-kazaktary jergilikti kompartiyalyq basshylyqpen birigip, ózderining Resey imperiyasynyng biyleushisi, patshagha qyzmet etuinin, yaghny qazaq jerin otarlau sayasatyn jýrgizuining 400 jyldyghyn saltanatty týrde atap ótkisi keldi. Halyq, qazaq qarsy túryp, olardyng dittegeni bolmady. Bir qauip-qaterden, masqaradan solay aman qalghanbyz. Sodan beri ailar aunap, jyldar jyljyp jatyr. Jyl sayyn ózge qalalar siyaqty Oraldyng da tól merekesi «qala kýni» atalyp ótedi. Áli jeligi basylmaghandar men ata tarihyn shala-sharpy biletinder biyl da «Oral qalasynyng kýni» meyramy qarsanynda: «Bizding qalamyzgha biyl 399 jyl, kelesi 2013 jyly 400 jyl tolady» dep taghy dauryghyp baryp basyldy. Ony «Oral aptalyghy» siyaqty orys tildi basylymdar men «TDK-42» jeke kәsipker arnasy maqala jazyp, sujet әzirlep, jalaulatyp ta tastady. Biraq búrynghyday emes, búqara ol jelikke samarqau qaraghanday, sayabyr tapqanday kórindi. Búl halyq sanasynyng sergektigin bayqatady.

Taghy da tórt jýz? Búl ne qylghan bitpeytin tórt jýz dersiz. Aldynghysy «aq patshagha» adal qyzmetterining bodauy bolsa, songhysy «orys-kazaktary irgesin qalaghan» Oral qalasynyng ghúmyr jasy... Ol ghúmyr jasty jergilikti orys-kazak tarihshylary 1613 jyldan tarqatyp jýr. 2002 jyly qúrylyp, osy ónirding arghy-bergi tarihyn zerttep, qazba júmystaryn údayy jýrgizip kele jatqan Batys Qazaqstan oblystyq tarih jәne arheologiya ortalyghynyng ghalym mamandary búl derektermen kelispeytindigin aityp, zertteu jýrgizdi. Nәtiyjesinde elding de ghalymdardyng da kýmәni rasqa ainalyp, shynayy tarihtyng úshyghy kórindi, aqiqattyng auyly «men múndalay» bastady. Tәuelsiz elimizding ghalymdary juyqta «Ejelgi jәne qazirgi Oral» atty qomaqty, ishi tarihy derekter men fotosuretke toly kitap shyghardy. Atalghan enbekke kóz mayyn tauysqan ghalymdardy atay ótsek: QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Karl Baypaqov, tarih ghylymdarynyng kandidaty, dosent, arheografiya jәne derektanu Últtyq ortalyghynyng ghylymy qyzmetkeri, orta ghasyr jәne qazirgi zamanghy Qazaqstan tarihy boyynsha maman Irina Erofeeva, ólketanushy, Batys Qazaqstan oblystyq múraghat jәne qújattama basqarmasynyng bastyghy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Svetlana Krivobokova, tarih ghylymdarynyng doktory, professor, Batys Qazaqstan oblystyq tarih jәne arheologiya ortalyghynyng diyrektory Múrat Sydyqov. Mine, osy oqymysty ghalymdar aituly újymdyq enbekte Oral qalasynyng tarihy 1613 jyldan emes, odan da әriden bastalady dep oy qorytady, tújyrym jasaydy. «Úzaq uaqyttan bermen Oral qalasynyng negizi 1613 jyly qalanghan dep sanaldy. Alayda búl tújyrym sol zamanghy kóptegen derekterge qayshy keledi. Derek kózderi sol kezding ózinde búl jerde el-júrttyng qonys etkenin kórsetedi. (derekte búl ara alghash ret 1580 jyly atalady) Sonday-aq barlyq enbekte qalashyqtyng orny әldeneshe qaytara auysqany aitylady. Kóp derekting ishinen osy - 1613 jyl jay ghana tandap alyna salynghan, ony aighaqtaytyn eshqanday da negiz joq» dep oy qorytyp, oghan aiqyn dәlel keltiredi. Sonymen 1613 jyl qaydan shyqqan desek, ony 1964 jyldyng 30 sәuirindegi №284-shi: «Batys Qazaqstan oblysynyng Oral qalasynyng 350 jyldyghyn atap ótu» shygharghan qaulysyna sýienip jalaulatyp keledi eken. Rasymende búl resmy qújattyng artynda eshqanday da ghylymy zertteu, belgili bir tarihy derek kózi joq, oidan qúrap shyghara salghan sol kezgi biylikting qúityrqy bir ailasy ghana. 1964 jyly, yaghny keshegi qyzyl kezende qolda kýsh túrghanda shygharghan da tastaghan bir qauly. Jәne ony kim shygharghan deysing ghoy, sol, sonyng ózi - Qazaqstan Kompartiyasynyng Ortalyq Komiyteti men Qazaq SSR Ministrler Kenesi. Sonyng ózi deytinimiz búl biylik 1991 jyldyng qyrkýieginde orys-kazaktardyng patshagha qyzmetining 400 jyldyghyn toylap bermekshi bolghan, yaghny ejelgi daghdysynan taymay halyqtyng basyn qatyryp, әiteuir bir dýrbelendi qoldan jasap, tarihty búrmalaugha sheber-aq. Jarar, aragha uaqyt salyp, shyndyq, әdildikke birtindep qol jetkizip jatyrmyz. Desek te kompartiya salyp ketken sýrleu danghylymyzgha shygharmay, әli de kóp tústa qisyqauyzdardyng qaruy bolyp keledi. «Oraldyng irgesin biz qaladyq, bizding ata-babamyz salghan» deytin keshegi kirmening balasy óz pikirin tanyp qondan qajymaydy.

