Kenes Odaghy ydyraghannan son, 2000 jylgha sheyin B. Elisin biyligi Reseyde demokratiyalyq instituttardyng alghashqy nyshandaryn - saylau jýiesin qalyptastyryp, sayasy ómirdi jandandyrghan-dy. 2000 jyly Kremli biyligining tizgini V.Putinge óte salysymen, ol elding ishki jaqtaghy qordalanghan sayasy mәselelerin sheshuge kiristi, әri osy arqyly biyligining irgesin bekemdeuge kóshti. Negizgi maqsaty Kavkaz aimaghyndaghy sheshen halqynyng últtyq ambisiyasyn túnshyqtyru boldy. Ony asyra oryndady da.

2001 jylghy AQSh-taghy 11 qyrkýiek oqighasy әlemde avtoritarlyq jýiening asqynuyna jol ashty. AQSh-tyng geosayasy strategiyalyq baghyty Aziya-Tynyq múhit aimaghynan Tayau Shyghysqa betbúryp, músylman әleminen «terror» aulaugha kóshti. Búl - Resey, Qytay, Iran, Venesula qatarly avtoritarly elder biyligining kózdegen maqsattaryna jetui ýshin mýmkindik boldy. AQSh qatarly Batys elderi Tayau Shyghystan «terrorist» izdeuden tys, diktator eldermen ekonomikalyq mýddelerine basa mәn berip, arzan energetika kózderine qol jetkizuge baryn saldy da, ózderining әsilgi «adam qúqyghy, demokratiya» atty qúndylyqtary ekinshi oryngha ysyryldy. Mine, osy vakumdy, әsirese, Kremli men Pekin biyligi sәtti paydalanyp, ekonomikasyn damytty, әri AQSh-tyng «terror» strategiyasyn qoldaghan bolyp, óz elderindegi músúlman azshylyqtardy «terrordan» tazartyp aldy. Yaghni, osy 15 jylda Resey men Qytay «et alyp, kýsh jinap», ishki sayasy mәselelerin sheship ýlgerdi de, odan aryghy kezekte aimaqtyq, tipti, әlemdik masshtabta óz mýdelerin týgendey bastady.

Reseyding «Ýlken Europa» tórine úmtyluy

1990 jyldardyng basynda Reseyding bar ansary Europagha kirigu bolghan. Yaghni, basty syrtqy sayasy strategiyalyq baghyty Europa bolyp keldi. Europa da bir kezde Reseydi óz qúshaghyny alu arqyly qauipting aldyn aludy kózdegen bolar. 1962 jyly Fransiya preziydenti De Gol «Ýlken Europa» jobasyn úsyndy. Reseydi Kenes Odaghyna baghynyshtylyghynan aiyryp, tәuelsiz el boluyn, әri Europa órkeniyetine qosyluyn kózdegen joba bolatyn. Yaghni, búrynghy Kenes odaghyna baghyttalghan integrasiyalyq joba túghyn. Kenes Odaghy ydyraghan son, 1990 jyldardyng basynda Resey Europagha kirigudi kózdedi. Integrasiya algha ilgerlep, Reseymen Euroodaq, NATO arasynda seriktestik qújattargha qol da qoyylghan. Tipti, Resey Europa kenesine mýshe de boldy. Sol kýnnen bastap Resey osy joba prosessterine belsendi aralasty. Búl – Resey ýshin Batystan әrtýrli kómek aludyng mýmkindikteri bolyp kóringen. Yaghni, Kremli Europadan mynaday ýmit kýtti: Reseydyng halqaralyq isterdegi ornyn moyyndau, ozyq tehnologiyalargha qol jetkizu, qarjy naryghyna enu, Europa qauipsizdik jýiesine ózgeris jasau, Europada ózine layyqty orny bolu. Resey Euroodaqqa birden mýshelikke qabyldaudy ótindi. Biraq, Reseyding búl talaby qabyldanbady.

