Kenes odaghy ydyrap, temir tor shekarasy sógilip, jabyq esigi ashylysymen-aq, Mongholiyagha aghylghan әlem turisteri arqyly Mongholiyada sany 400-ge jaqyn qazaq býrkitshilerining sureti әlem ghalamtorynan týspeytin eng qyzyqty taqyrypqa ainaldy.Ár el ondaghy qazaq qúsbegileri jayly derekti filim jasap, foto kitap shygharyp mәre-sәre.Temirdi qyzghan kezde soq degendey, Bayan-Ólgey azamattary Kazbek, Medeuhan, Edilhandar 13 jyl búryn Mongholiya qúsbegilerining basyn qosyp, «Býrkit toyy» atalghan jarys úiymdastyrysymen-aq jyl sayyn qyzyghushylyq artyp, jalghasyn tauyp keledi. Álem elderinen turister arnayy baryp kóru ýshin bir jyl búryn tilek bildiretin boldy. Bayan-Ólgeylikter múnymen shektelmedi. Bayan-Ólgeyden tuyp shyqqan tanymal sayasatker, elshi Sayran Qadyrúly Bayan-Ólgeydegi býrkitshilerdi býrkitimen birge 1600 shaqyrym qashyqtyqtaghy Monghol astanasy - Úlanbatyrgha jetkizip, sondaghy qala júrtshylyghyna qazaqtyng qúsbegilik ónerin pash etse,búl isti turizm kompaniyalary ilip әketip jalghasyn tabuda. Sayran Qadyrúly Bayan-Ólgeylik býrkitshilerdi býrkitimen qosa Saud Arabiyasyna aparyp, Arab sheyhterine qazaqtyng qúsbegilik ónerin kórsetti. Fotograf Janarbek qúsbegiler foto alibomyn dayyndauda. A.Atay bastaghan isker aghalar sadaq jebesin ister elderge býrkit týlegendegi týsken qauyrsynyn satyp, býrkitshilerding býrkitine azyq alyp berer tiyn-tebenine septigin tiygizip jýr. Bayan-Ólgeyding biylikke jaqyn әr qarakózi óz shamalarynsha qarjy jәne ruhany jaghynan ayanbay qúsbegilerge kómektesip te keledi.

Bayan-Ólgeyde 2012 jylghy 5-6 qazanda 13-shi ret ótkizgen «Býrkit toyyna» arnayy at terletip kelgen Qytaydyng Shingil audany Shaghanghol auylynay  bastyghy Aydyn Qaraqúl jәne osy auyldyng Býrkitshiler odaghynyng bastyghy  Qúrymbek Toqtaubayúlymen jasaghan súhbatymdy nazarlarynyzgha úsynamyn.

- Aydynbek, Qytaydaghy qazaqtargha alghash ret sondaghy býrkitshilerding basyn qosyp bir toy jasap jiberdi dep estip jatyrmyz. Jay-japsaryn aityp ótseniz, múnday iygi bastamagha ne múryndyq boldy?

Qytaydaghy qazaq telearna jurnalisteri Mongholiyadaghy qazaqtar meken etken Bayan-Ólgeydegi qazaqtyng qúsbegileri jayly týsirgen týsirilimderin bizding jaqqa neshe qaytara telearnada habaryn taratty jәne sizder jaqtaghy osy býrkit toyy dýbirin de estip jýretinmin.

Maghan osylar әser etti. Jan-jaqty saraptay kele, eshkimdi shaqyrmay, tek auylymyzdaghy býrkitshilerding basyn qosyp, alghashqy is-sharamyzdy 2011 jyly qarashada ótkizdik. Shaghyndau jasaghan sebebim - kópting kónilinen shyqpay qala ma, qazaqta «Bitken iske synshy kóp» - degen el sógisine qalmayyn degen de saqtyq әri jauapkershilik te bar edi.

- Sondaghy halyq alghashqy is-sharanyzdy qalay qabyldady?

Bir auylda ghana ótken osy sharamyz býkil Qytaydaghy qazaqqa әser etkeni sonsha, men qayda barsam sol jerding qazaqtary «Meni nege shaqyrmadyn?» - dep renjigender kóp boldy. «Keler joly meni qaldyrma» - dep eskertkenderi de kóp. Búghan qarap, qazaqtyng osy bir ónerin jandandyryp úiymdastyryp jiberu óte kerek eken dep oiladym.

- Endi qytayda ómir sýrip jatyrsyndar, biyliktegiler qalay qabyldady?

Shingil audan әkimi Marlan Jaqsyhan óte últjandy azamat. Ol bizdi qoldap qolpashtap, «búdan әri últtyq ónerdi kemeldendirinder, qoldarynnan keletinning bәrin jasandar, óz tarapymnan qanday kómek kerek ekenin aityndar», - dep aqtaryldy. Mine, sol Marlan әkimning qoldap qolpashtauynyng arqasynda biz esh bógetsiz osy Býrkit toylaryndy kelip tamashalap jatyrmyz. Byltyr da kelip kózayym bolyp ketken edik.

- Birneshe jyl kelip kórip jýr ekensizder, qanday әser aldynyz?

Mongholiyadaghy qazaqtar býrkit toyyn jasap jýrgeli 13 jyl bolypty. Ol az emes. Bayqadym - shet elderden fotoapparatyn qolyna ústap alghan turister arnayy kóp keledi eken. Sizder olardy qyzyqtyryp әkelip tamashalatyp qoydyratyn dәrejege jetkizu - ol úiymdastyrudyng jaqsy jolgha qoyylghanynyng dәleli. Al qatysyp jatqan qúsbegilerding ishinde jastar da, agha buyn da jýr. Tipti ýlken aqsaqaldar da jastardan qalyspay óner kórsetip jatyr. Ár qúsbeginin  qanjyghasynda qajet jabdyqtarynyng bәri bar. Bәrining ýstindegi qazaqtyng kóne púshpaq tymaghyna ýki taghyp kiygen ýstinde әr týrli oiyly shapany, kýmis belbeui, kesteli shalbary, saptamaly etigi, qolda qamshysy bar. Keremet qazaqylyq jarasym tapqan. Múndaghy isker qyz-kelinshekter әrkim ózinshe qazaqtyng kesteli qol ónerin paydalanyp qol kәde búiymdarymen shaghyn saudasyn qyzdyryp jatyr. Onyng syrtynda qazaqtyng aq boz ýiin tigip әr týrli taghamdarymen dayashylyq isteu mýmkindikterin de jaqsy qarastyrghan eken. Qazaqtyng at últtyq oiyndary  Qyz quu,Tenge alu,Kókpardy da osy toyda sayystyryp, toydyng danqyn asyryp jatyr.

- Alda qanday oiynyz bar? Qytay qazaghyna osynday tamasha bir toy jasap bere alasyz ba?

Búl jerge kelip jatqanym da - siz aitqan oidyng jetegi ghoy. Sizderdegi toydy  zerttep kórip ýirenip jatyrmyn. Endi Alla qalasa, bizding jaqtaghy qazaqtar aqyryndap búl is-sharany jasaytyn bolamyz. Álem qazaqtary qazaqtyng qúsbegilik ónerin zamanauy ýlgide damytuymyz kerek.

- Bayan-Ólgeydegi últjandy aghalar osy býrkit toyyn el kóleminen asyryp bir jaghy ortamyzgha qazaqy dәstýr-saltty nasihattap jatyr. Al sizderde osynday sharadan ne bar aitarlyqtay?

Bizde aqyndar aitysyn jaqsy jolgha qoyylghan.Osy aitysymyz bastalarda eng basynda sheru jasaymyz Onda sizderdegidey qazaqtyng salt-dәstýrin sheru retinde kórsetemiz. Endi osy býrkit toyyn bir jolgha qoyyp alsaq, әli de damytyp kemeldendiru bolady dep  josparlaymyn.

- Jaqsy, rahmet! Mening blogshy ekenimdi basynda aittym búl әngimeni  ghalamtorgha jariyalaymyn qazaq elining azamattary da oqysyn. Qazaq eline ne aitqynyz keledi?

Endi dúrys týsininizder, mynanday salystyru aitayyn.Búl toy Mongholda emes, Qazaqstanda da ótse, tamasha bolar edi. Qazaq eli әlemde shashyrap jýrgen qúsbegilerding basyn qosyp, bir tamasha toy jasasa, biz baryp shat-shadymangha bólenip jatsaq keremet edi. Átteng olay bolmay jýr ghoy. Qazaq eli qazaq ruhyn kóterer bir is jasap jatsa, biz soghan qarap shattanamyz. Qazaq eline qarap, qazaqylyghymyzdy jóndeymiz. Biz alysta jýrsek te sizderdi esh oiymyzdan shygharmaymyz. «Mәrtebeleriniz biyik bolsyn, Qazaq eli!» degim keledi.

- Sizding tilekti biz de tileyik. Qazaq elinde de myqty últjandy azamattar kóbeyip keledi. Mysaly sizderding oy arman maqsattarynyzdy Erlan Qarin atty óte últjandy dosyma jetkizetin bolamyn. Sizderdi qoldap qolpashtap jýrgen ózderinizdegi Marlan әkimge bizden sәlem joldanyzdar. Qytaydaghy barlyq qandastargha jalyndy sәlem joldaymyn. Árqashan amandyqtarynyzdy tileymin.

Sәlemet bolsyn,aytyp baram amanatynyzdy.

Rahmet qayda jýrseniz aman jýrinizder!

***

Sonday-aq biz Shaghanqol aulynyng býrkitshiler úiymynyng bastyghy Qúrymbek Toqtaubayúlymen súhbattasqan edik. Qytaydaghy qazaqtar qúsbegilik ónerdi damytu ýshin bey resmy úiym qúryp, әzirshe bastyghyna taghayyndaghan eken. «Alda resmy týrde odaq úiym qúryp júmys isteymiz», - deydi Qúrmanbek Toqtaubayúly.

- Qúrymbek agha byltyr ótkizgen býrkitshiler toyyna qansha býrkitshi qatysty?

Óz auylymyzdan 14 býrkitshi qatysty. Basqalaryn shaqyrghan joqpyz. Biraq osy is-sharamyz audan kólemin qopara eleng etkizdi.Talaygha oy saldyq, kópting ýmitin jandyrdyq-au. Endi osy is-sharamyzdy ýlkenirek qylyp úiymdastyrudyng jolyn qarastyrudamyz.

- Ne kedergi bar dep oilaysyz?

Qytay zany boyynsha, әrbir qús - Qytay baylyghy. Olardy qorghau zany boyynsha qytaydaghy qazaq qúsbegiler býrkitin zansyz ústap otyrghan bolady. Qazir bizde basty maqsat - osyndaghy qazaqtardyng qolyndaghy býrkitin zandastyruymyz kerek. Sodan baryp biz olardy ýlken is-sharagha qorghalamay shaqyryp osynday ýlken is úiymdastyra alamyz.

- Jalpy Qytayda qansha býrkitshileri bar dep oilaysyz?

Endi jogharyda aittym ghoy, biz olardyng qolyndaghy býrkitti zandastyrghan son  baryp naqty sany belgili bolady. Men ómir sýretin Shingil audany boyynsha 40-qa juyq qúsbegi bar dep joramaldaymyn.

- Qytaydaghy qazaq qúsbegiler arasynda agha buyn kóp pe jas buyn kóp pe? Olardyng qúsbegilik ónerge degen tanymdylyghy qalay?

Agha buyn da, jastar da kóp. Biraq jastardyng kóbi býrkitshilikting qyr-syry jayly keremet bilip otyr dep aita almaymyn. Qúsbegilik jayly bir-birinen úghynu ýshin osynday is-shara qajet.

- Búl jaqtan alghan әserinizdi aita ketseniz.

Múnda qazaqylyghymyz jaqsy damyghan. Bәri jarasyp túr. Tipti úiymdastyryp jatqan tóreshiler de ózderi últtyq kiyim kiygen. Múnda tek shynayy qazaqiya,maghan únady. Bizding de izdep kelgen maqsatymyz osy Býrkitshiler toyyn Qytaydaghy qandastar ortasynda jandandyrsaq dep atsalysyp jatyrmyz. Nәtiyjesin alda kóresizder.

Isterinizge sәttilik tileymin. Qayda jýrsenizder aman jýrinizder.

Rahmet!

Ángimelesken - Janarbek Aqybiyúly, «Kókbóri» blogynyng avtory

«Abai.kz»

1 - curette - (onnan solgha qaray) Qúrymbek Toqtabayúly, Janarbek Aqybi, Aydyn Qaraqúl

2 -surette - Aydyn Qaraqúl

3 - Qúrymbek Toqtabayúly