Olargha qala irgesinen tabylghan orta ghasyrghy Jayyq qalasy jauap emes pe? Batys Qazaqstan oblystyq tarih jәne arheologiya ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng doktory Múrat Nauryzghaliyúly bastaghan ghalymdar songhy on jylda osy mәselemen ainalysyp keledi. QR ÚGhA akademiygi, tarih ghylymdarynyng doktory, professor Karl Baypaqov: « Búl aradaghy qalanyng naqty atauy әli anyqtalmasa da qolda bar derekterge sýienip, biz ony Shakafny dep otyrmyz. Italiyandyq jihangezder jasaghan, 15-16 ghasyrdaghy kartalar saqtalghan, sonda Jayyq boyghy shaharlardyng ataulary kórsetilgen. Onda Sarayshyq qalasy da bar, ol jer handardy jerlegen qorym sanalady. Shakafny atauy bizdi qayran qaldyrady. Atyrau manynda Layaty atty jәne bir qala bar, ol da Altyn Orda zamaghy, biraq týrki tilinen onday qala atauyn tauyp, týsine almadyq. Sol siyaqty búl qalanyng atauyn bolashaqta anyqtay jatamyz. Búl qala Jayyqtyng saghasynda ornalasqan. Jan-jaghynda su bógetteri bolghan. Qala túrghyndary sauda-sattyqpen, qolónermen ainalysqan. Kirpish soghylyp, kýidirilgen. Ýiler әr tústa auqymdy oryndardy alyp jatqan. Iri monshanyn, hamamnyng boluy, meshitting orny bәri-bәri Altyn Orda dәuirinde gýldengen әdemi qalanyng sipatyn beredi. Áriyne, búl Shakafny shahary Altyn Ordanyng ózge qalalary Saray-Batu, Saray-Bereklermen salystyrghanda shaghyn, nebәri 8 gektar jerdi alyp jatyr. Dey túrghanmen qalanyng aty qala.

Búl kóne shahardyng ómir sýruin qashan toqtatqanyn әzirge dәl anyqtaghanymyz joq, 14 ghasyrda ómir sýrgenin bilemiz, negizi 100-150 jylday týtin týtetip, shanyraghyn kótergen dep bilemiz. Búl aradan toghyzynshy, odan da arghy ghasyrghy qabattardy tauyp jatsaq, onda kóp nәrse anyqtalady. Sol kezde búl qalanyng jasy 200-300 jylgha әrige ketui mýmkin» degen bolatyn. Osy siyaqty Resey GhA etnologiya jәne antropolgiya institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng doktory Emma Zilivinskaya,  tarih ghylymdarynyng doktory, professor (Chelyabinsk, Resey) Genadiy Zdanovich jәne ózge de ataqty ghalymdar búl jerde orta ghasyrghy qala mәdeniyetining bolghanyna әbden kóz jetkizdi jәne qazirgi Oraldyng tarihyn sóz etkende tabylyp jatqan arheologiyalyq jәdigerlermen sanasu qajettigin algha tartty. Aytylghanday, arheologiyalyq ortalyq on jyl ishinde qazaq tarihyn dúrystap tanyp-biluge betbúrys jasady desek, jalang maqtaghandyq bolmas, sebebi tabylyp jatqan jәdigerler óte qúndy, olardyng deni: Jayyq, Jalpaqtal, Saryózen eskertkishteri, «Altyn әiel» jerlengen Taqsay, Segizsay, Qyryq Oba, Ilekshar, Búldyrty siyaqty keshenderden alynuda.  Basqasyna toqtalmay Jayyq qalashyghyna zer salsaq, sol orta ghasyrghy mәdeniyetting óz zamanynyng joghary tehnologiyasymen damyghanyn kóremiz. Qala ýileri, keseneleri qazirgi kezgidey kirpishtermen qalanghan. Jatqan esep, matematikalyq jýie. Jerasty peshimen qyzdyrylatyn monsha qúrylysy tipten keremet. Su jýretin jýieler bir-birine jalghanghan arnayy týtikterden túrady. Osy siyaqty as qaldyqtaryn tógetin oryn, kirpish kýidiretin pesh t.b. qúmyralar men ózge de ydystar synyghy, olardaghy kók-jasyl boyau reni men «Altyn Orda» tengeleri kóz tartady. Negizi osynday jәdigerler saqtaluy mýmkin músylman qabirleri tonaugha týsipti. Qabir kirpishteri búzylyp alynghany da anyqtalghan. Ony tonaushylar osy ólkege ayaq basqan qaraqshy kazak jasaqtary. Oraldyng Kureney audany qaladaghy «alghashqy qúrylysy bastalghan tús» retinde aitylyp jýr, ony salghan orys-kazak kirmeleri, mine, sol arada eski shirkeu túr, sol shirkeuding irgetasyna tonalghan qabirlerding tastary paydalanylypty. Arapsha jazuy bar qúlpytastardyng da sol manaydan shyqqany bir kezderi aitylghan edi. Ashy da bolsa, búl tariyh. Múny Jayyqtyng suyn birge iship otyrghan «tamyrgha» qaratyp, jaman pighylmen aityp otyrghanymyz joq. Shyndyqtyng jýzin bilu ýshin ghana múnday «úsaq-týiekke» de mәn berdik. Týsinikti boluy ýshin. Al aqiqatynda kazak dep jýrgenderimiz últ emes, әskeriylengen qúrylym ghana, jәne ol bastapqyda Reseyden qashyp-pysqan qaraqshylar tobyry bolsa, keyin kele onyng qúramyna әr týrli últ ókilderi enip, týr-týsi, tegi dalalyqtargha edәuir jaqyndady. Jaqyndaghany emey nemene, әri-beriden song basqa-basqa olar búl dalagha qashqyn qaraqshy bolyp enip, «kazak» atandy, búl atau qazaq atauy ghoy, biz amalsyz orysshada «kazah» boldyq. Sóitip atymyzdy da oljalady. Osy joly Oralgha kelgen tarih ghylymdarynyng kandidaty Irina Erofeeva da:«Kazakpyn dep jýrgender ózderining arghy tegin bilmeydi, búlardyng týp-túqiyany myrzalar ghoy, múraghat solay deydi» dep qaldy. Tarihshynyng «myrzalar» degeni kóshpendilerdi, ózimizding noghay-qazaqty menzegeni. Al kerek bolsa? Qan aralasty, sýiek janghyrdy, bәri de mýmkin nәrse. Taza oryspen kazak-orysty syrt sipatynan onay angharugha bolady. Kazaktyng kóbining shashy men kózi qonyr, qara bolyp keletini jәne aty-jónderi men qoldanystaghy biraz sóz tirkesterining qazaqy qalypqa jaqyndyghy angharu qiyn emes. Búl jerde olardy taza kóshpendining bir úlysy dep jatqanymyz joq, biraq teginde úly dalany meken etken qazaqtay últtyng belgileri baryn oigha týigenimiz.

Taghy bir jayt eske týsedi, búryndary kemede atjalmandar qaptap ketkende matrostar olardy ústap alyp, topyrlatyp bir jerge qamap tastaydy eken. Sodan әbden ashyqqan atjalmandar birin-biri jey bastaydy. Eng sonynda eshqaysysyna jem bolmay, jenimpaz bireui ghana qalady eken. Ony «Krysalov» ataydy. Jәne ony kemege bos qoya beredi. Tek qana óz qandastaryn jep dәnikken kózi qyzyl pәle kemeni kemirgishterden tazartugha kirisip ketedi. Matrostardyng eng senimdi kómekshisi bolady. Mine, sol siyaqty ghoy búl tariyh, orystyng patshasy Reseyden qashqan qaraqshy toptardy Orta Aziya elderin, Qazaq jerin, Sibirdi jaulaugha sheber paydalandy. Ásirese, qazaqtyng úlan-ghayyr jerine ie bolu ýshin janaghy matrostar әdisin jýzege asyrdy. Aty bizge úqsas, zaty taghy sәikes, at qúlaghynda oinap, qylysh sermep, atys-shabysqa qazaqtay beyim múnday әskery jasaq patshanyng imperiyany úlghaytudaghy basty kýshine ainaldy. Oghan qalauynsha jer berdi, qaru-jaraqpen qamtamasyz etti. At minip, aidar qoyghan kirme aq patshagha arqa sýiep, qyr balasynan Jayyqtyng suyn da, nuyn da, balyghy men an-qúsyn, jemis-jiydegin, shúrayly qara topyraghyn da qyzghanyp, kýni keshege sheyin tasynyp keldi. Orys-kazaktyng «Oral qalasyn salghan biz jәne patshagha adal qyzmetimizding 400 jyldyghyn toylaymyz» dep jeligip, dýrbeleng jasaghany da sonyng saldary. Qazir shýkir, tatulyghymyz artqan, bir-birimizge qúrmetpen qarap, ótkendi betke baspay, aspay-taspay dәm-túzymyz jarasyp ghúmyr keshudemiz. Qúdayym osydan aiyrmaghay. Býgin bizde «Kórshinmen tatusyng ba?» deytin qiyamettik saualgha eki jaq bolyp dayyn bararmyz degen ýmit pen senim basym. Oqyrman tariyh, aqiqat ýshin aitylghan birli jarym tompaq sózimizdi basqasha qabyldamaghay dep jәne bir qaterge salamyz da negizgi oidy tiyanaqtaugha qam jasaymyz.

Tarih ghylymdarynyng doktory, Marghúlan atyndaghy Arheologiya institutynyng Astana filialynyng diyrektory Zeynolla Samashúly: «Búghan deyin Altyn Orda dәuiri zerttelmedi, tipti «búlarda qala mәdeniyeti mýlde bolmaghan, jabayy halyq» degen  iydeologiya ýstemdik etti, endi, mine, sonyng bәri jalghan ekendigin zattyq aighaqtarmen naqty dәleldeu ýstindemiz.On ýshinshi ghasyrdaghy Joshy úlysy kezindegi mәdeniyetting júrnaghy kóz aldymyzda sayrap jatyr. Sondyqtan búl aragha 17 ghasyrda orystardyng keluimen alghashqy qala payda bolghan degen derek negizsiz, zertteu jalghasuda, әri qaray oghyz, qypshaq zamanyna qaray ketuimiz ghajap emes, sonda Oral tarihy terende jatyr degen sóz » dep oy qorytty.

Biylghy jyldyng ayaghyna qaray Germaniyanyng Bohum qalasynda halyqaralyq kórme ótedi. Soghan Qazaqstan tarihynyng qúramdas bóligi retinde Batys Qazaqstan oblystyq tarih jәne arheologiya ortalyghy dayyndaghan: osy ónirden tabylghan saq, sarmat taypalary kezengi jәdigerler men Jayyq (Shakafni) qalasy turaly kórme europa júrtshylyghy nazaryna úsynylmaqshy. Búl ghylymy ainalymgha ene bastaghan bizding ata tarihymyzgha osyghan sheyin tanylyp kelgen qasang kózqarastardyng tinin sógip, senin búzatyn qúbylys. Býginde Almaty qalasynyng da tarihy mynjyldyqtyng shanyn qaghyp jatyr, onyng irgesinen de kóne shahar orny tabyldy. Búl «Qazaq dalasyna órkeniyetti biz әkeldik» dep keudemsoqtyq kórseter keybir imperiyashyl kózqarastan әli aryla qoymaghan orys ghalymdary men soghan senetinderge qarsy jauap, tәuelsiz elimizding abyroyyn asqaqtatar, úrpaq tanymyn, ruhyn ósirer úly is.

Alda kóne Jayyq qalashyghyn aspan astyndaghy keshendi muzey qylu mindeti túr. Ghalymdar Oraldyng ghúmyr jasyn әzirge naqytylamaghanmenen onyng 17 ghasyrdan bastalmaytynyn qúzyrly oryndardan bastap, búqaragha dәleldedi. Kim bilgen, Oraldyng da jasy Almatymen shamalas, tipti odan da egde bolyp qaluy kәdik. Keyingi sóz tarihshy ghalymdarda. Qaytemiz, kýtemiz. Uaqyt bar. Biraq aldaghy jyly әlgi dauryghushylar «tórt jýz jyl» dep taghy shyqpasyna kim kepil? Qazirding ózinde irgemizdegi Jayyq qalashyghyn kórse de kórmeytinder, songhy ghylymy janalyqtardy bilse de bilmeytinder qisyq auyzdaryn týzeuge yqylas bildirip otyrghany shamaly. Sondyqtan tezirek qalamyzdyng tarihy qay kezennen bastalatyny turaly, yaghny naqty jyly anyqtalyp, jәne ol keninen nasihattalyp, semiz súraqqa dyrau jauap berilse, sóz sonyna kóp nýkte emes, bir ghana nýkte qoyylsa eken. Qazaqstannyng batys qaqpasy kóne Oraldyng arghy-bergisin týgendep, aiqyndap alu - eldigimizdi kýsheytuding bir joly.

Oral qalasy

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379