1994 jyly qol qoyylyp, 1997 jyly kýshine engen «manyzdy seriktestik jәne ortaq kelisim» atty qújatta: «Europa, Reseymen tek strategiyalyq seriktestik boyynsha baylanysty arttyrady. Yaghni, ekonomika, qauipsizdik, bilim-tehnika jәne qúqyqtyq kenistikterde ghana seriktestik tanytady» dep kórsetilgen. «Ýlken Europa» jol kartasy osylay týzilip, Euroodaq búrynghy KO-gha qaray jyljy beredi. 2003 jyly, Eurokommissiya: «Ýlken Europa» - Euroodaqtyng shyghysy men ontýstigindegi kórshi eldermen bolatyn qarym-qatynastardyng súlbasy» atty jobany ortagha salady. Búl joba, Resey týsinigindegi «Ýlken Europa» jobasynyng ruhyna say emes, kerisinshe, Reseyge qaray irge keneytetin kesirli joba bolyp kórinedi. Osylaysha, Resey Europadan qalaghan kómekti ala almay, kýtken ýmitine qol jetkize almay qalady. Qysqasy Putin «Ýlken Europa» jobasynan ýmitin ýze bastaydy.

2008 jyly Resey men Gruziya arasynda qaruly qaqtyghys oryn alyp, Resey Gruziyanyng Ontýstik Osetiny avtonomdy aimaghyna basyp kirip, tәuelsiz el dep moyyndaydy. Nәtiyjesinde, Resey Europanyng sanksiyasyna tap bolady. Reseyding «aqiqatqa» kózi jetedi de, «Ýlken Europa» jobasy Reseyding últtyq mýddesine say kelmeydi» degen qortyndygha keledi. Aqyry, Kremli qojayyny V.Putin «Ýlken Europa» jobasyn endi jalghastyrudyng mәnisi joq dep sheshedi, nýkte qoyady.

Putinning «Ýlken Euraziya» jobasyna betbúruy

Europadan kýderin ýzgen Resey ózining dәstýrli yqpal etu aimaghyn qorghap qalu ýshin dereu SNG elderimen bolghan integrasiyany bastaydy. Qazaqstannyng avtoritar basshysy N.Nazarbaevty aldap-sulap, aldygha salyp, aldymen «Euraziyalyq Keden Odaghyn», sonynda «Euraziyalyq Ekonomikalyq Odaqty» qúryp ýlgeredi. Endigi jerde Kremli biyligi salmaghyn arttyryp, EAEO atynan Europamen ýstel basynda teng qúqyly boludy kózdeydi. Reseyding búl qalauyna Euroodaq ta, AQSh ta mәn bermeydi. 2014 jyly Resey Ukrainnyng Qyrym aimaghyn anneksiyalap, Donbass ónirindegi separatisterdi qoldaydy. Reseyding agressiyasyna AQSh pen Europa elderi qatang sanksiyalaryn engizedi.

2016 jyldyng 17-shi mausymda, Sankt-Peterburg qalasynda ótken «kezekti Sankt-Peterburg halqaralyq ekonomikalyq sammittinde» Resey preziydenti V.Putiyn: «EAEO jalghasty damyp, odan da iri birlestikke – «Ýlken Euraziya» seriktestik aimaqqa ainalmaq» dep mәlimdedi. Ári atalmysh seriktestikke EAEO elderinen tys, Qytay, Ýndistan, Iran, Pәkistan t.b. elder qosylatynyn jariyalady. Mine, búl Putinning «Ýlken Euraziya» jobasynyng dýniyege kelgen resmy kýni sanaldy. Qysqasy, Reseyding geosayasy strategiyalyq baghyty – «Batystan» «Shyghysqa», «Ýlken Europadan» «Ýlken Euraziyagha» bet búrady. Osylaysha, endigi jerde Putin Europa men AQSh-tyng qabaghyna qaraudan týbegeyli «arylady».

«Ýlken Euraziya» úghymy geosayasat boyynsha, Atlant múhity jaghalauynan Tynyq múhity jaghalauyna sheyingi aumaqty qamtityn, Soltýstik Euraziya elderin – ishinde tútas Europa elderi kiretin, Resey, Qazaqstan elderi men Kavkaz aimaghy qamtylatyn geosayasy termiyn.

Putinning búl jobasy, yaghni, Euraziya aimaghy seriktestigining kózdegen mejesi men Qytay tóraghasy Shiyding «bir beldeu, bir jol» jobasynyng negizi bir deuge keledi. Qazirgi tanda, Resey men Qytay «Ýlken Euraziya» men «BBBJ» jobalaryn úshtastyryp, «bir beldeu, bir odaq» jobasyn josparlap, ony ózara ýilestiru ýstinde. Eger búl eki joba sәikeser bolsa, onda Euraziya qúrlyghynyng integrasiyalyq prosessi tezdep, jobagha Euroodaq pen Ýndistan qosylady degen ýlken ýmitteri bar kórinedi. Resey men Qytaydyng búl jobalaryn qúrudaghy týp kózdegeni – AQSh-tyng «әlemning jetekshi eli» degen tituyldy ornyn әlsiretudi maqsat tútatyny belgili.

