Merilin Monro, Freddy Merkiuri, Maykl Djekson, Uitny Hiuston - әr kezde ómir sýrse de osy esimderdi ortaqtastyratyn bir nәrse bar, ol -  júldyzdyq ómirleri men ólimderi. Ataq-danqy әlemdi bir emes, birneshe jyldar uysynda ústaghan osy túlghalardy qansha jerden «júldyz auruymen auyrghan emes» dep aqtasanyz da, olardyng mezgilsiz ólimine júldyzdy ómirding qatysy baryn joqqa shyghara almaysyz. Jә, bes kýndik myna jalghanda kim mәngilik dersiz, biraq bizding aitpaghymyz basqa. Bizdi ýreylendiretini - býgingi qoghamnyng jappay júldyz bolugha degen úmtylysy.

Merilin Monro, Freddy Merkiuri, Maykl Djekson, Uitny Hiuston - әr kezde ómir sýrse de osy esimderdi ortaqtastyratyn bir nәrse bar, ol -  júldyzdyq ómirleri men ólimderi. Ataq-danqy әlemdi bir emes, birneshe jyldar uysynda ústaghan osy túlghalardy qansha jerden «júldyz auruymen auyrghan emes» dep aqtasanyz da, olardyng mezgilsiz ólimine júldyzdy ómirding qatysy baryn joqqa shyghara almaysyz. Jә, bes kýndik myna jalghanda kim mәngilik dersiz, biraq bizding aitpaghymyz basqa. Bizdi ýreylendiretini - býgingi qoghamnyng jappay júldyz bolugha degen úmtylysy.

Eng qyzyghy sol: jalt-júlt etken ómirge tek jastar ghana emes, enbektegen sәbiyden enkeygen qariyagha deyin qúshtar. Sanaly ghúmyryn ónerge arnap, aq tisi sahnada sarghayghan ónerpazdardy búl topqa qosu qatelik, biz búl jerde qartayghanda «óner shygharghandar» jayly aitsaq. Biyl «Euroviydeniyede» eldi auzyna qaratqan - «Buranovo әjeleri». Bәlkim, olar  «men júldyzbyn» dep shalqaqtap jýrmegen de shyghar, biraq mәsele olardyng sahnagha shyghugha, tanylugha, el aldynda jýruge úmtylghandyghynda bolyp túr ghoy. Ádette balanyng orny - ýi, baqsha, mektep, ata-anasynyng qasy, oghan berilgen eng ýlken syilyq - balalyq. Áriyne, «óner - jastan», al ónerlini eshkim ýide qamap qoigha qaqysy joq. Degenmen bala bitkenning barlyghyn sәl ynyldasa, sәl qimyldasa, azdap óleng qúrastyrsa, eki ókpeni qolgha ala sala sahnagha alyp shyghugha nege asyghamyz osy? Mәsele - osynda. Ýnemi qoldanyp jýremin, sebebi qatty únaytyn polyak aqyny Stanislav Ejy Lesting mynaday sózi bar: «Taghdyr tarazysynyng qayda qarap auatyny besikting qalay terbeluine baylanysty» degen. Yaghny jas, jigerli, talantty bolgha­ny­men, bala solqyl­daq shybyq sekildi, onyng yntasy men jigerin sahnadan balanyng bolasha­ghyna әldeqayda tiyimdi әri el bolashaghyna auaday qajet salagha baghyttaugha ata-anasy men ústazy, jalpy, qoghamdyq ortasynyng mýmkindigi bar. Biraq bizde býgin osynday tereninen oilau az sekildi, «men әnshi bolamyn» ne «men biznesmen bolamyn» degen balanyng ar jaghynda birdene bar ma, onyng mýmkindigi odan joghary ma, tómen be, esh aqylgha salmastan, sahnagha jeteley jóneletindey. Sodan balanyng sabaghy qalady jayyna, múghalimder kótermelep bagha qoya salady, ata-ana soghan mәz. Ne ýshin mәz, balasynyng bilimining sol jerde qalghanyna ma, ony úghyp jatqandar az. Mýmkin, biz bolashaq úshqysh, bolashaq myqty dәriger, bolashaq myqty mate­matiyk­terdi osylay joghaltyp jatqan shygharmyz? Yaghny onyng daryny men mýmkindigin әnmen ghana shektep, onyng qol shapalaqtar men qoshemetting buyna mas bolyp, «júldyz aurynan» aiygha almay qaluyna iytermelep jatqan ózimiz shyghar? Áytpese nege bizde ghalym nemese úshqysh nemese sol siyaqty elge qajet maman boludy armandaytyn bala az? Esesine, sahna men telearnalarda - «keptelis». Bir-birine jol bermey, birimen-biri jarysyp jýrgen әnshi jigitterdi kórip bir әjey «mynanyng bәri toptalyp alyp teledidar­da jýr, sonda júmysty kim isteydi?» depti. Rasynda, oilanarlyq jayt.

