Senbi, 28 Qantar 2023
Alashorda 2641 5 pikir 19 Sәuir, 2022 saghat 13:30

Temirbek Jýrgenov qalay aqtaldy?

«Halyqtar әkesi» 1953 jylghy 5 nauryzda dýnie salghan bette artta qalghan uaqyttarda jol berilgen asyra silteushilikter әshkerelene bastaghany belgili. Sol jylghy 4 sәuirde, yaghny kósemning óliminen bir ay keyin, «sovet basshylaryna qastandyq jasaudy oilastyrdy jәne jýzege asyrdy» degen aiyppen kórnekti dәrigerlerding bir tobyna ashylghan qylmystyq isting toqtatylghany jayynda «Izvestiya» gazeti betinen habarlandy. Jәne tergeu kezinde «jol beruge bolmaytyn tәsilder qoldanu» saldarynan, yaghny qily azaptau sharalary jasalghandyqtan, aiyptalushylardyng «qylmystaryn» moyyndaugha mәjbýr bolghany túnghysh ret resmy týrde ashyp aityldy.

«Otan opasyzy otbasynyng mýshesi» (ChSIYR, «chlen semiy izmennika rodiny») retinde sottalyp, sovettik konslagerilerde «jazasyn» ótep oralghan, oralghaly beri de eski týrtpekten qútyla almay jýrgen Dәmesh Ámirhanqyzy Ermekova-Jýrgenova osyny oqyghan bette Ýlken terrorda «halyq jauy» dep tanylghan erining jazyqsyz atylghanyn moyyndatugha, yaghny ony sodan on bes jyl búryn jabylghan qasireti aityp-jetkizgisiz jaladan aqtap alugha belin bekem baylady...

Qaraly da qorqynyshty habardy oghan bir top janashyr qyz-kelinshek estirtken. Onashalap ortagha alyp, baspahanadan endi ghana shyqqan gazettegi resmy habardy kórsetken. Kónil aitqan, ózin-ózi ústauyna, júrt jaghdaydy bilgende tuuy yqtimal ahualgha dayyn boluyna, moyymay, sabyrmen tótep beruine tilektestik bildirgen. Respublikadaghy «otangha opasyzdyq jasaghan, Qazaqstandy Sovet odaghynan bólip әketuge, sóitip ony shetel imperializmining otaryna ainaldyrugha tyrysqan», terrorshyldyq, ziyankestik, diyversiyalyq ister, shet memleketter paydasyna shpiondyq jasaghan «últshyl-fashist, troskiyshil, buharinshil» on toghyz partiya-sovet qyzmetkerining tizimi ishinde eri Temirbek Jýrgenov túr edi. Mine, janashyr qyz-kelinshekter 1938 jylghy 22 nauryzda gazetke basylghan suyq aqparatty kórsetip túr – bәri de atylypty. Bәrining de «qazaq halqyn baqytty, qyzyq dәureninen aiyrugha tyrysqan... shpion banditter», ...«qazaq halqynyng ejelgi jaulary» ekeni aitylypty...

NKVD arhiyvindegi «SSR Odaghy Jogharghy soty Áskery alqasynyng Kóshpeli sessiyasy atu jazasyna kesken otan opasyzy Jýrgenov Temirbekting otbasyna anyqtama» degen qújatta «sottalghan semiya basy Jýrgenov Temirbektin» qanday qylmystary ýshin jazalanghany jónindegi saualgha «antisovettik terrorlyq-kóterilisshilik, shpiondyq-diyversiyalyq úiymnyng basshylarynyng biri, onyng qyzmetine jetekshilik etu retimen qatysty, terrorlyq, kóterilis jasaudy kózdegen diyversiyalyq-ziyankestik júmys jýrgizdi» dep kórsetilgen. Otbasy qúramy jayynda bylay jazylypty: «Áyeli – Jýrgenova-Ermekova Dәmesh. Úly – 12 jasta. Áje Biybish – 60 jasta». «Sottalghannyng әielin әshkereleytin materialdar» degen jerge: «Jýrgenova-Ermekova Dәmesh Jýrgenovpen birge túrghan kezinde onyng antisovettik qyzmeti turaly bildi jәne onysyn jasyrdy» degen sózder jazylypty. Anyqtamagha NKVD Memlekettik qauipsizdik basqarmasy 4-shi bólimi bastyghynyng orynbasary, memqauipsizdikting kishi leytenanty Kustov pen 4-shi bólimning 5-shi bólimshesining bastyghy, memqauipsizdikting agha leytenanty Bruzgulis qol qoyghan.

Kýieuining sovet ókimetine «dúshpandyq pighyly men is-әreketin jasyryp kelgen» әieli Dәmesh Ámirhanqyzy Ermekova-Jýrgenova «halyq jauynyn» zayyby retinde partiyadan quylyp, medisina institutynda istep jýrgen júmysynan shygharyldy. Almaty týrmesine týsti. Segiz jylgha sottaldy. Kýzge qaray Qaraghandy lageriler jýiesindegi 26-shy nýktede ornalasqan Enbekpen týzeu lagerine (ETL, ITR) jóneltildi. Ony Qarlagtyng Aqmola arnayy bólimshesi deytin. Búl ITR elimizdegi repressiyalanghan belgili qayratkerlerding әielderin –  «Otan opasyzdary otbasylarynyng mýshelerin» jyl basynan beri qabyldap jatqan. Úzamay ony «Otan opasyzdary әielderining Aqmola lageri» («Akmolinskiy lageri jyon izmennikov Rodiny») dep atay bastady. Jazalanghan әielderdi «enbekpen týzeytin» lageriding búl atauynyng «ALJIYR» degen abbreviaturasy keng tanymal bolyp ketti...

