Beysenbi, 7 Shilde 2022
Bilgenge marjan 2682 0 pikir 26 Sәuir, 2022 saghat 11:55

Baylar zeketpen tazarsa, kedeyler nesimen tazarmaq?

Imamdardyng «pitir sadaqa» dep jýrgeni «zeket» emes pe?  

Mening qolyma qalam alyp, maqala jazuyma týrtki bolyp otyrghan osy tektes súraqtar. Shyny kerek, búl sekildi súraqtar meni ghana emes, basqa da kóptegen aghayyndardyng kókeyinde jýrgeni anyq, ony jasyryp qaytemiz. Endeshe biz islamnyng bes paryzynyng biri sanalatyn zeket turaly óz әlimizshe jauap izdep kórelik.

Islam әdebiyetine de zeket pen sadaqany jalpylama týrde «infah» dep ataydy eken. «Qúran kәrimde» infah sózi 200 jerde aitylghan. Infah sózining maghanasy – mal men janyn Alla Taghlagha baghyshtau degenge sayady.

Zeket (زكاة‎ – zakәt) arabsha sóz bolyp, «tazalanu», «pәktenu» degen maghanany bildiredi. Zeket – baylar men dәulettiler mal-mýlkinen, jalpy tabysynan Alla razylyghy ýshin óteuge tiyisti paryz sanalghan. Al sadaqa óz qalauymen, óz erkimen kez kelgen uaqytta (dýniye, mýlikten kóp ne az bolsyn) beriletin syi-siyapat esepteledi.

Sadaqa beru kóp halyqta bar dәstýr. Qazaq halqynda da sadaqa beru islam dini dalamyzgha keluden ilgeri bolghany tarihy derekter dәleldep keledi.

Islamnyng qasiyetti kitaby «Qúran kәrimde» Alla Taghla bergen baylyq pen nyghmetti Alla jolynda júmsau paryz sanalyp, sol berilgen zeketpen mal-mýlkin, janyn tazartady. Sonday-aq Alla kimdi qalasa dәulet (nyghymet) beretini, kimdi qalamasa bergen nyghymetin kez-kelgen uaqytta tartyp alatyny anyq bayan qylynghan. Mәselen: «(Múhammed Gh.S.): «Áy, mýlik iyesi Alla! Kimge qalasang mýlik beresing de kimnen qalasan, dәuletti alasyn. Sonday-aq kimdi qalasang ardaqtaysyng da kimdi qalasang qorlaysyn. Jaqsylyq Sening qolynda. Shәksiz әr nәrsege kýshing jetedi» dep ait. (3-Ály ghymran sýresi, 26-ayat. 53-bet) [1].

(Múhammed Gh.S) olar senen Alla jolynda ne beretindikterin súraydy. «Nendey qayyr saryp qylasyndar; Áke-sheshe, jaqyndar, jetimder, miskinder jәne jolda qalghandar ýshin. Qayyrdan ne istesender, kýdiksiz Alla ony biledi» de. (2.Baqara sýresi, 215-ayat. 33-bet) [2].

«Olardyng maldarynda; súraghangha da súramaghangha da tiyesi bar» (51-Zәriyat sýresi 19-ayat. 521-bet) [3].

Alla Taghla ózi bergen baylyqty (nyghymetti) qayda, qalay júmsaytyny jayynda: «Sýigen nәrselerindi Alla jolynda júmsamayynsha, әste jaqsylyqqa jete almaysyndar. Ne bersender de, Alla (T.) ony tolyq biledi» (3-Ály ghymran sýresining 92-ayat. 62-bet) [4]. «Kim bir jaqsylyq keltirse, oghan sonday  on ese bar. Jәne bireu bir jamandyq istese, sonday-aq qana jaza beriledi de olar zúlymdyqqa úshyratylmaydy» (6-Ángham sýresi, 160-ayat. 150-bet) [5]deydi.

«Sonday saldaryn Allanyng rizalyghyn tilep, óz kónilderin bekitu ýshin Alla jolynda saryp qylghandardyng mysaly:  kóterinki jerdegi nóser jauyp eki ese ónim bergen baqsha tәrizdi. Sonda oghan janbyr tiymey, daqyl tiyse de ónim beredi» (Baqara sýresi, 265 -ayat) [6]. Sondyqtan, Alla (T) Múhammed Gh.S búiryq berip bylay deydi: «(Múhammet Gh.S.) olardyng maldarynan sadagha al da, ol әr jyly olardy tazartyp, berekelendiresin. Olargha dúgha qyl. Óitkeni sening dúghang olar ýshin bir toqtau» (9-tәube sýredi, 103-ayat. 203-bet) [7].

Eger búl kezende sarandyq tanytqandar auyr jazalanady. Búl turaly «Qúran kәrimde» bylay bayandalady:

«Allanyng kenshiliginen ózderine bergen nәrselerine sarandyq istegender, olardyng sarandyq qylghan nәrseleri, qiyamet kýni ózderining moyyndaryna oralady. Sonday-aq kókter men jerding mirasy Allaniki. Ári Alla olardyng istegenderin tolyq biledi. (3.Ály ghyran sýresi, 180-ayat. 73-bet) [8].

