«Oralman» úghymy men qoghamdyq fenomeni - elimizde Qazaqstannyng tәuelsizdigimen birge payda bolghan zandy qúbylys. Óitkeni qazaq halqynyng qúramdas bólikterining kórshiles úly elderding territoriyalarynda bólinip qaluy jәne әlemning kóptegen elderine taryday shashyrap ketui, kezindegi tarihy sayasy jәne әleumettik sebepterding saldary edi. Sondyqtan olardyng Qazaqstan tәuelsizdigin alghan kezde tarihy Otanyna qayta oraluy jәne orala berui zandylyq. Alayda belgili bir zandylyqty sanaly týrde qabyldau kezkelgen sayasatkerding qolynan kele bermeydi.

«Oralman» úghymy men qoghamdyq fenomeni - elimizde Qazaqstannyng tәuelsizdigimen birge payda bolghan zandy qúbylys. Óitkeni qazaq halqynyng qúramdas bólikterining kórshiles úly elderding territoriyalarynda bólinip qaluy jәne әlemning kóptegen elderine taryday shashyrap ketui, kezindegi tarihy sayasy jәne әleumettik sebepterding saldary edi. Sondyqtan olardyng Qazaqstan tәuelsizdigin alghan kezde tarihy Otanyna qayta oraluy jәne orala berui zandylyq. Alayda belgili bir zandylyqty sanaly týrde qabyldau kezkelgen sayasatkerding qolynan kele bermeydi.

Mine, osy túrghydan alyp qaraytyn bolsaq, Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng el tәuelsizdigining alghashqy jylynan bastap qoldanghan oralmandardy qabyldau sayasatynyng kóregendikpen jasalghan, strategiyalyq manyzy zor keremet sayasat ekendigin onyng býgingi tandaghy qomaqty nәtiyjesinen kóruge bolady. Elbasynyng búl sayasatyn óz halqynyng tarihy men bolashaq taghdyryna zor jauapkershilikpen qarauynyng is jýzindegi kórinisi dep sanaymyn.
Elimizde tәuelsizdikting alghashqy jylynan bastap, Elbasynyng oralman sayasatyn jýzege asyratyn әr dәrejeli atqarushy mekemeler qúrylyp, kóptegen ýkimet qaulylary, zan-erejeler jәne josparlar qabyldanyp, jýzege asyryldy. Sonyng nәtiyjesinde 2010 jylgha deyin tórtkýl dýniyeden 1 milliongha juyq etnikalyq qazaq Otangha oraldy.
Qazaqstandaghy kóshi-qonnyng jiyrma jyldyq tәjiriybesi men qazirgi súranysyna oray jasalghan «Halyqtyng Kóshi-qony turaly Zany» Elbasynyng qol qongymen 2011 jyly 22 shilde kýni jariyalandy.
Osy zannyng 1-tarauynyng 1-babynda oralmandargha anyqtama berilgen. Onda: «Oralman - tarihy Otanynda túraqty túru maqsatynda Qazaqstan Respublikasyna kelgen jәne osy zanda belgilengen tәrtippen tiyisti mәrtebe alghan, Qazaqstan Respublikasy egemendik alghan kezde odan tys jerde túraqty túrghan etnikalyq qazaq jәne onyng Qazaqstan Respublikasy egemendik alghannan keyin odan tys jerde tughan jәne túraqty túrghan últy qazaq balalary» - dep anyqtaghan. Sonday-aq búl zanda oralmandargha beriletin mәrtebe, kórsetiletin kómekter jәne olardyng Otan aldyndaghy boryshtary da anyq belgilengen. Demek, oralmandardyng Qazaqstan qoghamyndaghy belgili bir әleumettik jik - sosloviya retinde qalyptasqandyghyn osydan kóruge bolady. Búnyng ózi de Elbasynyng әu bastan qoldanghan saliqaly sayasatynyng zandyq nәtiyjesi bolyp tabylady.
Songhy kezde oralmandar jóninde negizsiz aiyptaular aitylyp, Elbasynyng osynau saliqaly sayasatyn atqarudy azaytyp bara jatqan tendensiya bayqalady. Búny men Elbasynyng eng keremet sayasatynyng manyzdylyghy men jiyrma jyldan bergi qomaqty nәtiyjesin dúrys týsinbeu nemese ony әdeyi mansúqtau dep esepteymin.
Búl arada oralmandar Otangha ne әkeldi degen saualdy Elbasynyng oralman sayasatynyng nәtiyjesi qanday boldy degen súraqpen baylanystyryp qaraghan dúrys siyaqty. Óitkeni tәuelsizdikten bergi barlyq jetistikterimizdi túnghysh Preziydentimiz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng saliqaly sayasatynan bóle qaraugha bolmaydy. Ásirese, oralman sayasaty ol kisining keremet iydeyasy retinde әlem qazaqtary qabyldaghan jәne býkil ýmitin ýkilegeni de - Elbasy jәne onyng oralmandar sayasaty.
Olay bolsa, Elbasynyng oralman sayasaty­nyng qanday qomaqty nәtiyjeler bergendigin qorytyndylap kóreyik:
Egemendiktin, eldikting basty kórinisi - otarlyq zamanda «otyrghan jerimen birge» ózge elge bodan bolghan nemese otbasy oirandalyp, jat elge jansaughalap ketken halyqtyng basyn qosyp, últty qayta birtútastandyru desek, búl proses Qazaqstan tәuelsizdik alghan alghashqy jyldan bastaldy, qazir de bayau bolsa da elimizde últtyq birtútastanu prosesi jýrip jatqany aqiqat. Búl últymyzdy biregeylendiretin tamasha damu baghyty bolyp tabylady.
Halqymyz «Elge el qosylsa - qút» dep sanaydy, Konstitusiyamyzda da elimizding «eng qymbat qazynasy - adam jәne adamnyng ómiri» ekendigi anyq jazylghan. Endeshe, tәuelsizdikting arqasynda Elbasynyng oralman sayasatynyng nәtiyjesinde elge millionday qandastarymyzdyng kelip qosyluy - bagha jetpes baylyq emes pe?! Búl Otangha qosylghan adam resurstary ghana emes, sonymen qatar elimizge qúiylyp jatqan mәdeni, ruhani, ghylymiy-tehnikalyq jәne ekonomikalyq baylyq búlaqtary bolyp tabylady. Óitkeni oralmandar Otangha shettegi qazaqtyng aqyl-parasatyn, bilim-biliktiligin jәne kýsh-quat resurstarymen qosa, ózderi ómir sýrgen elderding keybir ozyq mәdeniyeti men jana tehnologiyasyn da ala keldi.
Osynday qazyna búlaqtarynyng elge kelip qúiyluy, otandyq úly mәdeny aidyn kóldi tolyqtyryp, tolqyndatyp dengeyin kótere týsti. Olay deytinimiz, qazaqtyng qaymaghy búzylmaghan shúrayly tili men baghaly әdeby shygharmalary; dәstýrli túrmys salt-sanasy, últtyq ruhy men dili (mentaliyteti); últtyq qolónerding әr týrli ýlgileri men halqymyzdyng úmyt bop bara jatqan әn men biyleri otandyq mәdeniyetimizge qosylyp, últtyq ruhany baylyghymyzdy molaytyp, dengeyin biyiktete týsti.
Qazaq mәdeniyeti qayda jaratylsyn, qayda saqtalsyn bәribir últtyq mәdeniyetimizding qúramdas bóligi bolyp tabylady. Sondyqtan әlemdegi qazaq mәdeniyetining úly Otanda toghysuy tek qana jalpy últtyq mәdeniyetimizdi tolyqtyryp, damyta týsui zandylyq. Kerisinshe, jat elding tozyq mәdeniyetterining elimizge sinip kirui últtyq mәdeniyetimizdi әlsiretedi, halqymyzdyng berekesin ketiredi, onyng kórinisteri qazir aiqyn bayqala bastady. Sondyqtan shet el mәdeniyetin qabyldauda asa ýlken talghampazdyq qajet bizge.
Al oralmandarmen otandyq ýlken mәdeniyetke qosylyp jatqan búlaqtardyng jalpy últtyq mәdeniyetimizding damuyna qanday әseri boldy degen súraqqa da túshymdy jauap beruge negizimiz bar. «Mәdeniyetti az adamdar jaratady, kóp adamdar oghan elikteydi» degen eken bir ghúlama. Oralmandar arasynan shyqqan jeke mәdeni, ghylymy túlghalar arqyly otandyq mәdeniyetimizding mazmúny ba-yyp, dengeyi óse týsude.
Endi sózimizge mysaldar keltireyik. Ádebiyet arnasyn aitar bolsaq, songhy jyldary shet elderdegi qandas qalamgerlerding týrli kórkem shygharmalary otandyq basylymdardan kóptep jaryq kórude. Solardyng ishinde úly aqyn Tanjaryq Joldyúlynyng eki tomdyq «Shygharmalary» men qaysar jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng alty tomdyq «Qylmys» romanynyng elde jaryq kóruimen otandyq kórkem әdebiyetke «týrme әdebiyeti» degen úghym men mazmúndar qosyldy.
Al әn men by óneri salasyna Mayra Múhamedqyzy men Shúghyla Saparghaliqyzy jәne basqa da ónerpazdardyng kelip qosyluymen últymyzdyng zamanauy әn-by dengeyi jana bir beleske kóterildi. Sonday-aq últtyq dәstýrli by ónerining jauhary bolyp sanalatyn «Qara jorgha» bii de elimizde qoghamdyq qúbylysqa ainaldy. Óitkeni «Qara jorghadan» tógilgen últtyq ruh pen әsem gimnastikalyq yrghaq ýlken-kishige birdey únady.
Sport óneri boyynsha aitar bolsaq, Mústafa Óztýrikting Otangha oraluymen elimizde bastalghan shyghystyng taekvondo sport óneri qazir resmy týrde bir mektep bolyp qalyptasty, Jәmaly Dihanúly shyghystyng gunfu ónerin elimizge tanytty. Al Baqyt Sәrsekbaev pen Qanat Islamúly jәne basqa da azamattar otandyq boks sportynyng dengeyin biyikten kórsetip keledi.
Bilim jәne ghylym salasyna qosylghan joghary bilikti pedagog ghalymdardyng ózi bir tóbe. Gumanitarlyq bilim, ghylym salasyndaghylardy aitar bolsaq, kәsipker ghalym Talghat Mamyrúly qoghamdyq súranysqa oray, 2007 jyly óz qarajatymen Halyqaralyq qazaq-qytay til akademiyasy kolledjin ashyp, «Audarma isi», «Turizm», «Tigin óndirisi jәne kiyimdi modelideu», «Eki shet tili» (qytay jәne aghylshyn), «Is qaghazdardy jýrgizu jәne múraghattanu», «Kiyim dizayny» siyaqty mamandyqtar boyynsha kәsiby tehnikalyq mamandardy dayyndap keledi. Búl gumanitarlyq bilim beru men kәsiptik-tehnikalyq bilim berudi úshtastyrghan alghashqy oqu oryn bolyp tabylady.
Otandyq tarih ghylymyna siyrek mamandar sanalatyn ghalymdar shoghyry keldi. Olar Shyghystyng eski qoljazbalaryn týpnúsqadan tikeley oqyp paydalana alatyn tarihshy lingvist mamandar retinde, ghylym men bilim salasynda kýrdeli ghylymy taqyryptardy zertteumen shúghyldanyp keledi. Búl arada atap aitugha túratyn bir jayt - osy ghalymdardyng Otangha oraluymen basqa últ ókilderining Qazaqstanda shyghystyng eski jazbalaryn oqu men zertteudi monopoliyalauy birjolata ayaqtaldy. Sonymen qatar osy ghalymdardyng belsendi qatysuymen Elbasynyng tikeley bastamasymen jasalghan «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy ayasynda, shyghystyng eski til jazbalaryndaghy qazaq jәne Qazaqstan tarihyna qatysty qúndy derekter qazaq tilinde sóilep, ghylymy ainalymgha qosyldy. Sonday-aq olar qazaq tarihynyng kóptegen aqtandaqtaryn tolyqtyratyn sýbeli ghylymy enbekter úsynyp, tәuelsiz elimizde jana tarihy kózqarastyng qalyptasuyna ýlken ýles qosyp keledi.
Jaratylystanu ghylymy salasyna da joghary dengeydegi tehnika jәne biologiya ghalymdarynyng doktorlary kelip qosyldy. Mysaly, Sheyh-Ály Dәulet Múqametjanúly (Tynyshbaev), Maghash Ayathanúly, Bolathan Ziyadanúly, fizikter Baqyt Duambek, Oqas Qúrmanúly siyaqty ghalymdardyng keluimen de otandyq jaratylystanu ghylymdary salasynda últtyq mamandardyng ghylymy zertteu әleueti arta týsti.
Medisinalyq emdeu salasyna birneshe jýzdegen bilikti dәriger mamandar Otangha oraldy. Olardyng qatarynda medisina ghylymdarynyng doktory, professor Saghyndyq IYgisinov qatarly belgili mamandar bar. Olar óz qarajattarymen emdeu ortalyqtaryn ashyp, shyghystyq igloterapiya jәne batystyq jana tehnologiyany qoldanu arqyly halyqqa qaltqysyz qyzmet kórsetip, júrttyng alghysyna bólenip otyrghany aitylyp ta, jazylyp ta jýrgenin bilemiz.
Otandyq óndiris salasy da oralmandardyng ashqan kәsiporyndarymen kóbeyip, damyp keledi. Qazirgi tanda shaghyn jәne orta biznes salasynda birneshe jýzdegen oralmandar ashqan jeke kәsiporyndar tabysty júmys jasauda. Olardyng kәsiporyndarynda onnan bast­ap, eki jýzden asa adam júmys isteude. Demek, qazirgi tanda oralman kәsipkerlerden memleket qazynasyna túraqty týrde salyq tapsyrushylar shoghyry qalyptasty. Solardyng ishinen myna kәsipkerler atap aitugha túrady: Qayrat Bodauhanúly («Asar» JShS diyrektory), Shaghanbek Qanjarbayúly («Shymkent-KAShMIYR» JShS diyrektory), Farida Merhamiytqyzy («Erke-Núr» JShS diyrektory), Tóleubay Nygharbayúly («NAH» JShS diyrektory), Asqar Jakulin («Asay» JShS diyrektory), Sabyrjan Múqamethanúly («Alatau-Avtospes-tehnika» JShS diyrektory), Qambar Ájiqadyrúly («Óz-Jer» JShS diyrektory), Raqash Amanjolov («RBC GROUP BUILDING» JShS diyrektory), Bahargýl Tólegenqyzy («Ádem-ay PLUS» diyrektory), Duman Halmet («Marqatay» JShS diyrektory), Azat Kәrimúly («KAHAN» JShS diyrektory).
Mine, búl faktilerden Elbasynyng tәuelsizdikting alghashqy jylynan bas­tap kóregendikpen qoldanghan oralman sayasatynyng dúrystyghyn jәne onyng óte nәtiyjeli bolghandyghyn kóremiz. Sonday-aq Otangha oralghan qandastarymyzdyng Qazaqstan qoghamynyng damuyna aitarlyqtay ýles qosyp otyrghanyna da kóz jetkizemiz.
Eger biz Elbasynyng oralman sayasaty dúrys ta nәtiyjeli sayasat bolghanyn moyyndaytyn bolsaq, onda búl sayasatty dәiekti týrde jalghastyrugha, damytugha jәne ony joghary sapagha kóteruge tiyispiz.
Ol ýshin respublikalyq Kóshi-qon sayasatyn atqaratyn mekemeni qayta jasaqtau óte qajet. Naqtylap aitqanda, respublikamyzda derbes júmys jýrgizetin, Preziydentke tóte qaraytyn Kóshi-qon komiyteti qúryluy kerek. Sonymen qatar, qoldanystaghy zandardaghy etnikalyq qazaqtardyng Otangha oraluyna, túraqty tirkeluine, azamattyq aluyna kedergi keltiretin tústaryn rettep, elim dep kelip jatqan etnikalyq qazaqtardyng Otangha ornyghuyna qolayly jaghday jasau kerek dep sanaymyn. Sonda ghana Elbasynyng saliqaly oralman sayasaty oidaghyday jalghasyn tabady, nәtiyjesin kórsetedi. Eng manyzdysy sol arqyly halqymyzdyng birtútastanuy men biregeylenu prosesi óz jalghasyn tauyp, últymyzdyng sany men sapasy kóteriledi. El ishining birtútastanuy - memlekettiliktin, tәuelsizdikting kepili, sonday-aq ol qoghamdyq damu men órkendeuding de negizi bolyp tabylady. Mine, osy túrghydan Elbasynyng oralmandar sayasatyn týsinu kerek jәne ony búljytpay atqaruymyz kerek.

Nәbijan MÚQAMETHANÚLY,
tarih ghylymdarynyng doktory

"Týrkistan" gazeti