Senbi, 23 Qarasha 2024
2442 0 pikir 23 Mamyr, 2022 saghat 14:15

Nyghmatulin dinastiyasy qúlady ma?

Nyghmatulin degen familiyany estise kópshilik Parlament minberindegi deputattardy «quyryp otyrghan» sheneunikti elestetedi. Ol zandy da. Úzaq jyldar boyy Núrlan Nyghmatulin Parlament mәjilisining tóraghasy lauazymyn iyemdenip keldi. «Qasiretti qantar» oqighasynan keyin elimizde sayasy ózgerister bastaldy. Búrynghy biyik qyzmet, bylghary kresloda otyrghan talay sheneunik qyzmetinen alyndy, óz erkimen ketti, keybiri ústaldy, temir torgha qamaldy. Qyzmetinen ketkenderding arasynda Núrlan Nyghmatulin de bar.

Aqpannyng alghashqy kýninde Nyghmatulin óz erkimen qyzmetinen ketetinin aitty. Ol Mәjilis tóraghasy qyzmetinde on jylgha juyq júmys atqarghan, salmaghy basym sayasatkerding biri bolatyn. «Úzaq jyldar boyy týrli sayasy qyzmet atqarghan sәtte, men memleket basshysynyng qoldauyn sezinip keldim. Dauys berushilerge erekshe alghys aitqym keledi, olar osynsha jyl boyy Parlamentte óz mýddelerin bizge tapsyryp, senim artty. Sonymen birge barlyq deputattargha, barlyq ýsh shaqyrylymdaghy deputattar ókilderine shyn jýrekten alghys bildirgim keledi», dedi ol. Sóz arasynda ol preziydentpen qosa, Nazarbaevqa da alghys aita ketudi jón sanady. Naqtyraq aitsaq bylay dedi:

«Ár zang el damuyna yqpal etetin sonday bir óte qyzu tartysqa toly manyzdy, jauapkershiligi mol jyldar boldy. Býgin men eng aldymen alghys sózin Elbasymyz, Nur Otan partiyasynyng negizin qalaushy Núrsúltan Nazarbaevqa jәne qazirgi memleket basshysy men partiyanyng tórghasy Qasym-Jomart Kemelúlyna bildirgim keledi, olar maghan senim artqany ýshin kóp alghys»,-  dedi eks Mәjilis tóraghasy.

Nyghmatulinge qatysty artynsha san týrli aqparat shyqty. Mamyr aiynyng ortasynda Núrlan Nyghmatulin elden ketti degen aqparat payda boldy. Alayda artynsha Núrlan Nyghmatulinning Núr-Súltan qalasyndaghy sauda ýilerining birinde, kinoteatrgha kelgen viydeosy jariyalandy. Ol kinoteatrgha kirer aldynda telegram arnalardyng birine kishigirim pikir bildirip, «elden ketuge sebep joqtyghyn, endigi uaqytyn nemereleri men otbasy janynda ótkizetinin» aitqan bolatyn.

Alayda nauryz janalyqqa toly boldy. Atyshuly Qayrat Satybaldy ústalyp, tergeuge qamaldy. Ol Nazarbaev әuletine jaqyndardyng biri jәne eldegi teris diny baghyttyng beyresmy kósemi sanalady degen de aqparattar bar. Artynsha Qayrat Satybaldynyng júbayy men Qayrat Boranbaev ta ústaldy. Boranbaev Núrsúltan Nazarbaevtyng búrynghy qúdasy. Osy aqparattardan keyin Núrlan Nyghmatulin elden ketti degen aqparat taghy shyqty. Búl joly naqty derektermen. Núrlan Nyghmatuliyn nauryz aiynyng sonynda Atyrau qalasyna jeke úshaghymen úshyp baryp, artynsha Ázerbayjan astanasy Bkkuge attandy degen mәlimet tarady. Ol Comlux kompaniyasynyng bortyna otyryp, Bakuge úshqan delinedi. «Osylaysha Núrlan Nyghmatulin Ázerbayjan arqyly ózge elge ketui mýmkin jәne Atyraugha úshu tek iz suytu әdisi» degen jandar da boldy. Nyghmatulinder әuletine jeke úshaqtyng tiyesili ekenin eskersek, bәri de mýmkin.

Nyghmatulinder әuleti demekshi. Núrlan Nyghmatulinnen bólek Erlan Nyghmatulin de el auzynda jýrgen adam. Ótken jyly Qazaqstannyng eng bedeldi kәsipkerlerining ishinde Forbs reytingi boyynsha 32 oryndy iyemdengen ol, «Saryarqa Nan ​​Qaraghandy» JShS, «Balqash Nan» JShS, «Pulis» JShS (bólshek sauda, qonaq ýy biznesi, qalaaralyq jolaushylar tasymaly), «Órken Media» JShS jәne «Trend Capital» JShS naubayhanalarynyng jalghyz qúryltayshysy bolyp tabylady.

Ózge eki túlghamen birge «YDD Corporation» JShS Qaraghandy ​​ferroqorytpa zauytyna iyelik etedi. Ol «Qarajyra» kómir óndirushi AQ aksioneri, David Kemertelidzemen birge «Qaz Carbon» JShS-ning iyesi. Búl kәsipten bólek ózge de biznes týrlerine ie ekeni aitylyp jýr.

Atadan baylyq, әkeden miras qalmaghan song (KSRO zamanynda jeke kәsipke tyiym salyndy), múnday asqan baylyqty, sansyz kәsip ornyn qalay ashqany, qalay qol jetkizgeni kópshilikke kýmәndi.

Núrlan Nyghmatuliyning úly Núrjan Núrlanovonay-ospaq adam emes. Ol osyghan deyin«QazMúnayGaz-Aero» kompaniyasynyng bas diyrektory qyzmetin atqarghan edi, al kýni keshe ghana onyng qyzmetten ketip, ornyna Ilidar Shamsutdinov esimdi azamattyng kelgeni jayly aqparat tarady. Osylaysha әkesi tóraghalyqtan ketken Núrjan diyrektorlyqtan ketti.

Nyghmatulinderge qatysty pikir kóp. Biri Núrlandy tisqaqqan sayasatker sanap, «onyng sayasy ambisiyasy orasan edi» dese, ekinshisi eski biylikting jarqyn ókili deydi. Alayda bir qyzyghy qyzmetten ketken Nyghmatulinderge qatysty qoghamdy eleng etkizer qanday da bir aqparat әli shyqpady. Qantardan keyin biylikten ketken sayasatkerding sonynan sóz ben antikor eretinin kóz kórgen qogham, búl jaytqa tanyrqap otyr...

Maqsút Samatúly

Derekkózi: adyrna.kz

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1474
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5450