«(Múhammed Gh.S.) olardy tura jolgha salu saghan mindet emes. Biraq Alla kimdi qalasa, tura jolgha salady. Nendey qayyr bersender de sonda ózdering ýshin; Allanyng rizalyghyn tilep qana berinder, Alla jolynda beretin beretin qayyr ózderine tolyq tólenedi әri senderge әdilsizdik etilmeydi» (2.Baqara sýresi, 272-ayat. 46-bet) [9].

Jәne zeket Alla jolynda jýrgen mýminderge berilu mindettelgen. «Sonday Alla jolynda qamalyp shyqpay otyrghan, jer jýzinde jýre almaytyn, bilmegender, olardy abyroy saqtaghandyqtarynan bay dep oilaytyn paqyrlargha berinder. Olardy beynesinen-aq tanisyn. olar adamdargha jabysyp súramaydy. Sender ne qayyr bersender rasynda Alla (T.) ony biledi» (2-Baqara sýresi, 273-ayat. 46-bet) [10].

Iske jaramsyz ózine de, elge de qajeti shamaly búiymdy sadaqa retinde beru dúrys emes dep sanaydy. Búl jayynda «Qúran kәrimde»: «Áy, mýminder! Tabystarynnyng jәne sender ýshin jerden shyghatyn ónimning jaqsylarynan Alla ýshin júmsandar. Al jәne ózdering kózderindi júmyp amalsyz alatyn qúnsyz, sapasyz dýniyeni Alla jolyna berudi oilamandar. Bilinder, Alla bay, maqtauly», (2-Baqara sýresi, 267-ayat. 45-bet) [11].

Bergen kómek pen kómekti mindetsinbeu turaly «Qúran kәrәmde»: «Ey, mýminder, Allagha jәne aqiyret kýnine senbey, adamdargha kórsetu ýshin mal saryp qylghan kisidey, sadaqalaryndy mindet qylu, renjitumen joymandar. Mine sonyng mysaly: ýstindegi topyraghy bar tas siyaqty, oghan qatty nóser jausa, (topyraghyn shayyp) tas kýiinde qaldyrady.  Olardyng enbekteri esh bolady. Alla qarsy bolghan eldi tura jolgha salmaydy», (2-Baqara sýresi-264-ayat. 44-bet) [12].

«Eger sadaqalaryndy kórineu bersender, sonda ol qanday әibet. (Basqalargha jetekshilik bolady). Eger ony jasyryn berip әri ony paqyrlargha bersender, әriyne sender ýshin sonda da jaqsy. (Alushynyng abroyy qorghalyp, maqtan aralaspaydy). Alla senderding kýnәlaryndy jarylqaydy. Sonday-aq, Alla istegenderindi tolyq bilushi» (2-Baqara sýresi, 271-ayat) [13].

Ózderiniz kórip, oqyp otyrghanday, «Qúran kәrimde» zeket Alla Taghlanyng razylyghy ýshin baylardyn, dәulettilerdin, auqattylardyng mal-mýlkining kirinen beriletin sauapty qimyl nemese ótemese bolmaytyn paryz ekeni aitylghanymen, onyng qanshalyq beriletini turaly naqty ólshemi bayan etilmegen.

Islam dininde namaz oqu, oraza tútu qanday paryz bolsa, zeket te dәl sonday paryz etilgen. Mәselen, «Namazdy tolyq oqyndar, zeket berinder, ony Allanyng qasynda tabasyndar. Alla (T.) ne istegenderindi tolyq kórushi» (2-Baqara sýresi, 110-ayat. 17-bet) [14].

Allagha qúlshylyq etpey, namaz oqymaghan, zeket bermegen mýshiyrikter turaly: «Al qashan qúrmetti ailar shyqsa, sonda mýshiyrikterdi qaydan tapsandar da óltirinder. Olardy ústandar, qamandar jәne olardyng býkil joldaryn andyp otyryndar. Sonda eger olar, tәube qylsa, namazdy tolyq oryndap, zeket berse, onda olardyng jolyn bos qoyyndar. Rasynda Alla jarylqaushy, erekshe meyirimdi» (9-Tәube sýresi, 5-ayat. 187-bet) [15] delingen.

«Kitap berilgenderden, Allagha ahiyret kýnine iman keltirmegender jәne Allanyng әri elshisining aram etken nәrselerin aram dep bilmegender jәne haq dindi (Islamdy) din dep moyyndamaghandermenen sýmireyip, óz qoldarynan salyq bergenge deyin soghysyndar» (9-Tәube sýresi, 29-ayat. 191-bet) [16].

«Sondyqtan shamalaryng kelgenshe Alladan qorqyndar. (Ámirlerin) tyndandar, boy úsynyndar. Sonday-aq tiyisti oryndargha mal júmsandar; sender ýshin qayyrly bolsyn. Kim nәpsisining sarandyghynan saqsynsa, mine olar, qútylushylar» (Tabaghún sýresi, 16-ayat. 557-bet) [17].

