Júma, 27 Qantar 2023
Bilgenge marjan 2309 4 pikir 14 Sәuir, 2022 saghat 12:34

Kәri qúrlyq bodandyqtan qalay aman qaldy?

 «...Tam gde poterpel neudachu Bayaziyd, dobilsya uspeha Timur»

Ispanskiy pasol Klaviho.

1399 jyly imperiya ortalyghy Samarqand qalasynda Ámir Temir Qúryltay shaqyryp, ózining endigi maqsaty, (…Kurultay Timura obiyavil o dalineyshem pohode) mәmlýkter basshylyq jasaghan Mysyr men Bayazid súltannyng jetekshiligindegi Osman elderine joryqa shyghatyndyghyn mәlimdedi. Sóitip, osy jyly ózining eng kóp uaqyt jibergen jeti jyldyq joryghyna shyghady. Áriyne, aldymen músylman әlemindegi eng bay jәne sauda-sattyq qúrylymy aitarlyqtay damyghan, sol kezdegi quatty memleket bolyp sanalatyn,  Mysyrgha baghyt alady. Búl kezende kәri qúrlyqty shangha bólep, korolidyq memleketter ornalasqan aimaqta, Osman týrikterining súltany ildirim Bayazid soghys jýrgizip jatqan uaqyt bolatyn. Birinen keyin biri talqandalyp, tәueldilikke berilip jatqan Europa elderi, ýreyden tizeleri qaltyrap, myna pәleden qalayda qútylugha ózderine jol izdep, kómek qarastyra bastaghan kez edi. Mine, osy tústa Maverannahr biyleushisi Ámir Temir armiyasynyng ainalasyndaghy aziyalyq elderdi týgelimen ózine baghyndyryp, eshkimnen jenilmey kele jatqandyghyn estigen, kәri qúrlyq korolidikteri onymen odaqtas bolugha talpyna bastaydy.

Degenmen, osy uaqytqa deyin, yaghny búdan tórt jyl búryn Rojdestvo merekesi kezinde ser Djeyms de Helli  fransuz koroline, suyq habar jetkizedi. Ol bolsa, óz kezeginde, Hristian әlemining papasy men prinsteri úiymdastyrghan Kres joryghy dittegen jerine jetpey,  Dunay ózenining tómengi aghysy boyyndaghy Nikopoli týbinde Osman týrikterinen ayausyz jenilis tauyp, Fransiya, Burgundiya, Vengriya jәne basqa da korolidikterdin  rysarlarynyng kópshiligi qaza bolghandyghyn jәne jibergen qalyng armiyanyn  tolyq talqandalghanyn aitady.

«...Turky zahvatily Andriapoli (Edriyn) y utverdily tam svoy evropeyskuy stolisu. V 1389 godu ony odolely v bitve pry Kosove (Serbiya) upornoe soprotivlenie serbov y drugih slavyanskih narodov, kotorye staly tureskimy vassalamiy». «Bayaziyd, prozvannyy Elideriym, Molniyenosnyy (nayzaghayday jyldam), stal vlastelinom Maloy Aziy y bolishey chasty Balkanskogo poluostrova».

Kezinde negizin grekter qúrghan eki ghasyrlyq Vizantiya imperiyasynyng kýni sanauly edi. Osman týrikterining ýzdiksiz soqqysynan, ortalyghy Konstantinopoli bolyp sanalatyn imperiya men tútas batys hristian әlemi ýrey qúshaghynda bolatyn. Búl kezge deyin kóshpeli Jalayyr kavaleriyasynyng (avangardnyi) arqasynda (shynynda da solay), Bolgar, Serb, Slaveniya, Chehiya, elderimen qosa Týrik súltany Bayazid Venger korolidigining biraz aumaghyn jaulap alghan son, osy Venger koroli Sigizmund býkil hristian әlemine kýsh biriktiruge, búlargha qarsy Kres joryghyn úiymdastyrugha shaqyrdy. Tipti, týrikterding Europadaghy tabysty jýrgizgen shabuyldarynyng әserinen, aghylshyn men fransuzdardyng arasyndaghy talay jyldargha sozylghan soghystyng ózi, biraz uaqytqa toqtaghan edi. «...Stoletnyaya voyna mejdu Angliey y Fransiey byla otsrochena peremiriyem, no mogla vozobnovitisya v luboy moment».  Degenmen, kәri qúrlyqty mekendegen hristian jәne katolik elderi jýz myngha taman әsker jinap, búl osyghan deyingi Kres joryghyna jinalghan armiyanyng sanynan әlde qayda asyp  týsti. «... Hristiane byly na stoliko uvereny v svoey siyle, chto pohvalyalisi, chto esly by upalo nebo, ony podderjaly by ego svoimy pikamiy». Biraq, Sigizmund basshylyq jasaghan hristiandar әskeri, Dunay ózenining jaghasyndaghy kishigirim  Nikopoli qalasynyng týbinde, sol uaqyttaghy asa iri shayqastardyng birine  sanalatyn búl maydanda, tútasymen qyrghyn tabady. Kýirey jenilgen kәri qúrlyq, endi ózderin saqtap qalatyn, sýienish bolatyn tirek izdey bastady. «...gordyy pobedoy Bayazid ugrojal, chto osadit Budu, chtoby pokoriti priylegaiyshie strany – Germanii y Italii, y chto nakormit ovsom svoi loshadi na altare hrama Sv.Petra v Riyme». Mine, sóitip týrik súltany ózining armiyasynyng kýsh-quatyna senip, tútas Europany aldaghy uaqytta tolyghymen jaulap alaryna shynymen de ýmittengen edi. Eger nazar audaryp, osy derekterge naqty qaraytyn  bolsaq, Osman týrikterining sol kezendegi mýmkindikteri bizding Altyn Ordagha qaraghanda әlde qayda yqtimal jәne shynayy edi deuge bolady.