Songhy jyldardaghy sanaq boyynsha, Reseyding Aziya-Tynyq múhit aimaghymen bolghan sauda-sattyq kólemi arta týsken. Ári búl ýderis úlghai ýstinde kórinedi.

Býginde, Resey Euraziya qúrlyghyndaghy tiyimdi geografiyalyq artyqshylyghyn paydalanyp, Qytay, Pәkistan, Iran t.b. eldermen, tipti, Euroodaqpen seriktestikti keng kólemde iske asyrudy kózdep kelgen. Euraziya qúrlyghynyng intregrasiyasyn tolyqtay jýzege asyrudy, sonynda AQSh-tyng әlemdik ýstemdik ornyna bәsekelese alar balama kýsh boludy kózdeytini belgili. Osy arqyly AQSh-tyng Euraziya qúrlyghyna bolghan yqpalyn әlsiretipp, әlemning túrpatyn bir poliyarlyqtan, kóppoliyarlyqqa ainaldyru Kremliding kóksegeni bolsa kerek.

Búl Putinning armany. Yaghni, ol – Shyghys Europadan shyghysta Qytaydy, ontýstikte Ýndistandy, batysta Irandy qamtyghan geografiyalyq kenistikting geosayasiy-strategiyalyq tizginin qolyna alyp, «Ýlken Euraziyanyn» úly qolbasshysyna ainaludy kózdeui mýmkin. Onyng osy niyeti jýzege asu ýshin, Orta Aziyanyng geostrategiyalyq manyzy tym zor bolatyn. Putinning geosayasy qiyaly «úshqyr», ambisiyasy kýshti bolghany sonsha, onyng tәbetin kim tejey alary belgisiz bolyp keldi.

Kremliding «Ýlken Euraziya» jobasynyng OA-gha yqpaly

«Ýlken Euraziya» jobasynyng iske asuy ýshin Orta Aziyanyng strategiyalyq manyzy óte zor. OA – tútas Euraziya qúrlyghynyng jýregi sanalady. Euraziya qúrlyghyn OA-syz jalghau da, tútastyru da mýmkin emes. Ásirese Putinning búl jobasy OA-syz ontýstiske de, shyghys-ontýstikke de qadam basa almaydy. Kremliding imperlik ambisiyasy ýshin ghana emes, tipti, Reseyding jәy tynys-tirshiligi ýshin de OA-nyng manyzy zor, әri endigi jerde zoraya bermek. Qysqasy, endigi óris ayasy tek Kavkaz ben OA aimaghy bolmaq.

Jogharyda aittyq: Batystyng beyqamdyghy Putinning «et alyp, kýsh jinauyna» mýmindik tudyrdy. «AQSh-tyng basty qateligi Orta Aziya men Kavkazgha basa kónil bólmey kelui boldy» degen sarapshy Sekutanyn: «AQSh sanksiyalary myqty halqaralyq koolisiya qúrumen birge, halqaralyq tәrtipti kýsheytetin tabandy, qatang jәne kreotivti diplomatiyamen qatar jýrui kerek edi. Ásirese, múnday diplomatiya dәl qazir Orta Aziya men Kavkaz aimaghyna asa qajet» degen sózining jany bar. Ol «Putinning agressiyalyq ambisiyasyna qarsy túru ýshin, AQSh kýres alanyna shyghyp, Ukrain men Baltyq jaghalauy, sonday-aq, Orta Aziya jәne Kavkaz elderining tәuelsizdigine, aimaqtyng tútastyghy men qauipsizdigine, gýldenuine qyzyghushylyq tanytuy kerek» edi degen oida.