Ortalyqtan bastap jer-jerde repressiyagha úshyraghan memleket jәne qogham qayratkerlerining әielderi ALJIYR-de kýndiz-týni nebir auyr júmystargha salyndy. Sóitip ALJIR kazarmalyq sosializm qúru jolyndaghy kóp salaly sharuashylyqqa ainaldyryldy. Jәne tútqyndardyng eriksiz júmys isteuin útymdy úiymdastyra bilu arqyly Qarlag bólimsheleri ishinde eng joghary óndiristik kórsetkishterge jetip túrdy.  Dәmesh mine osynda Túrar Rysqúlovtyn, Súltanbek Qojanovtyn,  Seyitqaly Mendeshevtin, Nyghmet Núrmaqovtyn, Sanjar Asfendiarovtyn, Janaydar Sәduaqasovtyn, Júmat Shaninnin, Iliyas Qabylovtyn, Qaysar Tәshtitovtyn, Sәken Seyfullinnin, Beyimbet Maylinnin, Múhamedjan Tәtimovting jarlary Áziza, Gýlәndam, Rәziya, Zýfnun, Rәbiya, Elizaveta, Janbiyke, Aysha, Saghadat, Gýlbahram, Gýljamal, Shәkitay, basqa da ayauly azamattardyng әielderimen birge 1941 jylghy jazdyng ortasyna deyin boldy. Sosyn Komy respublikasynyng Pechora qalasyndaghy enbekpen týzeu lagerine – Pechorlagqa aidaldy, oghan da túraqtatpay, teristiktegi ózge de lagerilerding birinen song birine auystyryldy...

1946 jyly Dәmesh Ámirhanqyzy lageriden azattyq alyp, Almatygha keldi. 1938 jyly tútqyndalghangha deyin qyzmet atqarghan medisina institutyna dәriger bolyp ornalasty. Alayda bir jyl ótkende ishki ister ministrligi onyng qaladan ketuin talap etti de, júmysymen qosh aitysuyna tura keldi. Birneshe jylgha sozylghan kezbe tirshilikten keyin Qaraghandy qalasyna ornyqty. Ókpe aurulary emhanasynda dәrigerlik qyzmetke qabyldandy. Osynda jýrgeninde kýlli qasiretining bas sebepkeri dýniyeden ótti jәne arnauly qyzmetting tergeude qoldanatyn qúpiya tәsili túnghysh ret ashyq әshkerelendi...

...Temirbegim mening eshqashan Otangha opasyzdyq jasaghan emes dep oilady Dәmesh Ámirhanqyzy. Eshqashan. Ol jan-tәnimen halyq iygiligi ýshin enbek etti. On segiz jasar Dәmesh oqu quyp Tashkentke barghan, sóitip alghashqy kursta oqyp jýrgen shaqta Temirbek on-solyn tanyghan, joghary mektepti tauysugha taqap qalghan, tipti astanasy Orynborda oryn tepken Qazaq Respublikasynyng Tashkentti ortalyghy etken Týrkistan Respublikasyndaghy óqili bolatyn.  Endi boyjetip kele jatqan Dәmesh oghan ә degende ýlgi tútatyn agha retinde qaraghan edi ghoy. Qazirgidey esinde, Temirbekting Shyghys qyzdarynyng zamanagha layyq tәrbie aluy qajettigin, sol orayda qyz-kelinshekter arasyndaghy qoghamdyq-sayasy júmystargha belsene qatysuy qajettigi jayyndaghy aqyl-kenesin qúmarta tyndap, búljytpay oryndaugha tyrysatyn. Qanday tamasha kezder edi! Olardyng jana zaman haqyndaghy oi-pikirleri, ómirding jasampaz qúrylysyna birge atsalyspaq armandary jarasyp ketken de, aralarynda eleusiz týrde mәngilik mahabbat oty tútanghan edi ghoy!..

Qyz ben jigit bop ótkizgen uaqyttardy eseptemegende, Dәmesh Temirbekpen on bir jyl ghana birge ómir sýrdi. Sol az uaqytta ómir baqy úmytylmaytyn ghajap shaqtardy bastan keshti. Onyng jary әrqashan  Kommunistik partiyagha adal boldy. Tashkenttegi shaghyn aitpay-aq qoysyn, partiya ony alapat asharshylyqtan kýizelgen halqynyng ensesin kóterisu ýshin Almatygha jibergendegi atqarghan sharualaryn aitsayshy!

Dәmeshting Temirbegin júrt Temir-Narkom deytin. Ol partiyanyng halyq iygiligine baghyttalghan sheshimderin jýzege asyruda әrdayym tabandylyq kórsetti. Respublikada jýrgizile bastaghan mәdeny revolusiyanyng kórigin ýstemelete qyzdyryp túrdy emes pe!  Qansha mektep pen kórkemónerpazdar úiymdaryn ashty. Halyq talanttaryn jinap, arnayy slyot ótkizdi. Kýni keshe ashtyqtan qyrylghan, tiri qalghandarynyng shamasy jetkenderi jan-jaqqa bosyp ketken, óz elinde seldirep toz-toz bolghan halyq qalay dýr silkindi, qaytip týledi desenizshi!..