Onda zeket (sadaqa) kimderge berilui kerek? Búl turaly «Qúran kәrimde» bylay aitylady: «Shyn mәninde zeketter (sadaqalar), Alla tarapynan bir paryz: Qoly tar paqyrlargha, týgi joq miskinderge, ony jinaugha belgilegenderge, kónilderi alynatyn (jana músylmandargha), qúldy azat etuge, boryshtylargha, Alla jolyna jәne jolda qalghandargha beriledi. Alla әr nәrseni bilushi, hikmet iyesi» (9-Tәube sýresi, 60-ayat. 196-bet) [18].

«Qúran kәrimde» bayan etilgen zeket turaly ayattargha negizdelip islam sharighatshylary zeketting ólshemin belgilegen. Zeket hijranyng ekinshi jylyn shәuil aiynda ramazan aiynan búryn paryz etilgen.

«Zeket beriletin mal-mýlik bes týrli bolady:

1) Astyq, jәne astyq sipatyndaghy diqanshylyq ónimder;

2) Bau-baqsha ónimderi (jemis-jiydek), múnda qúrma (arab týbegindegi qúrma) men jýzim arnayy tilge alynghan, búl eki týrli jemisting ónimi әr jyly kýzde jiyp alynghannan keyin onyng 10 payyzyn, al adam kýshimen sugharylatyn baqshanyng jemisining 5 payyzyn zeketke beru belgilengen;

3) Sharua mal, búl týie, siyr, qoy jәne eshki qatarlylardy óz ishine alady. Hanafy mazhabyndaghylar búghan jylqyny da qosady;

4) Aqsha, búl altyn, kýmisti óz ishine alady;

5) Tauar, búlardan keyingi ýsh týri údayy bir jyl iyelenip baghasy túraqtanghannan keyin baghasy mólsherlenedi, odan 4 payyzyn zeketke tapsyrylady, alayda múnyng da belgilengen eng tómengi shegi bar, jyldyq kiris jaghdayynda belgilengen shekten asqanda ghana tauar iyesine zeket keledi. Eng tómengi shek boyynsha bolghanda, astyq jәne jemis 5 dәnge; sharua malynan týie beske, siyr 25 nemese 30-gha, qoy-eshki 40-qa; aqsha jәne tauardyng qúny 20 dinar nemese 200 diyrhamge jetui kerek. Mәselen, týie 5 ke ketpese zeket kelmeydi; eger 25 ten asyp 30 gha jetse, erkek botanyng (týie) bireuin zaketke beru kerek. Qazirgi zamanda kóbirek qoldanylatyn әdis mal-mýlikting yaghny jinalghan jalpy qarjynyng qyrqtan birin, yaghny 2,5 payyzyn zeketke ajyratylyp keledi» [19] (30-bet).

«Múnyng mәni men manyzyn týsinbey túryp, boryshtar, qoly qysqa jandar shamasynyng bar-joqtyghyna qaramay sadaqa berip jatady. «Tipti qarau baydan keudeli  kedey artyq» dep, olar aldynghy lekte jýredi. Búlay isteuding qajeti joq. «Payghambar qadisterinde «Ózi kedey, qoly qysqa, boryshtar adamdardyng sadaqa beruine bolmaydy» dep anyq belgilengen. Óitkeni baylardyn, auqattylardyng dәl sonday qoly qysqa adamdargha Alla atynan beriletin jylu-jәrdem esepteledi. [20] (332-bet)

«Múhammed (s.gh.u): «Pitir) sadaqany beru bay adamdargha mindetteledi» [21] degen.

Endi maqalanyng sonyn qazaqtyng aqyny, aghartushy-demokraty Súltanmahmút Torayghyrovtyng «Oraza» degen ólenimen tamamdayyq.

«Moldeke, sizge bir aryz,
Oraza degen ne paryz?
Auyrmay astan qalghanda,
Óteytining qay paryz?

Ash jýr dep Alla ayasa,
Jarylqar edi kedeydi.
Kópke birdey qarasa,
Jaqsy, jaman demeydi.

Kýnәdan adam qoryqsa,
Kisi aqysyn jemeydi.
Bireu jalshy, bireu bay,
Qay kezende, kim teneydi».

Álimjan Áshimúly,

tәuelsiz jurnalist

Paydalanylghan әdebiyetter:

  1. [1],[2],[3],[4][5],[6],[7],[8],[9],[10],[11],[12],[13],[14],[15],[16],[17],[18].

Halifa Altay audarghan «Qúran kәrim».  Pochta qútysy 3561 Mediyne múnauuara Saud Arabiya.

  1. [19]. «Islam mәdeniyetine qatysty bilimder» (úghyr tilinde). Últtar baspasy, Beyjin. 1995 jyly mamyr.
  2. [20]. Amantay Nysambekúly. «Qazaq últy sengen dinder». Últtar baspasy. 2013 jyly qarasha.
  3. [21]. Fathuli Bari, Kitabuz Zakat – 3/1432 hadis týsindirmesi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2320
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1785