Qazaqstan egemendikke qol jetkizgeli beri әlemdegi sayasi, ekonomikalyq, qoghamdyq jaghday men ahualda ózine tiisti ornyna ie boldy. Osy ózimizge tiyseli ornymyzdy әlemge  mәdeniyetimiz ben últtyq qúndylyqtarym jaghynan tanytu ýshin de BAQ-tyng tendessiz ýlesi bar. Dýnie jýzinde jahandanu dәuiri XXI ghasyrda oryn aldy. Kóptegen irili-úsaqty memleket óz aldyna tәuelsizdigin alyp, jana ghasyrdyng esigin jana leppen ashty. Mine, sol memleketterding qatarynda bizding azat elimiz Qazaqstan da bar. Búl jana dәuir ghasyry býkil әlemdi jahandanu dәuirine alyp keldi, barlyq el damu jolynda bilim ayasyn keneytude. Týrli tehnologiyalar, týrli jana ghasyrlyq toptamalar jaryq kórude. Osynday útymdy janalyqtar kóbeygen sayyn BAQ qyzmetterining auqymy keneye týskenin aita ketken jón. Janalyqtyng jarshysyna ainalyp, elining damu sәtin halyqqa barynsha jetkizu jolynda BAQ ókilderi ayanbay enbek etti.

Óitkeni adamzat qoghamdastyghy aqparattyq qoghamgha ótu, jelililik kommunikasiyalardyng keng taraluy jaghdayyn bastan keship otyrghan qazirgidey qarqyndy sapalyq ózgerister (transformasiya) kezeninde elimizding atalghan salasyn soghan say qúru jәne HHI ghasyr talaby aldymyzgha tartatyn yqtimal súranystardy eskeru әri enseru – airyqsha jauapty da ózekti mindet bolyp tabylady. Sondyqtan kezinde BAQ ókilderining kópshiligi Aqparat jәne kommunikasiyalar ministrligin qúru turaly sheshimning qabyldauyn –  jana reformalargha jol ashatyn manyzdy qadam dep qabyldady. Biraq búl senim aqtalmady. Nege aqtalmaghany bizding saytymyzda osy uaqytqa deyin keninen jazylyp keledi. Ýmitti tek «Jana Qazaqstan» konsepsiyasy oyatty.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti Mәjilisining otyrysynda jasaghan «Qasiretti qantar» sabaghy: Qogham tútastyghy – tәuelsizdik kepili» atty bayandamasy 30 jyldan bergi qordalanghan týitkildi dýniyelerding basyn ashyp bere aldy. Onda «Jana Qazaqstan» konsepsiyasy algha tartyldy.

Búl turasynda "Ol barshanyzdy ýlken jasampaz proseske – jana Qazaqstandy qúrugha ýndeydi. Búl algha jyljuy ýshin barlyq salauatty qoghamdyq-sayasy kýshterdi biriktirudi jәne shoghyrlandyrudy kózdeydi.

Jana Qazaqstan neni bildiredi? Búl keybir sarapshylar úsynghanday, memlekettik apparatty janartu ghana emes. Búl, eng aldymen, qoghamdyq qúndylyqtardy qayta janghyrtu. Radikalizmnen, ekstremal kózqarastar men әreketterden bas tartu, shygharmashylyq motivti nyghaytu. Qoghamdaghy barlyq kemshilikterdi jenu. Búl kezen-kezenimen jәne jýieli reformalardy jalghastyrudy bildiredi. Memleket sayasatynyng gumanitarlyq ólshemi jәne adamy kapitalgha qatysu ýlesi", - dep jazdy Memlekettik hatshy Erlan Qariyn.

Kezinde Qanaghat Jýkesh: «...qazaqtildi búqara sayasy sauaty ashylmaghan, qúqyqtyq mәdeniyeti tómen, azamattyq bilimi tayaz, óz qúqyqtary men mýddelerin qorghaudy bilmeytin, úrsa – qashatyn, qyrsa – qyrylatyn, búiyghy, ruhany әljuaz kýide qalyp otyr» degen óz kózqarasyn jariya etti . Búl qazaq tildi BAQ qatysty ziyaly qauymnyng pikirin qaqqa jardy.

Barlyq aqparattyq óris geografiyalyq ornalasu shenberinde damitynyn nazargha ala otyryp, BAQ-taghy týrli oqighalardy jariyalay otyryp, belgili bir oqigha bolghan aumaq turaly da qanday da bir beyne qalyptasady degen qorytyndy jasau kerek. Tiyisinshe, aqparatpen birge qanday da bir memleketting geosayasy imidji anyqtalady.

Býgingi kýni memleketting sauatty aqparattyq sayasatyn qúruda búqaralyq aqparat qúraldarynyng dәstýrli týrlerin yghystyryp, әleumettik jeliler ýlken ról atqarady. Tiyisinshe, halyqpen sauatty qúrylghan qarym-qatynas strategiyasyna memleketting imidji tikeley baylanysty.