Ol jer-jerde, astanada óner oshaqtaryn ashty, qazaq eline mýldem tansyq opera teatryn úiymdastyrdy. Mәdeniyet salasyna júmyldyrylghan kýlli shygharmashyl júmystyng kvintessensiyasynday bolghan Mәskeudegi әdebiyet pen óner onkýndigin aitsanyzdarshy! Sol shaqta Ýlken teatrdaghy kórermender qatarynda bolghan Dәmeshting ózi kuә, qazaq әrtisteri Stalin joldas bastaghan ýkimet basshylary men mәskeulik taghampaz júrtshylyq aldynda ghalamat zor órleu ýstinde ghajayyp óner kórsetti. Shyghystyn, damuy kenjelep qalghan delinetin qazaqtyng keremet  mәdeniyetin tanytty. Osynday jetistikterdi óz dengeyinde kórsete alu jolyna Temir-Narkom bastaghan mәdeniyet qyzmetkerleri netken janqiyarlyq enbek sinirdi deysiz! Partiya men ýkimet dekadashylardy, olardyng jetekshisi Temirbekti de ordenmen marapattap, sol kezde-aq búghan әdil baghasyn bergen!

Dәmesh Ámirhanqyzy bir sәt qabaghyn týidi. Onyng Temirbegine, halyqtyng Temir-Narkomyna, sóz joq, jala japty! Jәne kýni keshe biyik ókimet ótkengi kemshilikti әshkereleu retimen ashyp aityp qalghan qily qinau, azaptau tәsilderin, kýmәnsiz, Temirbekke de qoldandy. NKVD týrmesinde songhy mәrte kórgenindegi bet-pishini әli kóz aldynda – әriyne, kýsh kórsetti, sóitip oghan japqan jalasyn «moyyndatty». Búghan onyng jan jarynyn, jazalaushylar «satqyn» dep tapqan adamnyng zayyby bolghany ýshin «qylmysty» sanalyp, pәlen jylyn konsentrasiyalyq lagerilerde ótkizgen Dәmeshting senimi kәmil...

Arhivtik qújattar Dәmesh Ámirhanqyzynyng kýdigining negizsiz emes ekenin anghartady. 1937 jylghy 2 tamyzda QSSR Ministrler Soveti janyndaghy Memlekettik qauipsizdik komiytetining UGB (memqauipsizdik basqarmasynyn) 4-shi bólimining 6-shy bólimshesining bastyghy, memlekettik qauipsizdik leytenanty Katkov  «Almaty qalasy Furmanov kóshesi № 120 ýide túratyn, 39 jasar, qazaq, azamat Jýrgenov Temirbekting tergeu materialdaryn qarap», ony troskistermen jәne onshyldarmen baylanysqan antisovettik últshyl úiymnyng mýshesi, belsendi týrde antisovettik jәne últshyldyq júmys jýrgizip jýr dep tauyp, «azamat Jýrgenov Temirbekke (Baytemir de sol)  aldyn kesu sharasy retinde Almaty qalasyndaghy QazSSR IIHK-ning (NKVD, Ishki ister halyq komissariatynyn) tergeu týrmesine abaqtygha jabu tandap alynsyn» degen qauly shyghardy. Qauly sonyna «Jýrgenovti tútqyndaugha SSRO Prokurory Vyshinskiy sanksiya berdi, búl jóninde 1937 jylghy 27 shildede SSRO NKVD-sy jedelhatpen jibergen habarlama bar» degen joldar jazylghan.

Sol kýni tútqynnyng anketasy toltyrylyp, odan alghashqy jauap alyndy. Kóz salayyq: «Ayyptalushy Jýrgenov Temirbekting 1937 jylghy 2 tamyzdaghy kórsetui.

Súraq: Siz kontrrevolusiyalyq últshyldyq úiym mýshesi retinde tútqyndaldynyz. Kontrrevolusiyalyq últshyldyq úiymnyng qúramynda túratyndyghynyz ýshin ózinizding aiypty ekeninizdi moyyndaysyz ba?

Jauap: Joq, ózimdi aiyptymyn dep moyyndamaymyn, óitkeni men eshqanday kontrrevolusiyalyq úiymgha kirgen emespin jәne maghan búl sekildi  eshtene de mәlim emes».

Qylmystyq iske búdan keyin 13 tamyzda tergeushimen taghy bir kezdesu bolghany tirkelgen: qaytadan anketa toltyrylghan, tútqyngha qylmystyq kodeksting qanday babtary boyynsha aiyp taghylatyny habarlanghan. Shamasy, osy uaqyttarda tergeushiler Bas prokuror Andrey Yanuarievich Vyshinskiy tújyrymdady delinetin, qylmysty dәleldeuding tóresi – aiyptynyng óz aiybyn moynyna aluy ekenin shegelegen qaghidany basshylyqqa alyp, tútqyn Jýrgenovting «jasaghan qylmysyn» moyyndatugha qol jetkizumen shúghyldansa kerek. Hattamasy joq sonday maqsatty tergeuler nәtiyjesinde, alghashqy tergeude ózin aiypty dep sanamaghan tútqyn aragha bir ay salyp, shynyn aitugha, aghynan jarylugha dayyn ekenin jazghan ótinish beredi...

№ 04312 isting 1-shi tomynda 1937 jylghy 8 qyrkýiekte jýrgizilgen tergeuding hattamasy bar. Hattamagha qaraghanda, NKVD tergeushisi Temirbek Qaraúly Jýrgenovke: «Siz ótinish berdiniz, onda Siz ózinizding kontrrevolusiyalyq últshyldyq úiymnyng qatysushysy ekeninizdi moyyndadynyz, – degen sózdermen ótinishining mazmúnyn eske salyp baryp: – Siz osyny rastaysyz ba?» – dep súraydy. Sonda tútqyn: «IYә, rastaymyn, – dep jauap qatady. – Men – Jýrgenov Temirbek, shynynda da antisovettik últshyldyq úiymgha  qatysushymyn. Búl úiymgha meni 1931 jyly Qojanov Súltanbek tartty, mine, sol uaqyttan beri, antisovettik últshyldyq úiymnyn  qatysushysy retinde, men onyng qúramynda kontrrevolusiyalyq júmys jýrgizdim». Osylay bastalghan tergeu «qylmysty shyn jýrekten moyyngha alu» retimen jalghasa beredi...