«...Etot turok byl priznan v kachestve sultana vsego Ruma (Vizantiyskaya imperiya) vragom Timura».

Osy arada azdap sheginis jasap, myna jaytty aita keteyik.

Osy uaqytqa deyin, Ámir Temir mәmlýkter basshylyghyndaghy músylman Mysyr memleketin talqandap, ózine qaratyp ýlgergen edi. Endigi kezek Kishi Aziya men kәri qúrlyq elderin ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaugha baghyt alghan Bayazidpen eki aradaghy sheshushi soghys bolatyn. Kóptegen әlem jazushylary men ghalymdary jazghanday, kóshpeli elding úlany Ámir Temirding soghys jýrgizu tәsili, úiymdastyru sheberligi, ózinen búrynghy Shynghys hannyng úrys jýrgizu әdisterinen  aumaytyn edi, -  deydi.

Endi, sol ghalymdardyng birining jazghan Orta Aziyalyq barys turaly mәlimetin keltireyik.

«Timur rodilsya 9 aprelya 1336 g. ( tyshqan jyly) bliz Shahrisiabza. On byl synom Taragaya iz plemeny Naymanov, ego roda Barlasov. Kochevnikiy kotorye prishly v Maverannahr s Chagatayami  (Shaghataymen).

S yunosheskih let Timur pokazal sebya priyverjennym k tradisiyam stepnyh kachevnikov: «znatnye ludy podobnogo sorta vsegda predpochitaly stepy gorodu». On byl odnim iz teh, kto znal do tonkostey loshadi y mog odnim vzglyadom otlichiti po vneshnim ochertaniyam horoshui porodu ot plohoy. On byl horoshim naezdnikom y prevoshodnym strelkom iz luka.», - dep jazady ózining enbekterinde  Hilda Hukhem.

Kishi Aziya men Europanyng Bayazidten jenilgen biyleushileri, qashyp kelip, Ámir Temirdi kelip panalady. «Timur, horosho informirovannyy ob etih delah y vdohnovlenyy svoimy novymy soyznikami, t.e.prejnimy praviytelyamy Maloy Aziy y Evropy, ne siydel sloja rukiy». Eki jaqta maydangha shyghyp, soghyspay, bitimge kelmeytindey jaghdaygha tireldi. Degenmen, Temirlan soghysty bastamay túryp, aldymen Bayazidpen hat almasu arqyly, ózining oghan qoyatyn talap-tilegin biraz uaqyt jetkizip túrdy. Ony Ámirding reziydensiyasynda biraz uaqyt bolghan elshi Klaviho bylay dep jazady: «Mejdu kipchakom (Ámir Temirdi aitady) y turkom (Bayaziyd) proizoshla ojivlennaya perepiska. Timur potreboval ostanoviti agressivnye deystviya. On preduprediyl, chto ne nakazal ego do sih por lishi potomu, chto Bayazid vel voynu protiv nevernyh ( Europalyq hristiandar) y boyalsya, chto konflikt mejdu nimy vyzovet radosti u nevernyh y ogorchenie u musuliman. No on predupredil Bayazida ne zanositi svoi chestolubivui ruku za predely svoey derjavy. On byl lishi muraviem y ne sleduet emu pytatisya voevati so slonom, pisal emu Timur. Melkiy knyazek podobno Bayazidu ne doljen skreshivati sabli  s Polkovodsem, y ego gnev ne priyneset emu nichego horoshego, tak kak kajdyy znaet, chto turok ne iymeet razuma». Biraq, oghan kónbegen týrik súltany, ózining Ámirge arnalghan hatynda bylay dep jazdy: «O krovojadnyy pes, iymenuemyy Timurom…», nachal svoy otvet Bayazid y posmel prodoljiti ego, - deydi Klaviho. Osy uaqyt aralyghynda, Batys elderi әrtýrli joldar arqyly, Ámir Temirmen qatynas ornatyp jәne onymen jaqyndasudy tezdetip qalpyna keltire bastady.