«Jana Qazaqstan» qúramyz dep jatyrmyz. Onyng memlekettik tildegi BAQ jýzege asyryluyna basty nazar audarylghany jón. Jәne orys jәne basqa әlemdik tilderdegi materialdar mazmúnynda qazaq últynyng mýddesin kózdeudi basty oryngha qoyatyn kez keldi. Osydan attay alty jyl búryn bizding saytta filologiya ghylymdarynyng kandidaty Núrlan Asqarovtyng «ÚLTTYQ BAQ JÝIESIN MODERNIZASIYaLAU – UAQYT TALABY» maqalasy jaryq kórdi.

Osy jóninde bizding sayt Aqparat jәne kommunikasiya ministrligining otandyq búqaralyq aqparat qúraldary (BAQ) salasy boyynsha strategiyalyq baghytyn tújyrymdaugha qatysty jeti birdey úsynys jasaghan bolatyn endi osylardy sanalay keteyik.

Eng aldymen, últtyq BAQ jýiesin qazirgi zaman talabyna say modernizasiyalaudyng konseptualdyq platformasyn qalyptastyrghan jón. Óitkeni osy kezge deyin BAQ salasy boyynsha kóptegen ózgerister iske asyrylghanymen, olardyng eshqaysysynyng ghylymy tújyrymdalghan konsepsiyasy bolghan joq (Aqparattyq Qazaqstan -2020», t.b. normativtik qújattarda BAQ salasy ishinara ghana qamtylghan). Maqsat jәne soghan qol jetkizer resurstar men potensialymyz anyq bolmaghan son, búl saladaghy ózgerister negizinen stihiyalyq damu sipatynda jýrdi. Sondyqtan Últtyq BAQ jýiesin modernizasiyalau konsepsiyasyn dayyndaudyng ózektiligi aiqyn.

Jasyratyny joq, biz әli kýnge postsovettik qalyptan tolyqtay aryla almadyq. Sondyqtan osynau 25 jyldyq uaqytty postsovettik kezenning yqpalyndaghy sәt desek, endi búdan bylayghy kezendi postsovettik dәuirding ayaqtalghan, jana últtyq kezenning bastalghan shaghy dep tanuymyz kerek. Búghan aighaq bolarlyq aiqyn dәlelder men belgiler jetkilikti. Búl proseske eldegi etnodemografiyalyq ahual da ong әserin tiygizbek. Qazaqstan Respublikasy Últtyq ekonomika ministrligi Statistika komiytetining mәlimetine jýginsek, el halqynyng 40%-yn 1991 jyldan keyin ómirge kelgen úrpaq qúraydy. Onyng 85% - qazaqtar. Demek, el halqynyng jartysy – sovettik úghym-týsinikterden, qalyptasqan qasang qaghidalar men qarym-qatynastardan sanasy azat úrpaq. Mýldem jana buyn. Etnodemografiyalyq, jas ereksheligi, sanalyq, sapalyq, últtyq, mentalidy túrghydan alghanda, búlar – jana reformalargha dayyn úrpaq. Sonymen qatar, búl buynnyng Internet zamanynda, aqparattyq qogham jaghdayynda, jelilik qarym-qatynas (setevaya kommunikasiya) ýstemdik etken shaqta ómir sýrip otyrghanyn eskersek, onda sovettik dәuirde qalyptasqan BAQ jýiesining búdan bylayghy kezende júrtshylyq súranysyn qanaghattandyrmaytyny dәleldeudi qajet etpeytin aqiqat. Jana qúbylystardy, jana sanany, balama aqparat kózderi mol salany búrynnan qalyptasyp qalghan tәrtippen retteu jәne basqaru aqylgha syiymsyz jәne ol aqyr sonynda jýiening ydyrauyna әkelip soqtyrady.

Osyghan oray endigi kezekte elimizde biylik pen qogham arasynda vertikaldy qarym-qatynastan gorizontaldy qarym-qatynastyng basymdyq tanytatynyn boljau qiyn emes. Demek, jelilik qarym-qatynas osyghan әkeledi.

Jeli (seti) tek habar taratu, habar alysu, kommunikasiya qúraly ghana emes, ol – jana filosofiya, jana súranystar, jana qarym-qatynas mәdeniyeti. Osyghan oray búl prosess elde jana kommunikasiyalyq mәdeniyetting qalyptasuyna alghyshart jasauy mýmkin. Memleketimizde iske asyrylyp jatqan «Elektrondy ýkimet» jobasy, t.b. – osy baghyttaghy iygi qadamdar.

Osy jaghdaydy jәne әlemdik trendterdi eskere otyryp, aqparat jәne kommunikasiya salasyndaghy memlekettik sayasat aldaghy uaqytta mynaday konseptterge negizdelgeni jón dep esepteymiz:

- memlekettik aqparat sayasatynan mediasayasatqa kóshu;

- әr aluandylyqtyng ýilesimdi birtútastyghyna qol jetkizu;

- senimge negizdelgen qarym-qatynas ornyqtyru;

- birtútas aqparattyq kenistik qalyptastyru;

- aqparatqa qoljetimdilik jәne ashyqtyq;

- kollaborasiyalyq mәdeniyet elementterin endiru.

