Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Ghibyrat 8893 18 pikir 4 Mamyr, 2022 saghat 13:24

Zerdeli oidyng zergeri

Saghat Áshimbaev әdeby synshy ghana emes ýlken zertteushi de. Solardyng arasynan Ghabit Mýsirepov turaly jazghan triptih maqalasy ózinin formalyq, mazmúndyq, iydeyalyq-kórkemdik, talghamdyq túrghysynan oqshau kórinedi. Onyng ishki arhiytektonikasy men fәlsafalyq oi-tújyrymdary qanday? Osyghan zer salyp kórelikshi...

1972 jyly «Leninshil jas» gazetining 17 nauryzdaghy sanynda Saghat Áshimbaevtyng «Ghabit aghamen 227 minut...» degen súhbaty jariyalandy.

Oqyrman ýshin bәri qyzyq, bәri qymbat. Ghabeng – jay jazushy emes, ol-klassiyk, ol-syrbaz jazushy. Ol turaly anyz ben aqiqaty aralas oqighalar halyq arasynda keninen tarap ketken. Keyipkerding týr-túlghasynan bastap, jýris-túrysyna, minezine deyin júrtty qatty qyzyqtyratyn. Sondyqtan da jazushynyng әlemi turaly júrt kóbirek bilgisi keletin.

Búl súhbat bilimpaz, oqyghan, toqyghany kóp 27 jastaghy Áshimbaevtyng da óre biyigin kórsetti. Óitkeni qoyylghan súraqtardyng mәn-mazmúnynan jas Saghat pen dana Ghabenning túlghasyn tanugha mýmkindik alasyn.

Arhiytektonikasyn ashsaq, әueli Ghabenning júmys kabiynetining sureti kóz aldyna keledi. «Jazu stolynyng on jaq shetindegi sauytta bir top úshtalghan qaryndashtar túr eken. Ashylghan, ashylmaghan sigaret qoraptary jatyr. Ertengi gazettermen qatar, avtory kim ekenin bile almadym, roman-gazetting ortasyna deyin oqylghan bir nómiri aldynda jatty. Onyng sol ashylghan betinde asty syzylghan sóilemder kórinedi. Terezeleri tau jaqqa qaraghan jazushynyng bólmesi әri jaryq, әri tap-túinaqtay jinaqy eken».

Qazir kez-kelgenimiz osy suretteme joldardy oqyghanda Ghabenning jandy beynesin kóz aldymyzgha elestete alamyz. Al suretshi bolsa, osyny oqyp-aq, úly jazushy Ghabenning portretin ainytpay salar edi ghoy dep oilaymyn.

Aty әlemge tanylghan klassik jazushymen súhbat alu ýshin Saghattyng erekshe dayyndyq jasaghanyn bilesin. Alghashqy súraqqa nazar audaryp kórelikshi:

- Sizding tvorchestvonyzdy zertteushi ghalymdar 1925 jyly «Enbekshi qazaq» gazetinde jariyalanghan «Edige» atty әngimenizdi, 1927 jyly jazylghan «Tulaghan tolqyndar» povesinizdi jazushylyq ónerinizding alghashqy betashary dep baghalap jýr. Osylardyng aldynda jazghandarynyz bolyp pa edi?

Biz qazaq әdebiyeti tarihy ýshin qúndy mәlimet aldyq. Qalamger aldynda óleng jazghanyn, biraq ony eshqayda jariyalamaghanyn aitady. Múhtar Áuezov te sonday. Biraq maqalalar jazyp, qalamyn úshtaghanyn bilemiz. Alghashqy «Qan-qamau» degen әngimesi «Leninshil jasta» jariyalanypty. Derek pe – derek, kerek pe- kerek. «Qan-qamau» degen shahmattyng balamasy eken. Mýmkin terminologtar shahmat sózderimen qosa osy «Qan-qamau» sózin de kiristiru turaly óz oilaryn aitar.

Odan keyingi әngime qazaq әdebiyetining damu tendensiyalary turaly jәne onyng Shekspirdi, Gogolidi, Gorikiydi kóp oqyghanynan habardar bolamyz. Osylay әngime órby kele әdebiyetting problemalaryna auysady. Ghabenning oi-tújyrymdaryn daralap berelik.

Ghabit Mýsirepov:

- «Meni moralidyq jәne azamattyq problemalar kóp mazalaydy. Biz qazir adamdaghy eng kóp ishki baylyq – jan súlulyghy men ar tazalyghy, azamattyq mindetter turaly әngime qozghaudan kóp jaghdayda búrylyp ótip nemese búghyp otyrugha әdettenip bara jatqan joqpyz ba degen oy kónilimnen de, kókeyimnen de kese kóldenendep ketpey jýr. Zaman jaqsy, bәri jaqsy, bәri jetkilikti, bәri bar. Alayda jeke bastyng mýddesin, qara bastyng qamyn oilaushylyqqa jol bolsyn».

Ghabeng búl sózdi  osydan 48 jyl  búryn aitypty. Zaman ózgerdi, qogham ózgerdi, qoghamdyq qúrylys ózgerdi. Ózgermegen biraq nәrse - ol, Ghabeng aitqan «jeke bastyng mýddesin, qara bastyng qamyn" oilaushylardyng halyqtyng emes, joghary biylikting keseline ainalyp ketkendigi.

Saghat Áshimbaev endi Ghabene til turaly súraq qoyady. Ghabeng aitady «internasionaldyq termiynerden jónsiz qashpauymyz, «arhaizm» dep aidar taghylyp, arhivke ketken keybir sózderden ýrke «qashpay, olardyng maghynasyn, mәnin janghyrtyp, jarqyratyp qoldana bilu kerek». Súhbat mazmúny birtindep, jazushy shygharmashylyghyna qaray  oyysady. «Kezdespey ketken bir beyneni» oqymaghan qazaq joq  shyghar. Ol povesti te, hikayat ta emes, ol-poema. Kenestik dәuirde ómirge kelgen jana әdeby stili. Týiingenimiz - mynau. Jazushy úzaq oilanyp, myng tolghanyp shygharmanyng býkil litmotiyvin oida qorytady eken. Ghabeng «Kezdespey ketken bir beyneni» de, «Qozy kórpesh» pen «Aqan seri» piesalaryn da 2 aptada jazyp bitiripti.

Osynday súraq qoyylmasa, qazaq әdebiyetindegi mәngilik ruhani, mәdeny jәdigerlerine ainalghan shygharmalardyng syryn biler me edik?! Óitkeni Europa men Batysta úly qalamger ómirining әr sәti, әr minuty tarih ýshin óte qymbat. Ári Ghabenning óz auzynan aitylghan sóz tarihy derek retinde óte qúndy emes pe?!

Saghat Áshimbaev oqyrmangha qyzyqty derekterdi suyrtpaqtap jetkizedi. Osy arqyly Ghabenning shygharmashylyq ónimdi enbek etetin túsy kýz ben qys ekenin, keyde jazu stolynda 10 saghatqa deyin tabjylmay otyratynyn biler me edik?

Onyng ýstine Ghabit Mýsirepov shygharmalarynyng kóbin týnde, ótkir úshtalghan qara qaryndashpen jazady eken. 227 minut degenin, 3 saghat 47 minut eken ghoy. Osy uaqyttyng ishinde qansha ma súraqtar qoyyldy, qansha ma jauap alyndy.

Búl súhbat Mýsirepovtanudyng bastauy boldy ghoy dep oilaymyn. 1977 jyly Ghabenning 75 jyldyghyna oray Saghat Áshimbaev Ghabit Mýsirepov shygharmashylyghyna qayta oralady. Sol maqalanyng epigrofyna nazar audaralyqshy. Búl orystyng ataqty jazushysy Korolenkonyng Gleb Ivanovich Uspenskiy turaly jazghan maqalasynyng bir sóilemi bolatyn.

«On byl odiyn, sam po sebe, ny na kogo ne byl pohoj, y nikto ne byl pohoj na nego. Eto byl unikum chelovecheskoy porody, redkoy krasoty y redkogo nravstvennogo dostoynstva».

Osy eki sóilemde V.G. Korolenko G.I. Uspenskiy turaly býkil oy tolghaghyn jetkizgen. S. Áshimbaev ta osy asyl sózderding astarynan Ghabit Mýsirepovtyng býkil tabighy payym- bolmysy men ruhany biyiktigin kórsetudi ózine etalon etip alady. Maqalanyng alghashqy joldardan mysal keltireyik.

«Qazaq sovet әdebiyeti jәne Ghabit Mahmútúly Mýsirepov! Búlar aq almastay asyl da, ayauly, baltalasang da basy bólinbes, enshiles-egiz úghymdar. Birin-ekinshisinsiz nemese kerisinshe jaghdayda eshbir elestetuge bolmas edi. Demek ekeui bir-birining etene jaqyn sinonim simvoldary».

Osy joldardy oqyghannan  keyin Ghabit Mýsirepovtyng tútastay qazaq әdebiyetining simvolyna, pirine ainalghanyn úghynasyz. Odan әri qaray avtor Gh. Mýsirepov shygharmashylyghynyng syryna terendep kiredi. Búl jerde tabighy metaforany shendestiredi. Jalpy tabighatta boyau ataulynyng týsi kóp, biraq adam kózi onyng aq, qara, kók, jasyl, qyzyl, qonyr, sary siyaqty týsterin ghana qabyldaydy. Jeti boyau syrynyng astarynda ne jatyr? Búghan avtordyng tómendegi oilary jauap beredi.

«... Ghabit Mýsirepovting tvorchestvolyq polotno-palitrasynda anau atalghan negizgi jeti boyau, odan taralyp- taraytyn 77 boyaudyng bәri bar».

Synshy qalamger osy arqyly Ghabeng shygharmashylyghyn tútas bir dәuirding kelbetindey sipattayy. Gh. Mahmútúlyn avtor terendep zerttegen. Búl rette ol ataqty M. Gorikiyding Lev Tolstoy turaly jazghan essesin ózine ýlgi sanaydy. M. Gorikiy «Eger ol (S.L. Tolstoy – U.Q.) jaratylys zertteushi ghalym bolghan jaghdayda da adam balasy estip kórmegen, sezip bilmegen úly janalyqtar ashyp, danyshpandyq jasaghan bolar edi»,- dep jazady. Al Áshimbaev bolsa, biz kýni býginge deyin kóp bile bermeytin derekti algha tartady. Sóitsek, Ghabit Mahmútúly 1927 jyly Ombynyng auylsharuashylyq akademiyasynyng birinshi kursynda oqy jýrip, «Ámirhan bidayghy (Amerikan –U.Q.) atty ghylymy sipatty kitap shygharypty. Shynynda, Saghat marqúm jazghanday osy jolmen jýre bergende, Ghaben, Arqanyng aq bidayynyng «Tamasha bir týrlerin shygharar edi ghoy»». Biraq taghdyr Mýsirepke jazushylyq jol berdi. «...býgingi qazaq sóz ónerining Mýsirepovsiz bir býiir orny tolmastay olqy túrar edi au», -  degen S. Áshimbaev jazghan joldar naghyz shyndyqtyng ózi.

Sebepsiz saldar bolmaytyny siyaqty, Gh.Mýsirepovtyng taghdyr tәleyinde san taram joldar jatty. Ol 1927 jyly qyzyl partizan qúramynda bolady, Tauzar degen bolystyng soghys bólimin basqarady. Al, 1923 jyly Jekekól degen milisiya shtaby bastyghynyng orynbasary bolady. Biraq Alla Ghabendi Sәbit Múqanovpen kezdestiredi. Ol Ghabitke Orynbor rabfagine oqugha týsuge kenes beredi. Búl jol ony Qazaqstan halyq komissarlar sovetining predsedateli Sәken Seyfullinmen kezdestiredi. Tipti Ghabeng S. Seyfulinning ýiining bir bólmesinde jatyp oqidy.

Úlylardy úlylar tanityn zaman-ay!

Saghat Áshimbaev 1920 jyldardaghy Qazaqstandaghy jaghdaygha erekshe nazar audarady. Osylay keyipkerding azamattyq kózqarasyna S. Múqanovtyng qosqan rólin Sәbenning memuar- estelikteri arqyly beredi.

- «Ghabitting jazushylyghyn tútas alghanda ózine tәn birneshe ózgeshelikteri bar: birinshi – boyyna sinbegen taqyrypqa jarmaspaydy; ekinshi – boyyna sinirgen taqyrybyn tez jazyp tastaugha asyqpaydy, sondyqtan shygharmalarynyng shiykisi az bolady; ýshinshi – jazatyn taqyrybyna kýy tandaydy, kýii jetpese iygergen taqyrybyn da jaza qoymaydy; tórtinshi – shygharmasyna óte úqypty, sondyqtan hal-hadiri jetkenshe olpy-solpysyz shygharady; besinshi- tilge ýnemshil, surettep otyrghan oqighasyna jәrdemi joq sózdi qoldanbaydy; altynshy – jarqyldaq sózderdi kóbirek qoldanyp, sheshen sóileuge tyrysady; jetinshi – adam portretin jasaugha qazaq jazushylarynyng eng sheberlerining biri», - degen ghoy Sәbit Múqanov.

Al jas synshy Saghat Áshimbaev Ghabit Mýsirepovtyng shygharmashylyghyn qalay baghalaydy?!