Dәmesh Ermekova Ýlken terror kezinde «ortaghasyrlyq jauap alu tәsili» dәuirlep túrghanyn ýreylene shamalaushy edi, tap sonday ashy shyndyq «dәrigerler isine» oray 1953 jyly resmy túrghyda jariya bolghanda, endi oghan shýbәsiz sendi.  Ol jazyqsyz japa shekken kýieui Temirbek Jýrgenovting isin qayta qaraudy súrap, alghashqy ótinishin sol 1953 jyly jazdy. Joghary organdar, әriyne, әieli súrady eken dep Jýrgenov isin qayta qaraugha asygha qoyghan joq.

Sóitip jýrgende  eldi Beriya isi dýrliktirdi. Ol, Lavrentiy Pavlovich Beriya, bas memlekettik qauipsizdik komissary, Stalinning eng jaqyn tútatyn adamdarynyng biri bolghan Beriya, 1953 jylghy jazda tútqyndalghan. Otangha opasyzdyq jasady, biylikti basyp alugha әrekettendi dep aiyptalghan. Jyl ayaghynda atyp tastaldy. Al ol Ýlken terror kezinde «halyq jauyn» tapqyshtardyng da basynda túrghan edi ghoy. Endeshe jauyzdyng әshkerelenui onyng qúrbandyqtaryn aqtaugha jol ashugha tiyis...

Osynday oy qorytqan Dәmesh Ámirhanqyzy 1955 jyldyng jazynda Mәskeuge bardy, qúzyrly mekemelerding tabaldyryghyn tozdyryp, basshynyng qabyldauyna kiruge tyrysty. Kirdi. Tilegin auyzsha aityp, jazbasha ótinishin qaldyrdy...

1931 jyldan Sovet Odaghy Kommunistik partiyasynyng búrynghy mýshesi, Qaraghandy qalasyndaghy Lenin prospekti, 47-shi ýiding 14-shi pәterinde túratyn  Dәmesh Ámirhanqyzy Ermekovanyng arhivte saqtalghan sol ótinishine «Bas әskery prokuraturadaghy qabyldaudan, 26. IH. 1955 j.» degen mәlimeti bar shtamp qoyylghan eken. Mәtini mynau:

«Mәskeu qalasynyng Bas әskery prokuroryna. Kirov kóshesi, № 41 ýi.

Ótinish

Sizden mening kýieuim Jýrgenov Temirbek Qaraúlynyng isin qayta qaraudy ótinemin. Ol 1898 jyly tughan, qazaq, 1921 jyldan SOKP-nyng búrynghy mýshesi, 1937 jyly tútqyndalghangha deyin Qazaq SSR Aghartu halkomy jәne sol Respublikanyng Óner mәseleleri jónindegi komiytetining tóraghasy bolyp istedi, Almaty qalasyndaghy Qazaq Opera teatrynyng úiymdastyrushysy boldy.

Birge ómir sýrgen 11 jyl boyynda  men Jýrgenovti Kommunistik partiya jibergen jerding bәrinde de talantty úiymdastyrushy jәne basshy bolghan, revolusiya isine sheksiz berilgen tabandy bolishevik retinde bildim.

Tashkent qalasyndaghy Ortaaziyalyq Memuniyversiytetti bitirip, ol 1928 jyldan 1930 jylgha deyin Tashkent Memuniyversiytetining prorektory, Tәjik SSR-ning Qarjy halkomy, 1930–1933 jyldary Ózbek SSR Aghartu halkomy boldy.

1933 jylghy shilde aiynda Sovet Odaghy Kommunistik partiyasy Ortalyq Komiytetining (SOKP OK) sheshimi boyynsha Almatygha Qazaq SSR  Aghartu halyq komissary qyzmetine auystyryldy.

Qazaq Opera teatryn qúrghany ýshin, qazaq ónerining Mәskeudegi onkýndigin tabysty ótkizgeni ýshin 1936 jyldyng mamyr aiynda mening kýieuimdi KSRO Jogharghy Sovetining Prezidiumy Enbek Qyzyl Tu ordenimen marapattady.

Men Kommunistik partiyanyng Ortalyq Komiytetin jәne Sizdi mynaghan sendiremin: mening kýieuimdi jәne ol ýshin meni de tútqyndau – enbekshil sovettik otbasyn is jýzinde qúrtu – Beriya men onyng sybaylastarynyng dúshpandyq qoly jasaghan is bolyp tabylady.

Mynany eskerudi súraymyn: mening ózim qazaq qyzymyn, sovet mektebining tәrbiyelenushisimin jәne tek qana Sovet ókimeti men Kommunistik partiyanyng arqasynda joghary bilim aldym. 1929 jyly Tashkent Memuniyversiytetining medisina fakulitetin bitirdim, 1931 jyldan SOKP mýshesimin. Kýieuim tútqyngha alynghangha deyin Almaty qalasyndaghy Molotov atyndaghy medinstituttyng terapevtik klinikasynda assiysent boldym.

Men halyq jaularynyng qalauymen eshqanday kinәsiz, tergeusiz, sotsyz, tek ózimning jazyqsyz kýieuimning әieli retinde 1938 jyly tútqyndaldym, sóitip 8 jylgha KSRO IIHK-nyng (Ishki ister halyq komissariatynyn) Soltýstik Oral enbekpen týzeu lagerilerine qamaldym. Lagerilerde 7 jyl adal júmys istep, sottalghan merzimimning ayaqtaluynan  bir jyl erte  lageriden bosandym.

1946 jyldyng sonynda Qazaqstangha oraldym da, Almatyda 1948 jylgha deyin medinstitutta dәriger bolyp istedim.