Osynda keltirilgen jәne Batys әleminde (Europa, AQSh) songhy kezderi keninen taralyp otyrghan búl qaghidattar qazaqtyng dәstýrli dýniyetanymynda búrynnan bar jәne әli kýnge birge jasasyp kele jatqan jýie qúraushy qúndylyqtar ekendigin eske alghan artyq bolmaydy.

Jalpy, әlemdik tәjiriybede strategiyalyq josparlaudyng mynaday satylary qoldanylady:

- túraqtylyqty saqtau strategiyasy (strategiya vyjivaniya);

- iynersiyalyq strategiya (iynersionnaya strategiya);

- maqsatty strategiya (strategiya dostiyjeniya);

- uaqytty útyp, qaryshtau strategiyasy (strategiya operejeniya).

Elimizding aqparattyq salasyndaghy ahualyn barlap qarasaq, bizding әli kýnge zaman talaby tuyndatqan súranystargha say kezendik sharalardy josparlau arqyly túraqtylyqty saqtau men iynersiyalyq josparlau dengeyinde jýrgenimiz bayqalady. Sondyqtan biz qazirgi kezde aldymyzdan ashylyp otyrghan osynday mýmkindikter sәtin paydalana otyryp, ózge elderding jýrip ótken eski sýrleuleri men soqpaqtaryn shiyrlay bermey, uaqyttan moyyn ozdyratyn óz jolymyzdy tandaghanymyz jәne ony batyl da tabandy týrde iske asyrghanymyz abzal.

BAQ salasyndaghy jýie qúraushy úghym – «Búqaralyq aqparat qúraly» (BAQ) termiynin qayta qarap, basqasha jana atau beru. Óitkeni «BAQ» termiyni sovettik kezende qalyptastyrylghan úghym. Múnda «BAQ» avtoritarlyq teoriyagha negizdelip, negizinen ýgit-nasihat, tәrbiyeleu qúraly retinde qarastyrylady. Yaghni, múnda «BAQ» bir jaqty jogharydan tómen aqparat taratatyn qúral retinde qyzmet atqarady. Naqtyraq aitqanda, búl rette biylik pen sosium qarym-qatynasy, kommunikasiya «subekt-obektilik» basqaru paradigmasy shemasy boyynsha qúrylady. Al Batys elderindegi «massmedia» úghymy «deldal», «aralyq buyn» úghymy retinde qarastyrylyp, eki jaqty teng qarym-qatynasty beyneleydi. Múnday qarym-qatynas liybertariandyq teoriyagha negizdelip, azamattyq qoghamdaghy demokratiyalyq qúndylyqtargha say gorizontaldy til qatysugha, súhbatqa qúrylady. Búl qarym-qatynas «subekt-subekt» paradigmasyna sýienedi. Qazirgi damyghan elderdegi negizgi kommunikasiyalyq modeli retinde osy ýlgi esepteledi. Qazaqstanda osy atalghan modelige kóshu prosesi jýrude, soghan say qúqyqtyq alghysharttar da qalanghan. Biraq elimizdegi naqty ómir shyndyghy әli kýnge eki modeliding arasynda jýrgenimizdi, yaghny aralyq modeli satysynda túrghanymyzdy kórsetedi. Jogharyda keltirilgen dәstýrli kommunikasiya ýlgisi bir baghytty qarym-qatynas bolyp sanalady. Al Internetting payda boluyna oray eki baghytty nemese qos tarapty qarym-qatynas ýlgisi payda boldy.

Bizding oiymyzsha, búl eki modeli de kópshilik (massovyi) kommunikasiyanyng ýzdik ýlgisi bola almaydy. Adam, qauym, qogham tabighatynan tuyndaytyn tabighy qajettilikterge tolyqtay jauap bere almaydy. Qazirgi kezende ghylymy júrtshylyq arasynda osy mәsele boyynsha birqatar izdenister jýrip jatqanymen, birauyzdan moyyndalghan bәtualy baylam jasalghan joq. Qalay bolghanda da, sovettik «BAQ» atauynan jәne odan tuyndaytyn qarym-qatynas ýlgisinen boydy aulaq salu – qogham qajettiligi.

2009 jyly Qazaqstan Respublikasynyng «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Zanyna BAQ anyqtamasyna qatysty engizilgen ózgerister men tolyqtyrulargha sәikes búdan keyingi kezende internet-resurstardyng barlyghy BAQ-qa jatqyzyldy. Demek, osy anyqtamagha say Internettegi barsha әreket kórinisi BAQ, al onda qanday-da bir jazba jasaghan, taratqan jandardyng barlyghy birdey jurnalistke ainalmaq. Al BAQ turaly zanda jurnalistke belgili bir kepildikter qarastyrylghan. Olay bolsa, Internet kenistiginde әreket etken kez-kelgen túlghany sol kepildiktermen qamtamasyz etuge tura keledi. Biraq búl mýmkin emes jәne ol kәsipqoy jurnalisting dengeyin týsirip, taratylatyn búqaralyq aqparattyng sapasyn tómendetuge әkelip soqtyrady. Sondyqtan búl mәsele qayta qaraudy talap etedi.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz