Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng tikeley bastamasymen jýzege asqan «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda (2004-2011j.j.)qanshama tarihi, mәdeny qazynamyz ómirge qayta kelgendey janaryp, jasaryp shygha kelgeni belgili. Múnda әsirese, úzaq jyldar boyy eskerusiz qalyp, moralidyq jaghynan eskire bastaghan kóne qoljazbalarymyz ben bayyrghy әdeby jәdigerlerimizding ghylymy ortalyqtargha jinaqtalyp, tynghylyqty zerttelip, baspalar arqyly kópting iygiligine auysuynyng ózi zor quanysh boldy. Sonyng nәtiyjesinde týpki negizimizdi sonau týrkilik dәuirden beri týgendeuge ýlken mýmkindikter tudy. Atalghan baghdarlama mәresine jetti desek te, búl júmys әli de jalghasyp jatqany anyq. Sonyng bir dәleli - tómendegi eki maqaladan da anyq kórinedi.

Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng tikeley bastamasymen jýzege asqan «Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda (2004-2011j.j.)qanshama tarihi, mәdeny qazynamyz ómirge qayta kelgendey janaryp, jasaryp shygha kelgeni belgili. Múnda әsirese, úzaq jyldar boyy eskerusiz qalyp, moralidyq jaghynan eskire bastaghan kóne qoljazbalarymyz ben bayyrghy әdeby jәdigerlerimizding ghylymy ortalyqtargha jinaqtalyp, tynghylyqty zerttelip, baspalar arqyly kópting iygiligine auysuynyng ózi zor quanysh boldy. Sonyng nәtiyjesinde týpki negizimizdi sonau týrkilik dәuirden beri týgendeuge ýlken mýmkindikter tudy. Atalghan baghdarlama mәresine jetti desek te, búl júmys әli de jalghasyp jatqany anyq. Sonyng bir dәleli - tómendegi eki maqaladan da anyq kórinedi.
Bir negizden órbip, zaman aghysy ishinde qanshama sandyq-sapalyq tildik ózgeristerdi bastan ótkerip, san ghasyrlyq derbes damu jolynan ótse de ózindik bitim bolmysymen jalpytýrkilik tabighatyn saqtap kele jatqan qazirgi týrki tilderining damu jәne qalyptasu erekshelikteri men ózara tuystyq dengeylerin anyqtauda sýiener negizgi derekkózi - kóne jәne orta týrki dәuirinen osy kýnge kelip jetken tarihy jazba eskertkishter tili bolyp tabylady. Ata-babalarymyz iz-týzsiz tarih sahnasynan joghalyp ketpey, halqymyzdyng tili men әdebiyetin, mәdeniyeti men órkeniyetin, dini men dilin keler úrpaghynyng iygiligi ýshin jazba eskertkishter betine órnektep, artqygha mol múra retinde qaldyryp otyrghan. Osy eskertkishter arasynda ózgelerinen oqshaulanyp, oq boyy ozyq túratyny da Mahmúd Qashqariyding «Diuan Lúghat-iyt-Týrik» enbegi ekeni dausyz.

MAHMÚD QAShQARY KIM?

Alghash tabylghan kýnnen bastap týrki tili tarihyna ýlken betbúrys jasatyp, qayta jazylyp shyghuyna sebep bolghan, týrki tilderining bizge beymәlim qaranghy kezenderinen habardar etken «Diuan Lúghat-iyt-Týriktin» avtory, Týrkitanu ghylymynyng negizin salushy, týrki leksikografiyasynyng atasy, týrki tilining túnghysh dialektology - Qashqarly Mahmúdtyng ómiri jayynda jazba derekter arqyly jetken mәlimetter tym mardymsyz. Tek Diuanyndaghy tam-túmdap jetken mәlimetterge sýiene otyryp, Qashqariyding tekti bir әuletten shyqqan hanzada, qyzyl tilge sheshen dilmar, nayza laqtyrghanda dóp tiygizer asqan mergen, sonday-aq zamanynyng eng ozyq bilimimen susyndaghan bilimpaz bolyp tәrbiyelengenin kóremiz. Ózi jayynda: «Týrkiler arasynda qyzyl tilge eng shesheni, eng әserli әngimeshisi, eng jaqsy bilim alghan bilgiri, eng tekti әuletten shyqqany jәne myqty nayza laqtyrushysy bolghandyqtan olar meken etken barlyq shaharlar men aimaqtardy aralap shyqtym», - degen Qashqary әri qaray «Diuanynyn» sózdik qory jóninde: «Týrik, týrkmen, oghyz, shyghyl, yaghma jәne qyrghyz taypalarynyng sózderin jәne olardyng qyr-syryn anyqtap shyghyp, qajetime jarattym. Olardyng әrbirining tili mening kókeyime úyalap, berik saqtalyp qaldy. Men olardy múqiyat zerdelep, әbden tәrtipke keltirip, jýielep shyqtym», - deydi. Búdan Qashqarly Mahmúdtyng jalpy týrki tilderining sózdik qory jayynda asqan bilgir bolghandyghyn angharamyz. Óz dәuirining jazba әdeby tilderimen qatar, týrki taypalaryn aralap, jinaqtaghan sózderding maghynalary men formalaryn, týrli erekshelikterin erkin mengerip qana qoymay, kóne týrki tilining tarihy leksikasynan da habardar boluy onyng tilbilimin jetik mengergen, asa bilimpaz ghúlama-ghalym bolyp jetilgendigin kóremiz.
QAShQARY QAYDA, QAShAN TUGhAN?

Tegi Qashghary nemese Qashgharly bola túrsa da, ghalymdar әkesining Baryshan qalasynan ekendigine sýiene otyryp, onyng da sonda tughandyghyn algha tartady. Sebebi Qashghary diuanynyng eshbir jerinde ózin Qashgharlyq dep atamaydy. Tek diuanynda Qashghar qalasyn aua-rayy men yqlymyn asyra maqtauy, Qashghar aimaghyna qarasty Qasy, Adygh, Opal sekildi eldi mekenderdi «bizding el» dep atauy, sonday-aq Qashghar qaghandardyng ómir sýretin mekeni ekeni jәne sol jerde bilim alyp, óskendigi onyng Qashghary ataluyna sebep bolghangha úqsaydy. Ghalymnyng ózi Baryshan jayynda: «Baryshan Afrasiyabtyng úly, qalany sol saldyrghan jәne ózining atyn bergen» dep tolyq mәlimet berse, taghy bir jerde: «Auasy taza, shóbi shýigin bolghandyqtan qaghannyng atbegisi osynda jylqy jayghan, keyin eldi mekenge ainalghan kezde qala sol atbegining atymen atalyp ketken», - dep, qala atauyna sebep bolghan basqa bir derek keltiredi.
Key derekterde ghalymnyng Qashghar qalasynyng ontýstik batysyndaghy Opal eldimekeninde dýniyege kelgendigi aitylady. Shynynda da Qashqary sózdiginde Opal eldi mekeninen sóz etkende «bizding elde bir auyl», «bizding elding jaylauy» sekildi anyqtamalar bergendigin kóremiz.
Qashghariyding tughan jyly jóninde de týrli kózqarastar bar. A. Egeubaev «Diuannyn» jazylghan uaqyty men O. Pisaktyng pikirine sýiene otyryp, 1029-38 jyldar tughan boluy kerek degen boljam aitady. Degenmen kópshilik ghalymdar 1008 jyly tughan dep esepteydi.

QAShQARIYDING ShYQQAN TEGI

Ózining asyl tekti әuletten shyqqanyn maqtan tútqan Qashqary Shyghys Qarahanitter dinastiyasy hanzadalarynyng biri bolyp tabylady. Shejiresi týrkiler arasynda islam dinin qabyldap, túnghysh ret memlekettik din mәrtebesine kótergen ataqty Qarahanitter hany Abdulkerim Saltúq Bughra Hangha baryp tireledi. Tolyq aty-jóni Qashghary Mahmúd ibn Hýseyin ibn Múhammed. Ákesi Hýseyin ibn Múhammed Chaghry Tigin Baryshan qalasynyng әkimi bolghan. Al atasy Múhammed Bughra han ibn Yusuf әueli Taraz ben Sayram qalalarynyng әkimi, keyin 1057 jyldary Qarahanitter memleketin biylegen. 15 aiday biylik jýrgizgennen keyin Múhammed Bughra han taq múrageri retinde ýlken úly, Mahmúdtyng әkesi Hýseyindi han kóteruge sheshim qabyldaydy. Alayda Hýseyinning taqqa otyruyn kóre almaghan hannyng toqaly, Hýseyindi taqqa otyrghyzu rәsiminde taratylghan asqa u qosyp berip, kýieui Múhammedten bastap әuletting bir­neshe atqaminerlerin ulap óltiredi. Kýieui Múhammed pen Hýseyinning jaqtastaryna da ajal qúshtyryp, aqyry óz balasy Ibrahimdi han taghyna otyrghyzady. Ákesi handyqqa, ózi de hanzadalyqqa әzirlenip jýrgende otbasy mýsheleri qynaday qyrylyp, basyna qara búlt ýirilgen Qashqariyding búdan keyingi ómir tarihy kýngirtteu. Ásili Qashghardan qashyp, kórshiles týrki taypalaryn baryp panalaghan Mahmúdtyng týrki taypalarynyng tilin jetik mengeruine de osy auyr taghdyry sebep bolsa kerek. Ýlken atasy Yusuf Qadyr Han ibn Harun Qotan qalasyn, al әkesi Harun Qylysh Bughra Han ibn Sýleyman 992 jyldary Búharany Samanitterden azat etkendigi tarihtan belgili. Harun Qylyshtyng әkesi Sýleyman Baytash Han, onyng әkesi de Abdulkәrim Saltuq Bughra han. Yaghny Qashqary ataqty Qarahanit hany Saltuq Bughranyng altynshy úrpaghy bolyp tabylady.

KEYINGI ÓMIRI JAYYNDA NE BILEMIZ?

1057 jylghy qantógisten song otbasynan týgelge juyq airylghan Qashqary Pamir taularyn asyp ótip, Týrkistan aimaghyna keledi. Múndaghy týrki taypalaryn panalaghan ghalymnyn, olardyng tiline, auyz әdebiyetine, mәdeniyetine degen ýlken qyzyghushylyghy oyanyp, bolashaqta jazatyn úly enbegine osynda material jinaqtay bastaghangha úqsaydy. Sonday-aq Irangha, odan Irakqa baryp, arab jәne parsy tilderin ýirengendigi, tipten medreselerde ústazdyq jasaghandyghy da aitylady. 20 jylgha juyq týrki taypalarynyng tili, әdebiyeti, mәdeniyeti, ómir salty men әdet-ghúryptary jayynda mol material jinaqtaghan Qashqary 1072 jyly Baghdatqa kelip, ataqty shygharmasyn osy jerde ayaqtaydy jәne halifa Muqdәdy Biyәmrillahqa syigha tartady. Búl jóninde «Diuannyn» bas jaghynda: «Maghan sheksiz abyroy, sarqylmas-týgesilmes qaynarkóz bolsyn degen tilekpen osy kitapty jazyp shyqtym da, bir Tәnirge siynyp, oghan «Diuan Lúghat at-Týrik» dep at qoydym. Qasiyetti Payghambardyng maqamynda otyrghan, Hashimy teginen jәne Abbas úrpaqtary әuletinen shyqqan Tәnirding halifasy Ábul-Qasym Abdullah ibn Múhammed әl-Muqtәdy Biyәmrillahqa syigha tarttym» deydi.
Qashqaridyng búdan basqa «Kitab Jәuahir Nahu fy Lúghat at-Týrk» atty enbegi bolghandyghyn bilemiz jәne diuanynda keybir mәselelerdi osy kitabynda egje-tegjey qarastyrghany jóninde silteme jasap otyrady. Ókinishke qaray búl kitaby әli kýnge tabylghan joq.
Ghalymnyng búdan keyingi ómiri jayyndaghy pikirler bir-birimen qarama-qayshy týsip jatady. Búl jóninde tarihy jazbalarda basy ashyq eshnәrse aitylmaydy. Key derekterde 1080 jyly Baghdattan ózining balalyq shaghyn ótkizip, alghash bilim nәrimen susyndaghan Qashghar qalasy manyndaghy Opal eldimekenine kelip qonystanghandyghy, osy jerde Múhammәdiya medresesin qúryp, 10 jyl ústazdyq jasaghan song 1090 jyly 97 jasynda dýniyeden ótkendigi aitylady. Endigi bir derekterde 89 jasynda Opalgha kelip, 8 jyl dәris bergen song 1105 jyly, taghy bir jerde 1026 jyly qaza bolghandyghy, óz medresesi manyndaghy ziratqa jerlengendigi keltirilgen. Qazirgi tanda Opal auylynyng soltýstik batysynda 4 kilometr jerde Qashqaridyng kesenesi ornalasqan. Qashqary jatqan zirat kesenening ontýstigine qaray 20 metr jerdegi tómpeshikte kórinedi. Onda 1008-1105 jyldar aralyghynda ómir sýrgendigi jazylghan.

ENBEKTING ATAUY NELIKTEN «DIUAN LÚGhAT-IYT-TÝRIK»?

Týrki tilining túnghysh oqulyghyn әzirlep, grammatikasyn týzgen, týbi bir týrki halyqtary til ónerining órisin mәngilikke keneytip, órkenin ósirgen, týrki tilderining dialektologiyasynyn, leksikologiyasy men grammatikasynyng negizin qalap, til bilimi tarihynda salystyrmaly tarihy әdisti túnghysh ret qoldanghan ghúlama ghalym Qashqary Mahmúd, atyn mәngilikke óltirmeytin, ózine jәne zertteushilerine sarqylmas qaynarkóz bolatyn tynysy keng baysaldy da úly enbegine Diuan Lúghat-iyt-týrk, yaghny týrki tili sózdigining jinaghy dep at qoyady. Búl jóninde «Diuanynda»: «Maghan sheksiz abyroy, sarqylmas-týgesilmes qaynarkóz bolsyn degen tilekpen osy kitapty jazyp shyqtym da, bir Tәnirge siynyp, oghan «Diuan Lúghat at-Týrik» - týrki tilderi sózdigining jinaghy» dep at qoydym», - dep jazady. Týbi bir kýlli týrki tilderining tútastyghyn bildiretin ortaq qasiyetteri men aiyrym belgileri aiqyndalyp, ózekti zandylyqtary jýielengen, týrki jazba әdeby tilining grammatikasy týzilip, sózdik qory jinaqtalghan osynau ghajayyp enbekting aty zatyna say, óte dóp qoyylghan dep esepteymiz.

QAShQARY «DIUANYN»
QAShAN JAZGhAN?

Enbekti Qashqary Baghdatqa kelgen song ne kelmey túryp jazghandyghy jóninde týrli kózqarastar bar. Degenmen Stambúldaghy jalghyz núsqanyng songhy betinde keltirilgen mәlimetke qaraghanda Qashqarlynyng Diuan Lúghat at-Týrki 1072 jyldyng 25 qantarynda bastalyp, 4 ret redaksiyalanghan song 1074 jyldyng 10 aqpanynda ayaqtalghan. Osy kýni Stambúldyng Últtyq kitaphanasynda saqtauly túrghan Diuan Lúghat-iyt-Týrikting jalghyz núsqasy Mәmlýkter topyraghynda Súltan Beybarys zamanynda Savada tuyp, Damaskide ómir sýrgen Múhammed ibn ÁbuBәkir ibn Ábul-Fathtyng qolymen shamamen 200 jyldan keyin 1266 jyldyng 1 tamyzynda kóshirilgen.

«DIUAN LÚGhAT-IYT-TÝRIK»
NE ÝShIN JAZYLDY?

Qashqary sýbeli enbegining jazylu maqsaty jóninde «Diuanynyn» basynda-aq: «Men Tәnirding baq-dәuletti týrikterding júldyzynda jaratqanyn, gharyshty solardyng handyghynyng ýstine ainaldyryp qoyghandyghyn kórdim. Tәnir olardy «týrik» dep atap, eldik pen biylik berdi. Zamanymyzdyng biyleushilerin týrikterden shygharyp, ózge halyqtardyng erik tizginin solardyng qolyna ústatty. Olardy adamdargha bas qyldy, haq isterde olardy qoldady jәne olarmen birge bolghandardy ghaziyz, abyroyly qyldy», - dep týrik halqynyng qadir-qasiyetining úlylyghyn әspettep, dәriptegen song úlyq Tәnirding olargha degen erekshe yqylasyn әrmen qaray bylaysha jetkizedi: «Sondyqtan da olargha Tәnirding ózi at berip, jer betining eng biyik te, shúrayly, auasy taza jerine ornalastyrghan, olardy әskerim dep sanaghan. Sebebi týrkiler sýikimdilik, әdeptilik, jarqynjýzdilik, jýrektilik, әdildik, kishipeyildilik, qariya­lardy qúrmetteu, sózinde túru sekildi izgi qasiyetterge iye». Osylaysha týrkilerding Tәnir sýier kóp qasiyetterin sanamalap shyqqan son: «Týrkilerding oqtarynan saqtanu ýshin aqyl iyesi әrbir jan olardyng jolyn ústanuy tiyis. Olardyng kónilin tauyp, ózining mún-múqtajyn jetkize bilu ýshin olardyng tilin ýirenuden basqa jol joq», - dep týpki maqsatyn jayyp salady. Yaghni, arab tilining mәdeniyet pen órkeniyettin, bilim men ghylymnyn, eng manyzdysy dýiim músylman shyghys halyqtary ardaqtaghan Qasiyetti Qúran tili retinde dәurenining jýrip túrghan shaghynda týrki leksikasynyng maghynalyq әri túlghalyq qasiyet-syrlaryn asha otyryp, onyng sheksiz baylyghyn kórsetu arqyly týrik tilining arab tilinen birde-bir kem emestigin dәleldeydi. Týrkilerding izgi qasiyetterin dәriptep, kýsheyip kele jatqan týrki úlysynyng bolashaghynyng zor ekendigin eskertedi. Bolashaq týrki tilinde ekendigin nasihattap, ózge últtardy týrki tilin ýirenuge shaqyrady. Jay ghana shaqyryp qoymay týrki halqynyng maqal-mәtelderi men frazeologizmderin, jyr-shumaqtary men naqyl sózderinin, etnonimderi men toponimderin jan-jaqty taldap, últtyng әdebiyeti men mәdeniyetin, izgilikke qúrylghan salt dәstýri men әdet-ghúryptaryn, ruhaniyaty men dýniyetanymyn tanytu arqyly týrkilerdi, týrki tilin sýigizuge úmtylady. Shyn mәninde «Diuandy» myng jasatqan da osy qasiyeti bolsa kerek.

«DIUANNYN» TABYLU TARIHYN BILEMIZ BE?