1948 jyly Qazaq SSR IIM (Ishki ister ministrligi) maghan qaytadan sýiikti júmysymdy tastap, Almatydan ketuimdi úsyndy.

Kóp kezbelik-qiyndyqtan keyin Qaraghandy qalasynda 1953 jyldan bastap qalalyq tuberkulez emhanasynda dәriger-ftiziator bolyp isteudemin. Barlyq bilimim men kýshimdi bizding halqymyzdyn  iygiligine qyzmet etuge júmsap kelemin. 18 jyl boyy «otan opasyzy otbasynyng mýshesi» delinetin masqarapaz tanbany kóterip jýrmin.

Kýieuimning isining qayta qaraluyn jyldamdatudy, ony tym bolmasa ólgennen keyin  jәne meni aqtaudy,  sonymen birge ony jәne meni tughan Kommunistik partiya qataryna qaytarudy ótinemin.

Mening júmysym turaly minezdeme Qazaq SSR IIM-nin  oblystyq basqarmasy arqyly 1953 jyly, odan keyin 1955 jyly mening Bas Áskery Prokuraturagha  bergen ótinishterime tirkelgen.

Kýieuimning jәne ózimning tútqyndaluyma baylanysty tuyndaghan barlyq qiyndyqtardy mening lagerilerde jәne bosanghannan keyin adal, aq niyettilikpen enbek etuim arqyly  erjýrektik kórsetip jengenim eskeriluin súraymyn.

Isti qayta qarau, mine, eki jyl boyy sozylyp keledi, búl mening lagerilerde búzylghan densaulyghyma teris әserin tiygizude. Mening súrauymdy keri qaqpaudy, maghan isting jyljuy jayynan habar berudi ótinemin.

Ermekova D.Á. 26 sentyabri 1955 jyl».

***

Búl joly Dәmesh Ámirhanqyzynyng tilegine nazar audaryla bastady. Seng qozghaldy. Tiyisti mekemeler arasynda kóterilgen mәselege baylanysty hat alysular jýrgizildi. Solardyng biri mynanday. 1955 jylghy 4 qarashada SSRO Bas әskery prokuraturasy Almatygha «Ayryqsha baqylau» aidarymen, «qúpiya» dep kórsetip,  «Qazaq SSR Ministrler Soveti janyndaghy Memlekettik qauipsizdik komiytetining tóraghasy general-mayor Gubin joldasqa» arnayy hat joldady.

«Sizding 1955 jylghy 8 qazandaghy № 8/2-1028 súrauynyzgha sәikes Jýrgenov Temirbekke ashylghan arhivtik-tergeu isin jiberip otyrmyn», – delinipti onda. «Osymen bir mezgilde Jýrgenov isi boyynsha RSFSR UPK (QPK, qylmystyq-prosessualdyq kodeksi) 373–377 babtarynda kózdelgen retpen qosymsha zertteu jýrgizudi súraymyn, – dep jalghastyrylypty búl hat, – óitkeni iske tigilgen materialdar boyynsha dúrys sheshim qabyldau mýmkin emes».

Sosyn Jýrgenovting ýkim boyynsha qanday jәitterge baylanysty aiypty dep tabylghanyn eske salghan: «...ol 1931 jyldan antisovettik úiymgha qatysushy bolyp tabylady, osy úiymgha ol jana qatysushylar tartumen shúghyldandy jәne diyversiyalyq-ziyankestik qyzmet jasady. Jýrgenov aldyn ala jýrgizilgen tergeude de, sotta da ózining aiypty ekenin moyyndady».

Osyny aita kele, isti qayta qaraugha ne sebep bolghanyn aitypty: «Sottalghan Jýrgenovting әieli, azamatsha Ermekova D.Á. SOKP OK (Sovet Odaghy Kommunistik partiyasynyng Ortalyq Komiyteti) janyndaghy KPK (partiyalyq baqylau komissiyasy) adresine joldaghan  aryzynda onyng kýieui Jýrgenov halyq jauy Beriyanyng qúrbany ekenin aityp, kýieuining sottaluynyng dúrys-búrystyghyn tekserudi súraydy».

Bas әskery prokuratura Jýrgenovtin  isin zerttep qaraghanda – onyng tolyq tekserilmegenine kóz jetkizipti. «Aldyn ala tergeude Jýrgenov ózining antisovettik úiymgha jatatynyn joqqa shygharmay, sonymen birge onyng jeke ózi úiymgha» birneshe adamdy (Baymahanovty, Aytmenovti, Ásimovti, Ýsenovti, Zaliyevti, Taghaevty, Shyntasovty, Mahindi jәne Súltanovty) tartqanyn kórsetken eken.  «Alayda kórsetilgen adamdar is boyynsha tergelmegen jәne olar qylmystyq jauapkershilikke tartyldy ma, joq pa, – belgisiz. Jýrgenovtyn  aiyptau qorytyndysynda kórsetilgen diyversiyalyq jәne ziyankestik qyzmeti eshqanday qújattyq derektermen rastalmaghan».

Sondyqtan qosymsha tekseru júmystaryn jýrgizu kezinde tizimde kórsetilgen adamdar qylmystyq jauapkershilikke tartyldy ma – sony anyqtau kerek. Eger olar sottalghan bolsa, onda olardyng isterin egjey-tegjeyli sholghan anyqtama jasalyp, olardy kim jәne qashan tútqyndady, olar Jýrgenovke qatysty aldyn ala tergeude jәne sotta qanday kórsetuler berdi, olardyng kórsetuleri tergeulerding Jýrgenov isine tigilgen týpnúsqalyq hattamalaryna sәikes kele me, joq pa, ashyp jazylsyn delingen. Sonday-aq Shaninge, Andijanovqa, Sukinge,  Qúramysov pen Núrmúhamedovke jәne Qojanov, Rysqúlov, Núrmaqov, Qúlymbetov, Sәduaqasov, Asfendiarov, Seyfullinnin, kórsetuleri Jýrgenov isine tirkelgen basqalardyng da  arhivtik-tergeu isteri boyynsha tolyq sholu-anyqtamalar jasaluyn súraghan, olarda da  Baymahanov, Aytmenov jәne basqalardyng isteri boyynsha jasalmaq anyqtamadaghy súraqtar qamtyluy tiyistigin eskertken.

Búlardan keyin Temirbek Jýrgenov qyzmet atqarghan Aqtóbe oblysynyng Yrghyz audandyq atqaru komiytetinen onyng әleumettik jaghdayy turaly anyqtama alynu tapsyrylghan (týrmede toltyrylghan anketa boyynsha – Yrghyz onyng tughan auyly).

Jýrgenovti Ayyptau qorytyndysynda jәne onyng 1937 jylghy 8 qyrkýiektegi kórsetulerinde aitylghan ziyankestik pen diyversiyalar jónindegi faktiler әldeqanday obektivti derektermen rastala ma, sony kózi tiri kuәlerden jauap alu jәne QazSSR Aghartu ministrligining tiyisti arhivterin tekseru jolymen anyqtau qajet ekeni aitylghan. Jýrgenovting kórsetulerinde aghartu salasy boyynsha ziyankestikpen ainalysty delinetin «Mýsirepov, Tәshtitov jәne basqa da adamdar jauapkershilikke tartyldy ma», sony da tekseru, atalghan adamdar sottalghan bolsa, tiyisti anyqtamalar jasaluy súralghan.

Arnayy bir tarmaqta Jýrgenovting aghartu halkomy bop istegen kezinde júmys baby boyynsha qalay sipattalghany anyqtalsyn degen talap qoyylghan. Búl ýshin Jýrgenovpen birge istegen adamdardy tauyp, qosymsha tergeu jýrgizilsin delingen.

Partarhivti qarau, qanday derekter negizinde partiyadan shygharylghanyn anyqtau tapsyrylghan. Qanday da bir antipartiyalyq toptar men oppozisiyada bolghany jóninde qújattyq derek bar ma, partqújattar boyynda ol qalay baghalanghan eken, tiyisinshe maghlúmat bersin delingen.

Qazaq SSR NKVD-synyng búrynghy qyzmetkerleri Bruzguliys, Rupasov, Zaliyn, Ospanov, Rozenfelid qylmystyq jauapkershilikke tartyldy ma eken, tekseru kerek dep atap aitqan. Eger atalghan adamdar   jauapqa tartylghan bolsa, olardyng isteri boyynsha sholu-anyqtama jasap, onda Jýrgenovting isin búrmalaghany jәne tergeuding zansyz tәsilderi qoldanylghany jayynda olargha aiyp taghylghan ba, sony kórsetsin dep súralghan.

Qajet bolghan jaghdayda tekseru barysynda tuyndauy yqtimal jәne Jýrgenov haqynda sheshim qabyldau kezinde manyzy boluy mýmkin basqa mәseleler de anyqtalsyn deydi.

Osylardyng bәrin Bas әskery prokuror kómekshisining mindetin atqarushy, yustisiya podpolkovniygi Doljenko jeke-jeke týiindep aityp, tapsyrmanyng oryndaluyn 1956 jylghy 5 nauryzgha deyin kýtetinin eskertken. Sodan song ol  hatyn: «Azamatsha Ermekova D.Á. bergen shaghym SOKP OK janyndaghy PBK-nyng (KPK) airyqsha baqylauynda túrghanyn qúlaghdar bolu ýshin habarlaymyn», – dep ayaqtapty.

Bas әskery prokuraturanyng Mәskeuden joldaghan hatyna sәikes Qazaq memlekettik qauipsizdik komiyteti tekseru júmystaryn jýrgizip jatqan shaqta, 1955 jylghy 23 jeltoqsanda, Týrkistan әskery okrugining Áskery tribunaly «otan opasyzy otbasynyng mýshesi» retinde jazalanghan Dәmesh Ámirhanqyzy Ermekovanyng isin qayta qarap, qylmys qúramy joq bolghandyqtan, aqtady. Búl quanyshty habar-tyn, biraq ony jartylay ghana jenis dep sanaghan Dәmesh Ámirhanqyzy jýregi lýpildep, basty habardy tosty. Temirbek jayyndaghy ótinishining qaralu barysyn taghatsyzdana súrastyrdy.

Alayda biylik tútqasyn ústaghandar asyqpady. 1956 jylghy 14–25 aqpanda SOKP-nyng HH sezi ótti. Sezding songhy kýninde SOKP OK Birinshi hatshysy Nikita Sergeevich Hrushev «Túlgha kuliti jәne onyng saldarlary» atty әigili bayandamasyn jasady. Stalinning jeke basyna tabynudan tughan soraqylyqtar әshkerelendi. Atalmysh partsezden keyin Ýlken terror jyldary jazyqsyz jazalanghandardy aqtau jýieli týrde jýre bastaghan tәrizdendi. Alayda Temirbek Qaraúly jayynan Dәmeshke kónil júbatarlyq habar әli jeter emes...

Aqyry Qazaq SSR Ministrler Soveti janyndaghy Memlekettik qauipsizdik komiytetinen 1956 jylghy 14 tamyzda Mәskeuge, Bas әskery prokuraturagha,  yustisiya podpolkovniygi Doljenkogha jauap hat jóneltildi. Onda: «Jýrgenovke taghylghan aiyptyng tolyq emes, naqty emes ekendigi jәne qayshylyqty materialdargha negizdelgeni jýrgizilgen tekseris barysynda anyqtaldy», – degen qorytyndy aitylyp, dәlel retinde kóptegen mysaldar keltirildi.

Atap aitqanda, Jýrgenovting últshyldyq kontrrevolusiyalyq úiymgha mýsheler tartqany, aghartu komissary kezindegi ziyankestik qyzmeti qosymsha tekseru materialdarynan kórinip túrghanday, rastalmady dep habarlandy. Halkomattyng kuә retinde tergelgen búrynghy qyzmetkerleri ony tek qana jaqsy basshy retinde sipattady. Kórsetulerding kóptigine qaramastan, halyq komissarynyng antisovettik últshyldyq úiymgha qatysuy jetkilikti dәrejede dәlel tapqan joq.

Jandosov jәne basqalardyng ony Qazaqstandaghy kóterilisterdi basqardy degeni de eshqanday resmy mәlimetterde rastalmaydy. Jýrgenovting diyversiyalyq qyzmeti jónindegi kórsetulerge de naqty dәlel tabylmady.

1936 jyly Qazaq memlekettik uniyversiytetining bir laboratoriyasynda shynymen de órt bolghan eken, biraq órtting neden shyqqany kezinde anyqtalmaghanyn Qazaq SSR Ishki ister ministrligi múqiyat tekserip baryp habarlaghan kórinedi.

Jýrgenovting shpionajgha qatysy, halyq sharuashylyghyna, mәdeniyetke tiygizgen ziyankestigi jóninde eshqanday dәlel bolghan emes. Onyng isinde antisovettik últshyldyq úiym mýsheleri retinde atalatyn kóptegen adamdar (Mýsirepov, Múqanov, Áuezov, Bayseyitov jәne basqalar) jauapqa tartylmaghan, al Mirzoyan men Isaevty 1956 jyly Jogharghy sot tolyq aqtaghan.

«Partiyalyq arhivten Amanjolovtyng 1937 jylghy 30 tamyzda jazghan shaghymynan basqa, Jýrgenovting antisovettik qyzmeti turaly eshqanday derek kezikpedi» dep habarlandy odan әri. Amanjolov shaghymynda Jýrgenovti últshyl adam retinde sipattap, onyng «Alashorda» kontrrevolusiyalyq úiymymen bir ekenin aitqanymen, «onysyn qazirgi tanda da rastap jýrgenimen», keltirgen dәlelderi qanday da bir materialmen rastalmaydy, әri Jýrgenovting «Alashordagha» jatatyny jayly arhivte derek joq.

Osy aitylghandardy eskergendikten jәne  «Jýrgenov isi boyynsha tergeu jýrgizgen NKVD-nyng búrynghy qyzmetkerleri Zalin sottalyp, al Katkov pen Ospanov sosialistik zandylyqty búzghany ýshin organnan shygharylghandyqtan», Jýrgenov Temirbekti aiyptaghan is qylmys qúramy dәleldenbegendikten toqtatyluy tiyis. Tekseru nәtiyjesin osylay tújyrymdaghan hatqa Qazaq SSR Ministrler Soveti janyndaghy Memlekettik qauipsizdik komiyteti tóraghasynyng orynbasary, general-mayor Arystanbekov  qol qoyghan.

Aqyry 1957 jylghy 18 sәuirde SSRO Jogharghy sotynyng úigharymy shygharyldy. Isti qarau kezinde Bas әskery prokuror tekseru qorytyndysy boyynsha ýkimning kýshin jongdy súraghan, óitkeni 1956 jyly jýrgizilgen qosymsha zertteuler men tergeuler aiyptau ýkimine negiz bolghan dәlelderdi dәieksiz dep tauyp, joqqa shyghardy. Jýrgenovting kórsetulerindegi moyyndaulary ózine jalghan kinә taghu («samoogovor») retinde qaralugha tiyis, sebebi jýrgizilgen tekseruler onyng eshqaysysyna da naqty dәlel tappady.

Jýrgenovti halyq aghartu salasynda ziyankestik jasaumen shúghyldandy dep taghylghan aiyp ta rastalmady. Kerisinshe,  Qazaq SSR-indegi oqu oryndary jyl sayyn kóbeyip otyrghan jәne ol tikeley Jýrgenovting belsendi ról atqaruynyng arqasynda mýmkin bolghan.

Qazaqstan Kompartiyasy Almaty oblystyq komiytetining partarhiyvi onyng eshqanday antipartiyalyq toptargha qatyspaghanyn, aghartu halyq komissary retinde ólkede mәdeniyet qúrylysy mәselelerin sheshude bolisheviktik tabandylyq kórsetip otyrghanyn, partiyadan tútqyndaluyna baylanysty shygharylghanyn habarlapty.

Sosialistik zandylyqty búzghan tergeushiler qauipsizdik organynan alastalghan.

Jogharghy sottyng Áskery alqasy osylardyng bәrin qaray kele, Jýrgenov Temirbekke 1938 jylghy 25 aqpanda shygharylghan ýkimdi joygha, ol jónindegi isti qylmys qúramy bolmaghandyqtan, dogharugha úighardy.

Temirbek Qaraúly Jýrgenov 1957 jyldyng 18 sәuirinde osylay tolyghymen aqtaldy. Búl kezde Almatydaghy medisina institutynda sýiikti qyzmetin atqaryp jýrgen Dәmesh Ámirhanqyzy Jýrgenova-Ermekova quanyshtan kóz jasyna erik berdi...

Sosyn tez qatulanyp, boyyn jiyp aldy, sebebi alda jazyqsyz sayasy repressiyalanudan aqtalghan erinin  eli ýshin jasaghan eren enbegin janghyrtyp, halqyna tanytu syndy úlan-ghayyr júmys tosyp túrghan.