«Birinshiden, Ghabenning әdebiyetke kelui kezdeysoqtyq emes; ekinshiden Ghabeng tvorchestvosynda alghashqy ayaqtanu kezeni – 20 jyldardy sóz etkende, qanattas qalamdasy, әri talayym taghdyrlasy Sәbendi aitpay, ol kisining ózindik róline toqtalmay ótudy jón sanamadyq; ýshinshiden, Gh.Mýsirepov qalamynan shyqqan shygharmalardy salmaq- sapasyn biz aitpasaq ta oqushy qauym jaqsy biledi, sondyqtan da kóbirek sóz bola bermey jýrgen, aunap- qunaghan ortagha, aldynghy aghalary jәne qatarlas qalamdastary men qarym-qatynasyna ýniludi, mýmkindiginshe solardy sóz etuge tyrystyq»,- deydi.

Osylay, Saghat Áshimbaev Ghabenning әdeby ortasyn, olardyng qarym-qatynasyn ashugha tyrysady. Ásirese, By agha, Beyimbet Maylinmen tanystyq, onyng Ghabitting qalamgershilik jolyndaghy qamqorlyghy tilge tiyek etiledi. Ghabenning óz esteligine jýginelik. «...әdebiyetimiz jana ayaqtanyp kele jatqan kezinde agha jazushylar jas talantardy izdeuge erinbeytin».

IYә, Ghaben, Ghabit Mýsirepov ta qazaq әdebiyetinde jylt etip kóringen jas qalamgerlerdi izdep, olardyng shygharmashylyghyna sәt sapar tilep jýretini osynday ónegeden bastau alghan eken ghoy.

Avtor Ghabit Mýsirepovtyng «50 jyldan astam uaqyt ishinde, qalamynan 250 baspa tabaqqa juyq әdeby qoljazba dýniyege kelipti de, sonyng teng jartysyna juyghy baspagha shyghyp, oqushy qolyna tiyipti»,- degen derek keltiredi.

Ghabeng aitady: «...Kóp jazghandy qúptaymyn, alayda ne jazsang sony shyghara beruge qarsymyn. Kóp shygharu kólemdikting ar jaghynda tiyn- tebenning siqyrly syldyry estilip túrady...».

Ár zamannyng óz qúndylyghy bar, biraq kesek sózge, aqiqat sózge qalay toqtamassyn!

Maqala Ghabit Mýsirepovtyng zamanynyng kýii men jastary әdebiyeti jәne ruhany bolmys turaly pikirimen jalghasady.

Gh. Mýsirepov:

1. «...Qazirgi kezende dýniyejýzi әdebiyetining keshegi, býgingi, erte dәuirdegi ruhany jetistik kemshilikterin bilmey, iygermey, zerttemey túryp, eshtene jasau mýmkin emes. Ózimizding Múqtar da, Sәbit de úlan- ghayyr bilimdi, tereng jandar edi ghoy. Mende Europalyq joghary bilim almagham bolsam, osynau jetistikke, osy halge jetpegen bolar edim...».

2. «...Qúlaq salghan, den qoyghan jastargha az ghana tilek bar. Jastar qajet dep tapsa bizding shygharmalarymyzdy oqyr, kónilderi tappasa oqymas, oghan orynsyz sóz jýrmese kerek. Óitkeni oqugha da zorlyq bolmaugha tiyis. Eger biz oqitynday kitap jaza almasaq, kýnәmiz de sonda dep bilemin...».

3. «... Altybaqan alauyzdyq pen toghysharlyqqa jol berilmeui tiyis. Erte dýniyedegi eng qabiletti de, talantty halyq latyndardyng týbine osy jetken».

Oygha oi, jýrekke qozghau salatyn sóz osy maqalany Saghat Áshimbaev qalay ayaqtaydy?

«...Men jazyp otyrghan qalam, qaghazymdy jinap jatqanda, ol kisi Alataugha terezeden kóz tastap túryp, ishtey kýrsingendey sezildi, Oiyna ne týsti eken...».

Áriyne, Ghabeng de osy  tústa qazaqtyng tәuelsiz bolatyn arman- kýnderin oilaghan shyghar. Búl forma qaydan alyndy? Esime úly Múhtar Áuezovting Abay epopeyasy týsti. Roman-epilogynda Múhtar Áuezov Abaydy alys kókjiyekke qarap, oilanyp túrghanyn jazghan edi.

Ádeby forma súhbatqa erekshe mazmún men kórik beredi.

Oysyz maqala oilandyrmaydy, tolghandyrmaydy. Al Saghattyng syr-súhbaty terennen syr qozghaydy...

Ol zerdeli oidyng zergerine ainaldy...

Uәlihan Qalijanov,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, ÚGhA akademiygi

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2530
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1551
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1815