Stambúldyng Últtyq kitaphanasynda saqtauly túrghan, jәdigerding osy kýnge kelip jetken jalghyz ghana núsqasynyng tabylu tarihynyng ózi bir anyz. Ataqty Mysyrlyq tarihshy Bәdreddin Mahmúd ibn Ahmet ibn Músa (ó. Hijra 758 j.) ózining «Zamana aqyl-oyynyng aqyq-injuleri» atty enbeginde týrkilerding tili, túrmys-tirshiligi, rulyq tanbalyq belgileri jayynda túshymdy mәlimetterdi Qashqaridyng «Diuanynan» alghandyghyn aitsa, bauyry Shahabeddin Ahmetpen birigip jazghan «Shihaby tarihy» degen enbeginde de «Diuandy» paydalanghanyn kóremiz. Katib Cheleby «Kәshf-ýz-Zunun» atty enbeginde Qashqary «Diuanyna» arnayy toqtalsa, mәshhýr arab filology Jamaladdin ibn Muhanna Mahmúd Qashqariydi ózining ústazym dep ardaq tútatynyn jazady.
Mine, qanshama sýbeli enbekterding jazyluyna negiz bolyp, nebir tilshi, tarihshy ghúlamalardyng ózi auyzdarynyng suy qúryp maqtasa da, 1914 jylgha deyin Diuannyng birde-bir núsqasy tabylmaghan-dy. Áytse de, talaylardyng qoly jetpey, kózbenen bir kóruding ózi arman bolghan asyl múra Týrkiyanyng búrynghy ekonomika ministri Nafyz beyding kitap sórelerining birinde kóp kitaptyng biri retinde shang basyp jatqan bolatyn. Kýnderding birinde Nafyz bey jaqyndarynan bir әieldi shaqyryp alyp:
- Saghan bir kitap beremin. Jaqsylap saqta. Qaltang júqaryp qinalghan shaqta altyn aqshamen 30 liragha sat. Odan tómen berushi bolma, - dep tapsyrady. Kóp ótpesten-aq aqshagha zәru bolghan әlgi әiel kitap jaymasyndaghy Burhan bey degen saudagerdi tauyp, 30 liragha satatyndyghyn aitady. Áriyne «Diuan Lúghat» sekildi enbekti aqshamen baghalau әste mýmkin emes. Alayda asyldyng qadirin bilmeytinder ýshin bir eski kitapqa múnday bagha súrau aqymaqtyng ghana isi bolyp kórineri haq. Burhan bey múnday eski kitaptardyng qadirin bir bilse, solar biler degen oimen «Enjumen ilmiya» dep atalatyn ghalymdar kenesi kensesine alyp barady. Kitapty múqiyat qarap shyghu ýshin 1 apta múrsat súraghan kense qyzmetkeri, 1 aptadan song kitaptyng qúnyn 10 liragha baghalaydy. Burhan bey kitaptyng óziniki emes ekenin, iyesi 30 liradan tómen bermeuin tapsyrghanyn aitady. Álgi kisi: «Men 30 liragha bir kitaphana satyp alamyn, kitabyng ózine», - dep qaytaryp beredi. Mine, osy kezde ómir boyy jighan-tergenin kitap satyp alumen-aq tauysqan, kitapqúmar, izdenimpaz Ály Ámry Efendy әdettegisinshe jaymagha jana kitaptardyng týskenin bilmek bolyp Burhan beyding dýkenine bas súghady. Burhan bey: «Bir kitap bar, biraq iyesi 30 lira súrap otyr» - dep mәn jaydy tegis bayandap beredi. Kitapty qolyna alghan Ály Ámir esinen tanyp qala jazdaydy. Qolynda anau-mynau emes, týrki tilderining injui, talaylar bir kóruding ózin arman etken «Diuan Lúghat» qoy. Óz kózine ózi sener emes. Otyz emes, otyz myng lira da az búl kitapqa... Tez esin jinap, tanqalysyn sezdirip, saudagerdi esirtpeyin degen oimen:
- Tym shashyranqy eken. Betteri týgel me ózinin? Avtory da Qashqarly bireu eken. Jaraydy, ne bolsa da kitap qoy, «Enjýmen ilmiya» saghan 10 lira bergen eken, men 15 lira bereyin, - deydi ishki sezimin bildirgisi kelmey. Sebebi qaltasynda 15 lira ghana bar bolatyn.
- Meniki bolsa, quana-quana ústata salar edim. IYesi bir bayghús әiel. Alsanyz bir әielge jaqsylyq jasaghan bolasyz. Almasanyz ózine qaytaryp berem, - deydi Búrhan bey.
- Baghanadan solay demeysing be! Endi әngime basqa. Bayghús әielge kómektesu kerek. Jaraydy aldym men búl kitapty, - deydi. Alayda qaltasyndaghy 15 lirany ústatyp, qalghanyn keyin alyp kelip berem degenine saudager kónsin be! Asyldyng qadirin biler bireu kezdeysoq kirip qalyp, alyp kete me degen ýrey de qatty sastyrady. Aqyry saudagerding kiltin alyp, dýkendi syrtynan qúlyptap ýiine jýgiredi. Jolda «Darýlfununda» әdebiyet oqytushysy Faik Reshat úshyrasady. Dereu 20 lira qaryz súraydy. Faik Reshat qaltasynda 10 lira ghana bar ekenin, qalasa qalghanyn ýiden alyp kelip beretinin aitqanda quana kelise ketedi de, ózi dereu qayta Burhan beyding dýkenine oralady. Ály Ámirding myna qylyghyna tandanghan Burhan bey de kitaptyng qúndylyghyn sezip qoyghan-dy. 30 lirany ústatqanda ol da ýsteme aqy súraydy. Onyng qolyna 3 lira qystyrghan Ály Ámir ýiine qaray zyta jóneledi. Artyna qaray-qaray ketip barady. Búrhan bey ainyp qalyp kitapty qayta alyp qoya ma degen ýrey ýiine jetkenshe basylmaydy. Ýiine kelip kitapty paraqtap oqy bastaghannan-aq qanday asyl qazynagha qol jetkizgenin úghady. Keyin Ály Ámir «Diuannyn» qúndylyghy jayynda dostaryna bylaysha bayandaydy: «Búl jay ghana kitap emes, úly Týrkistan ólkesi! Tek Týrkistan emes-au, býkil jihan desek bolady. Týrkilik, týrki tili osy kitap arqyly mýldem basqa qyrynan tanylyp, jarqyraytyn bolady. Arab tili ýshin Sәiyibuyihin kitaby qanday bolsa, búl onyng týrki tilindegi bauyry. Osy kýnge deyin týrki tilinde dәl múnday kitap jazylmaghan. Búl kitaptyng shyn baghasy beriler bolsa, býkil әlemning qazynasyn jinasa da jetpek emes. Búl kitap pen hz. Jýsip payghambar arasynda bir úqsastyq kórem. Dostary Jýsipti bolmaytyn tiyn tebenge satqan joq pa edi? Keyin Jýsipti alyp baryp, Mysyrda óz salmaghynday jauhargha satqan-dy. Al men búl kitapty búdan birneshe ese auyr almas pen jaqútqa da aiyrbastamas edim... ».
«Diuan Lúghattyn» tabylghany jóninde habar qysqa uaqyttyng ishinde shartarapqa jayylyp ketedi. Ataqty Ziya Gókalp «Diuannyn» tabylghanyn estigende quanghannan Ály Ámirding ýiinen bir-aq shyghady. Alayda Diuandy kózining qarashyghynday qoryghan Ály Ámir: «Qazir kórsete almaymyn, bәlkim 2 aidan song kórsetuim mýmkin», - dep Gókalpty jolatpaydy. Kózimen bir kórudi qansha jalynyp súrasa da Ály kónbeydi. Amaly tausylghan Gókalp mәjilisten tanys deputattardy da aragha salyp kórip edi, múnysynan da týk shyqpaydy.
Aradan bir apta ótken song Ály Kilisli Mualim Ryfatty shaqyryp alyp, kitapty kórsetedi. Ary-beri paraqtap kórgen Ryfat bey: «Janab Allah jariyalanuyn nasip etsin», - deydi. Búl sóz Áliyge qatty únaydy. Ryfatqa kýn sayyn kelip, 2-3 saghat júmys jasap, kitaptyng sógilgen paraqtaryn rettep, jónge keltirudi úsynady. Ryfat búghan quana kelisedi. Eki ay boyy retke keltirip, paraqtaryn týgendegen Ryfat, aqyry kitap betterining týgel ekenin aityp, Áliyden sýiinshi súraydy. Áliyding quanghany sonsha, túryp jatqan ýiining jartysyn Ryfatqa úsynady. Ryfat odan bas tartyp, eng ýlken syidyng kitapty jariyalaugha rúqsat beru ekenin aitady. Áli: «Inshallah, ol kýn de keler», - dep qysqa qayyrady.
Mualim Ryfat pen Ziya Gókalp kitapty jariyalatudyng jolyn izdep, aqyry Áliyding eng jaqyn dosy, meselin qaytarmaydy-au dep Talat pashany (general) aragha salady. Jospar qúryp, ekeuin bir keshte auyzasharda kezdestiredi. Talat pasha Ály Ámirge:
- Qadirmendi ústaz! Sizding aldynyzda sóz sóileuge úyalamyn. Alayda rúqsat etseniz sizge aitar uәjim bar. Kitaptardyng da adamdar sekildi tabighy ómiri bolady. Búl kitap myndaghan jyl ómir sýre almaydy. Janartyp otyrmasa shirip joq bolady. Búryndary kitapty janartu ýshin onyng kóshirmesin jasaghan. Alayda múnyng auqymy tym tar, paydasy az. Adamzat órkeniyeti osy ýshin baspa әdisin oilap tapty. Baspa arqyly búl kitapty myn, on myn, tipti jýz myng etuge de bolady. Olay bolsa, rúqsat etiniz, bәrinen búryn múny bastyrayyq. Bas jaghyna sizding esiminizdi qoyyp, dýniyening tórt búryshyna taratayyq. Býkil әlem sizge qaryzdar bolsyn. Búl izgilikti isti bizge kóp kórmeniz! - deydi.
Generaldyng sózi kóniline jaghyp, riza bolghan Ály rúqsatyn beredi. Tek búl isti basynan sonyna deyin Ryfat atqarsyn jәne baspa isi bitkenge deyin kitap tek sonyng qolynda ghana bolsyn dep eki shart qoyady. Osylaysha týrki tili men mәdeniyetining mәngilik jәdigeri aragha 840 jyl salyp baryp baspagha jol tartty. Týrki halqynyng mýddesin jeke basynyng mýddesi men pendelik talaptarynan joghary qoyghan týrkishil, jankeshti azamattardyng arqasynda joq bolyp ketuden osylaysha aman qalghan-dy.

«DIUAN» QAY TILDERGE AUDARYLGhAN?

«Diuannyn» eng alghashqy audarmasy Mualim Ryfattyng qolymen 22 dәpterde týrik tilinde jasalghan bolatyn. Alayda I dýniyejýzilik soghys, artynsha elde oryn alghan sayasy túraqsyzdyqtar men azamat soghysy saldarynan audarma jariyalanbay qalady. Búdan bólek Abdullah Atyf Týzýner jәne Abdullah Sabry Karter de týrik tiline audaryp shyqqan-dy. Alayda búlardyng eshbiri jariyalanbaydy. Barlyghy da qoljazba kýiinde әli kýnge Týrkiyanyng kitaphanalarynda saqtauly.
Atatýrikting basshylyghymen 1932 jyldyng 26 qyrkýieginde Dolmabahche sarayynda úiymdastyrylghan I Týrik tili qúryltayynda enbekti audaru isi qaytadan Mualim Ryfatqa jýkteledi. Ekinshi ret qayta audaryp shyqqan Ryfat, baspadan shygharu ýshin Týrik tili qoghamynyng bas hatshysy Nejmy Dilmen jәne Besim Atalaymen Dolmabahche sarayynda kezdesedi. Alayda kelissóz sәtsiz ayaqtalyp, taghy da jariyalanbay qalady. 1937 jyldyng ayaghynda Nejmy Dilmenning qolqalauymen audarma isin Besim Atalay óz moynyna alady jәne 1940-41 jyldary eng alghash týrik tilindegi audarmasy jaryq kóredi. Búl audarma úzaq jyldar boyy kóptegen enbekterding jaryq kóruine arqau bolyp qana qoymay basqa tilderdegi audarmalaryna da negiz bolady.
Ózbekstan ghylym akademiyasy baspasynan 1960-63 jyldary «Týrky sózlәr Divani» degen atpen 3 tomdyghy jaryq kóredi. Audaryp baspagha dayyndghan Salih Mutallibov. Eskertkishting indeks sózdigin әzirlegen Gany Abdurrahmanov pen Salih Mutallibov 1967 jyly 4-shi tom retinde jariyalaydy.
1955 jyly aghayyndy Múhammed Peyzy men Áhmet Ziyai, 1963-66 jyldary Sayrany enbekti qazirgi úighyr tiline audaryp shyqsa da, Shyghys Týrkistandaghy sayasy túraqsyzdyq saldarynan jariyalanbaydy. Aqyry 1978 jyly úighyr jәne qytay tilderine audaryluy jóninde mәsele resmy kýn tәrtibine qoyylady. Shynjang úighyr avtonomiyalyq oblysy Ghylym akademisy janynan qúrylghan kenes mýsheleri tarapynan audarylyp, 1981-84 jyldar aralyghynda baspadan jaryq kóredi. 2002 jyly osy enbekting negizinde qytay tilindegi audarmasy jasalady.
1982-85 jyldary arasynda aghylshyn tiline audarylyp, Garvard uniyversiytetinde «Mahmud al-Kashgari Compendium of Turkic Dialects (Diwan Lugat at-Turk)» degen atpen jaryq kóredi.
Jәdigerdi túnghysh ret qazaq tilinde sóiletip, baspagha dayyndaghan Asqar Egeubaev boldy. 1997 jyly 1-2 tomdaryn, 1998 jyly 3-tomyn «Týrik Sózdigi» degen atpen jariyalaghan bolatyn.
Sonday-aq 2004 jyly professor Hýseyin Dýzgýn 1 tomdyq etip parsy tiline, Ramiz Esker 2006 jyly әzirbayjan tiline audaryp bastyrdy.
Kórip otyrghanymyzday týrik, qazaq, úighyr, ózbek, әzirbayjan, qytay, aghylshyn jәne parsy tilderine audarylyp jariyalanghan «Diuan Lúghat-iyt-týriktin» audarmalary myndaghan kandidattyq jәne doktorlyq dissertasiyalar men irgeli zertteu enbekterine әli kýnge arqau etilip keledi..

«DIUANNYN» SÓZDIK QORY QANShA?

«Diuannyn» abyroyyn asyryp, Qashqariyding mereyin ýstem etken nәrse ol - әriyne, osydan myng jyl búrynghy týrki taypalary tilining sózdik qoryn jinaqtap, mysaldarymen qosa berui. Osy kýnge deyin Qashqary sózdigine jasalghan statistikalyq taldaulardyng nәtiyjesinde birizdilik bayqalmaydy. K. Brok­kelimannyng «Mıttelturkischer Wortshats nach Mahmut al-Kashgaris Dıvan Lugat at-Turk» atty enbeginde 7993 sóz oryn alsa, Besim Atalaydyng Indeks sózdigindegi sózderding sany 8783. Abdurrahmenov pen Mutallibovtyng indeksinde 9222 sóz berilse, Vefa Nalbanttyng týzgen sózdiginde 8624 sóz reesterge alynghan. Statistikadaghy búl әrtýrlilikting sebebi key zertteushilerding «Diuandaghy» reester sózdermen qosa mysaldar da berilgen key sózderdi de jeke sóz retinde alghandyghymen týsindiruge bolady.
Diuanda jalpy týrkilik sózdermen qatar oghyz, qypshaq, qyrghyz, yaghma, úighyr sekildi taypalardyng ózderine ghana tәn sózder jәne belgili bir aimaqta ghana qoldanylatyn dialekt sózder de qamtylghan. Sonday-aq antroponimderge, etnonimder men toponimderge de arnayy toqtalyp, olar jayynda jan-jaqty mәlimetter keltirui «Diuangha» jay bir sózdik qana emes, ensiklopediyalyq ta reng beredi. Yaghny «Diuandy» «týrki halyqtarynyng ensiklopediyalyq anyqtamalyghy» deuge de bolady. Osylaysha «Diuan Lúghattyn» sózdik qory týrkilerding tek tilin ghana emes, ruhany jәne materialdyq mәdeniyetining tarihy qyrlaryn da ashyp beredi. Sózderge kóz jiberip zerdelegen әrbir kisi týrkilerding otbasy úghymy men tuysqandyq qarym-qatynastary, eski jәne jana nanym-senimderi, qoghamdyq jәne memlekettik qúrylymdary, ekonomikalyq túrmys-tirshilikteri men salt-dәstýrleri, últtyq qolóneri, tagham týrleri, qaru-jaraqtary sekildi san-aluan erekshelikteri jayynda tendessiz maghlúmattargha qanyghary sózsiz.

QAShQARIYDING GhAJAYYP KARTASYN KÓRDINIZ BE?

«Diuannyn» negizgi erekshelikterining biri retinde enbekting 23-24 betterinde oryn alghan әlemning kartasyn atap ótuge bolady. Búl bir týrki azamatynyng qolymen syzylghan әlemning túnghysh kartasy. Álbette osydan 1000 jyl búrynghy sharttardaghy jaghrapiya ghylymynyng mýmkindigi túrghysynan bagha berer bolsaq, óte joghary dengeyde әzirlengen.
Kartanyng bir týrikting qolynan shyqqandyghynyng aighaghy retinde myna nәrselerdi aitugha bolady: Eng әueli týrik qaghandarynyng mekeni bolghan Balasaghún shaharyn jerding kindigi etip alyp, qalghan sharlar men eldi mekenderdi osy qalanyng ynghayyna qaray ornalastyrylghan jәne baghyttar Orhon jazbalaryndaghyday ejelgi týrki dәstýri boyynsha anyqtalghan. Týrkiler mekendegen aimaqtardaghy shaharlar men eldi mekender, taular men ózender, kólder men tenizder býge-shýgesine deyin anyq kórsetiledi. Sonday-aq týrkiler mekendegen aimaqtardy belgileude óte az qatege jol berilui kartanyng bir týrkining qolynan shyqqandyghynyng dәleli deuge bolady.
Sonau Rúmnan Mashyngha deyingi týrki taypalary meken etken jerlerdi qaghaz betine bederlep shyqqan ghalym, olardyng әrqaysysyna sipattama beredi. Olardyng jer kólemi, qay aralyqtardy mekendeytini, tili, geografiyalyq erekshelikter jayynda sóz etedi. Osylardyng barlyghy anyq kórinu ýshin jerding pishini tәrizdes etip dóngelek shenber ishine ornalastyrghanyn aitady. Mine, búl Kopernikten 5 ghasyr búryn-aq jerding shar tәrizdes dóngelek ekendigi týrkiler ýshin janalyq bolmaghanyn, múny jaqsy bilgendigin kórsetedi.
Qashqariyding búl kartasy Japoniyany әlemdik karta betine týsirgen әlemdegi túnghysh karta boluymen de erekshelenedi. Ghalym Japoniyany «Jabarka» degen ataumen shyghystaghy bir aral retinde kórsetken. Japoniya әlemdik karta betine Qashqary kartasynan attay 400 jyl ótken song ghana baryp týsken-di.

NE TÝIDIK?

Sóz sonynda aitarymyz, týrki tilining tarihy dәuirlerining qay-qaysysyn bolmasyn zertteu nysanyna alyp, belgili bir dәuirding tili jayynda pikir aitqysy kelgen kez kelgen zertteushining Qashqarigha soqpay ainalyp ótui mýmkin emes. Árbir pikirin «Diuan Lúghat» arqyly dәiektep quattaugha tyrysady. Sondyqtan da til tarihyna qatysty jasalghan әrbir zertteude mindetti týrde Qashqaridyng esimin kezdestiremiz. Sebebi Qashqary týrkitanu ghylymynyng negizin qalaushy, týrki әlemining eng alghashqy filology. Arab tilining mysy basyp, dәureni jýrip túrghan shaqta týrki tili, mәdeniyeti, tynys-tirshiligi, ruhany qúndylyqtary jóninde sol arab tilinde enbek jazyp qana qoymay, arab mәdeniyetining oshaghy Baghdat qalasyna baryp, haliyfqa tartu etui Qashqariyding týrkilikti nasihattaushy úly missioner ekendigin kórsetedi. Ol týrik tilin tek arabtargha ghana emes, býkil ózge últ ókilderine ýiretudi, tanytudy, tipti sýigizudi kókseydi. Týrik tilining arab tilinen birde-bir kem týspeytinin, týrkilerding de jer betindegi halyqtardyng eng bir tektisi, tәnir sýier jaqsy qasiyetterge toly úly halyq ekendigin dәleldeuge tyrysady. Qashqary - býkil týrki tildes halyqtardyng ortaq atasy, al «Diuan» - týrki tili men әdebiyeti, mәdeniyeti men ruhaniyatynyng sarqylmas qaynarkózi. Qashqary «Diuanymen» 1000 jasady jәne týrkilik úghymy jer betinen joyylyp ketpeyinshe, búl ekeui, Alla jazsa, myndaghan jyldar әli de jasay bermek!

Qúrmanghazy SADYQBEKOV,
filologiya ghylymdarynyng kandidaty,
Sýleyman Demiyrel uniyversiyteti
«Týrkitanu» kafedrasynyng mengerushisi

"Týrkistan" gazeti