2022 jylghy Reseyding Ukraiyngha shapqynshylyghynan tuyndaghan Batystyng qúrsauy men sanksiyalary Reseyding barlyq salasyna kýirete soqqy bolary anyq. Tipti, Putin taqtan ketpey, Resey demokratiyagha tolyq bet búrmay, endigi jerde órkeniyetti eldermen bir sapta bola almaytyny bayqaluda. Sanksiya saldary Reseydi «3-shi әlemge» qúldyratqanymen, jerining kendigi, shiykizat qorynyng moldyghy halyqtyng túrmystyq tútynu qajettiligining edәuir bóligin ózi qamtamasyz ete alu artyqshylyghy - Putinning ómirin úzarta túruy yqtimal. Eger de Qytay Batyspen «sózbaylasyp» ketpegen jaghdayda, Reseyding arqa sýier negizgi syrtqy tayanyshy Qytay naryghy bolmaq. Kenes Odaghynyng Ýndistangha ótip ketken kezindegi jaqsylyghy Putinning túiyqqa tirelgen osy qiyn kýnderinde qarymta bolyp qaytuy da yqtimal. Orta Aziya men Ontýstik Aziyadaghy Ýndistangha deyingi strategiyalyq aimaq – Putinning «Ýlken Euraziyasynyn» negizgi qanatyna jatady. Dese de, osy arqyly Ýndi múhityna shyghudy josparlaghan Putinning armany qatang sanksiyanyng saldarynyn әdirem qalar qaupi tónip túr. Óitkeni, Kremli biyligi endigi jerde energetika resursnan búrynghyday kól-kósir tabys taba almaydy. Sayasi, ekonomikalyq, moraldyq jaqtardan mýmkindigi әlsiregen elding әlemdik ambisiyaly jobasynyng iske aspasy taghy belgili. Putinning Qytay men Ýndistandy útymdy paydalanu arqyly úly josparyn kәdege jaratu әsilgi armany - «Úly Euraziya» jobasy Ukraigha jasaghan basqynshylyghy sebebinen qúrdymgha keter týri bar. Endigi jerde, AQSh bastaghan Batys qoghamy Reseyding agressiyasyn tek sanksiyamen toqtatu mýmkin emes ekenine kózderi jete bastauy kerek. Qysqasy, Putinnen qútylu ýshin, Reseydi Qytay jәne Ýndistanmen bolghan seriktestiginen ajyratyp tastaudy kózdeytini anyq. Sondyqtan, aldaghy uaqytta aimaqtaghy geosayasy jaghday ózgeriske úshyryp, Euraziya kenistigindegi bas oiynshy bolugha Ýndistan men Qytay talasyp jatsa tang qalmaymyz.

Resey ýshin OA-nyng geosayasy salmaghynyng manyzdy bolghany siyaqty, ondaghy jetekshi el – Qazaqstannyng salmaghy da Kremli ýshin tym zor. Reseyding sayasi-ekonomikalyq yqpalynyng tym tereng ekenine qaramastan, aldaghy uaqytta Aqorda ózining tól mýddesin kýiittey bastaudan basqa jol tappaydy. Birinshi kezekte, tabighy resurstardy eksparttau jýiesin әrtaraptandyru óte manyzdy bolyp túrghany belgili. Qansha kýrdeli, әri qymbat bolsa da jalghyz jol – Reseyge baylanyp qalmaudyng jolyn tabu bolmaq. Nazarbaev qúrghan kesirli, keri jobalardyng zardabyn qazaq eli әli tartatyn bolady. Osy barysta Aqorda men Kremli arasynda týsinistik qiynday týspek.

P.S: Putinning túmsyghy Ukrainada tasqa tiydi. Moraldyq, ekonomikalyq hәm tehnikalyq tyghyryqqy tirelgen Putinning Qazaqstannan aiyrylmaugha baryn saluy yqtimal. Dәl osy shaqta OA-da AQSh pen Týrkiyanyng dauysy zoraya týsedi. Mine, osynday jaghdayda, ótken ghasyrdyng 40-shy jyldaryndaghyday Kremli biyligi Pekinmen ymyralasyp, Shyghys Týrkistan aimaghyn saudagha salghanynday Qazaqstangha belgisiz bir qareket jasauy yqtimal ekenine kýmәndanudyng әbestigi joq. Eng ýlken qater mine, osy. Sondyqtan da Reseymen bolghan qatynasymyzda sabyrly da saq bolyp, shynayy kópvektorlyq syrtqy sayasatqa basa mәn beru kerek. Reseyding songhy ýmiti Qazaqstanda ýzilmey-aq, qoysyn! Aldaghy kýnderi aimaqtaghy geosayasy jaghday qazaq eli ýshin taghy da tarihy synaq bolmaq.

Baqan Berikjan

Abai.kz