Búl iste oghan Temirbek Qaraúlynyng jerlesi, әri ózi de qughyn-sýrgin qúrbanynyng úrpaghy Mardan Keldibayúly Baydildaev riyasyz jәrdem kórsetti. Ol Ádebiyet jәne óner institutynyng ghylym qyzmetkeri, halyq әdebiyeti ýlgilerin jinaushy, zertteushi bolatyn, kezinde búl izdenimpaz jas foliklorshyny Múhtar Áuezov ghylymnyng enbektorysy dep ataghan-tyn. Úly ghalymnyng búl baghasyn Mardan Keldibayúly jana qyrynan da aqtady, ol esimi men enbegi «halyq jauy» bolghandyqtan tarih qoqysyna ysyrylyp tastalghan, is jýzinde úmyttyrylghan  Temirbek Jýrgenovting ómir jolyn janghyrtugha  ólsheusiz kóp enbek sinirdi.

Ghalamat memleket jәne mәdeniyet qayratkeri jayynda qily zertteuler men maqalalardyng jazyluyna qozghau saldy, onyng aqtaluyna kóp qajyr-qayrat júmsaghan júbayy Dәmeshti júrtshylyqpen kezdesulerge aparyp, tanymdyq, nasihattyq júmystar jýrgizdi. Ásirese ony  kýieuining Qyzylorda oblysynyng Jalaghash audanyndaghy  jerlesterimen, aghayyn-tughandarymen is jýzinde birinshi ret  tabystyruy keremet oqigha boldy...

Qayta qúru sayasaty dәuirlep túrghan jyldar edi, qayratkerding toqsan jyldyghyna  oray ótpek mereytoygha qatysu ýshin Almatydan Jalaghashqa arnayy delegasiya kelgen. Delegasiyanyng eren de erek mýshesi, bas túlghasy  Dәmesh Ámirhanqyzy sonda erekshe tolqyghan. Sebebi Temirbekting kózi tirisinde onyng tuyp-ósken jerin, tuysqandaryn kóruding ynghayy kelmegen-tin. Onday mýmkindik, mine, endi ghana, qartayghan shaghynda tudy. Tebirenip, estelik aitty, ózi túnghysh kórisip otyrghan el-júrtqa, azamatynyng tuystaryna kelin retimen iyilip sәlem saldy...

Baqyttan bas ainalghanday-tyn. Erining adal esimin qoghamgha qaytaru maqsatynda qanday qiyndyqtar men kedergilerdi bastan keshti, aqyry jetti múratqa! Osyny oilaghanda óz jeke basynyng jetistikteri (1966 jyly respublikagha enbek sinirgen dәriger ataghyn aluy, 1982 jyly   Almaty qalasynyng qúrmetti azamaty atanuy) qatardaghy jәitter sekildendi. Jan jary, kýlli kýsh-jigerin respublika mýddesine sarqa júmsaghan qayratker halqymen qayta qauyshty, shyn qauyshty! Mine, naghyz quanysh!

Alda ony tereng tany týsu, esimin mәngilikke qaldyru sharalary tosyp túrghan. Alayda Dәmesh Ámirhanqyzy Jýrgenova-Ermekova olardy kóre almady, 1990 jyly dýniyeden ótti...

Býgingi tandaghy repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau mindeti túrghysynan qaraghanda, Temirbek Qaraúlyna qatysty negizgi sharalar oryndalghan. Isti solaqay, dóreki tәsilder qoldanu arqyly búrmalaghan tergeushiler de óz jazalaryn alghan, tipti Qazaq Respublikasynyng ishki ister halyq komissary lauazymynda talay qyzmetkerdi jazyqty etuding basynda túrghan Lev Borisovich Zalin de SSRO Ishki ister halkomatynda bólim basqaryp otyrghanymen ústalyp, atyp tastalghan.

Degenmen búryn qoldanylghan sharalarmen shektelu jetkiliksiz tәrizdenedi. Óitkeni tútqyndardy fizikalyq azapqa salu arqyly kerekti nәtiyjege qol jetkizuge tyrysu  ol kezde tergeuding ajyramas bóligine ainalghany anyq, búdan býgin de qútyldyq dep aita almaymysz, al búl oilandyrmay qoymaydy.

Ras, әdette qúpiya jýrgiziletin moyyndatu sharalary  qazirgi tandaghy tehnikalyq mýmkindikterding arqasynda  tez jariyagha shyghyp, búrynghyday jabyq qala bermeuge ainaldy. Tek olardy dәleldeu qiyn. Óitkeni shaghymdy tekseru әdette  sol azaptaugha jol berushilerding ózderine tapsyrylady...

Demek kýshtik qúrylymdardyng jazalaushylyq «ónerleri» әshkerelengenmen, aiyptalmay qala beruin kórgen sayyn qara halyq qoldaryna zor biylik shoghyrlandyrghan әdiletsizderge degen jekkórushilik sezimin kýsheyte týsedi degen sóz. Sondyqtan da ótken ghasyrdaghy qughyn-sýrginning qyr-syryn býkpey anyqtap, zang qyzmetkerlerining zanmen býrkelgen zansyz tәjiriybelerinen dúrys sabaq ala bilu qajettigin úmytpau paryz.

Mәseleni repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya tereng zerttese oryndy bolar edi. Tergeu barysyn, jauap alular ýderisin qoghamdyq baqylauda ústaytyn, әr zansyz әreketke der kezinde tyiym salatyn, jalpy tútqyndarmen qarym-qatynasty izgilendirudi kózdeytin tiyimdi әdister tabu qajettigin oidan shygharmau lәzim.

Beybit Qoyshybaev,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Repressiya qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiya mýshesi

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3120
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2093
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1905