1402 jyly (Jylqy jyly) mausym aiynyng ayaghynda, Ankara qalasynyng týbinde, Shybyqqabat jazyghynda sol dәuirdegi asa iri soghys bastaldy. Kezinde, osy aty atalghan әigili jazyqtyqta, kóne Rim imperiyasynyng generaly Pompeyding ózine qarsy shyqqan Mitridattyng armiyasyn talqandaghan bolatyn. Mine, osy arada taghyda daqpyrty talay zamangha ketetin úly shayqastyng biri oryn aldy. Búl endi Orta Aziyalyq sayyp qyran men Osmandyq týrik Bayazidting arasyndaghy qan-qasap qaqtyghys edi.

Kezinde týrikting jayau әskerleri (yanycharlary) soghys ashqan elderge shama­sy kelmey, qaysybir kezderde jenilip qala bergen son, týrik súltandary Orta Aziyalyq kóshpeli Jalayyr qypshaqtar­dyng taypa basshyla­ry­na elshilerin jiberip, mýmkin bolghansha olargha altyn men kýmisti ayamay tógip, atty әskerlerin jalgha alghan bola­tyn. Sóitip baryp, osy jaldamaly qalyng atty әskerler Osman týrikterine Europa elderimen soghysta olardy kýirete jenip, jol ashyp berdi. Jәne búl qypshaqtyng atty sarbazdarynyng kýshimen týrikter  Europa­nyn,  sonday-aq, ainalasyndaghy Aziyanyng biraz elin basyp alyp, Osman imperiyasynyng negizin qalady. Bayazid pen Ámir Te­mir armiyasy Ankara týbinde soghysugha qarsy túrghan kezde jana­ghy Jalayyrlar óz qandastaryna qol kóteruge dәti jetpey, Temirlan jaghyna shyghyp ketti. Ony ispandyq elshi Klaviho bylay dep jazady:

«Kogda ony sbliziy­liy­si drug s drugom dlya bitvy, pervoe neschastie, kotoroe obru­shilosi na Bayazida, bylo to, chto kochevoe ple­mya Jalayyry, vse pogolovno predaly ego, a tak kak ony sos­tavlyaly glavnuy chasti ego voysk, to ego armiya byla silino osla­b­lena».

Amaly qalmaghan Bayazid qo­ly­na qylyshy men baltasyn alyp, so­ghys­qa ózi aralasty. «Bayazid proizvel ujasnui ataku s sabley v ruke y boevym toporom, y prodoljal srajatisya do nastupleniya nochiy».

Biraq, Ámir Temirding jenimpaz armiyasy qoy­syn ba, birneshe saghattyng ishin­de Týrik yanycharlarynyng tas-talqanyn shyghardy.

«Istrebiyteli hristianskogo Zapada byl razgromlen orlom Barlasov» (Hilida Hukhem).

Osylaysha, Saqyp Qyran (Ámir Temirdi ózining ýzengiles dostary osylay ataghan) Osman imperiyasynyng nayzaghayday jyldam súltany Bayazidti jәne onyng Kәri qúrlyqty ýreyde ústaghan jaujýrek, qalyng әskerin talqandap, Aziya kenistiginde ózine qarsy keletin eshkimdi qaldyrmady. «Odnim silinym udarom Timur razgromil osmanskogo turka y postavil na koleny mamlukskogo sultana Egipta y hana Zolotoy Ordy Toktamysa», - deydi Klaviho.

«Vizantiyskiy Imperator Manueli Paleolog, vyzvannyy Timurom, pospeshil obratno s zapada na svoy tron v Konstantinopole (qazirgi Stambul qalasy ). Vizantiyskaya stolisa y hristianskaya Evropa byly spaseny ot turok na polstoletiya».

Sóitip, Úly Ámir Temirding arqasynda býkil Europa qúrlyghyn mekendegen últtar men úlystar, jarty ghasyrgha erkin demalugha jәne tәuelsiz ómir sýruge mýmkindik aldy.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3051
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2056
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872