Paradoks: әnshi kóp, damyp jatqan estrada joq

Basqasy basqa, keyingi kezderi qazaq nege әn salghysh bolyp, óz dengeyining qanshalyqty ekenin esepke almay, kәsiby әnshilerdi qaghyp ótip, tek sahnagha, júldyz bolugha qúshtar bolyp aldy? Jәne odan estarada, jalpy, óner keremet damyp jatsa meyli ghoy. Kerisinshe qazir kiyeli óner sahnasynyn, Mýsirepovshe aitqanda, «Avgiyding at qorasyna» ainalghanyn ózge emes, kәsiby әnshilerding ózi moyyndap, tipti ózderining әnshimin dep aitugha úyalatyndaryn aitqandar da az emes.

Júbanysh JEKSENÚLY, әnshi:

- Damu sekildi kórinetin keri ketu bar ghoy bizde qazir. Sózi qazaqsha bolghanymen, әueni bóten әnder óte kóp. Býgingi estradanyng problemasy da sol. Mysaly, din qansha zamannan beri bar bolghanymen, jastarymyzdyng dәl qazirgidey dinge qatty berilip ketken kezi bolmaghan shyghar, sirә. Eger bilimdi dindar bolsa bir sәri ghoy, mәsele ózi shalajansar bilimdiler dinge kirse, eng qauiptisi sol ma dep qaldym. Muzykadaghy býgingi jaghday da tura osy sekildi. Diny aghymgha ergen jastargha úqsap, jas әnshilerimiz de ózderinshe bir janalyq jasaghylary keledi, biraq oghan bilim men óreleri jetpeydi. Dýbәra әnder, mineki, osydan tuady. Janadan shyqqan jas әnshi jarq etip birden sheteldik garmoniyagha bay әnnen bastaghysy keledi. Biraq eshqashan olay bolmaydy, sebebi ol ýshin do-dan bastap siy-ge deyingi jeti notany basynan bastap oqyp, mengerip shyghu qajet.

Búl - bir, ekinshiden, Sayat Medeuov syn­dy el-júrttyng sýiip tyndaytyn әnshisin bilemiz. Jylt-jylt etip kórinudi asa qúp kórmegendi­gimen, Sayatty el-júrty qadirleydi, izdep jýrip tyndap, jana әni shyqsa, japa-tarmaghay tyndaydy. Mine, sol aghamyz birde kýiine otyryp, «sahnany qazir satygha ainaldyrdy ghoy, keybireu ónerge ýlesin qosu ýshin emes, kerisinshe,  óner jolyn paydalanyp, ózine әri qarayghy esikterge jol ashyp alady, ýlken-ýlken adamdargha jaqyn boludyng eng onay jolyn tauyp alady» dep aitsa kerek. Rasynda, «júldyz» bolugha baryn sala úmtylghan kópting kókeyin tesken osy jayt, yaghny jeke bastyng qamy ma dep qalasyn. Áytpese bizde әnshi kóp te, biraq qazaq estradasynyng keremettey әlemdi dýr silkindirip, moyynda­typ jatqan eshtenesi joq. Múny biz emes, әlem sahnasyn kórip jýrgen kәsiby muzy­kant, talant­ty túlghalarymyz aityp jýr.

Ayman MÚSAQOJAEVA, QR Halyq әrtisi:

- Biz estradamyzdy uayymdap, estradany qolgha aluymyz shart. Sebebi, shyn mәninde, ol halyqaralyq bayqaulargha shyghatyn dengeyde emes. Ózim basqaratyn oqu ornynda men biraz uaqyttan beri osy jaghyna asa mәn berip, janadan oqytushylar shaqyryp, «qaytken kýnde de biz estradamyzdyng sapasyn arttyryp, dengeyin biyiktetuimiz kerek» dep talap qoyyp jatyrmyn. Sebebi býginde estrada salasynda, eng birinshiden, jýieli bilim joq. Oghan degen kózqaras dúrys emes, jenil-jelpi qaray salady, sodan kelip býginde jasyratyny joq, sahnany da, telearnalarymyzdy da joldan qosylghan әnshiler basyp ketti.

Ánnen de basqa ómirding mәni bar

Qazirgi qazaq ónerin, «shou biznesin» taldap ketken sebebimiz, nelikten qoghamnyng jappay úmtylatyndyghyn úghu ýshin bolatyn. IYә, qarap túrsaq, әnshi kóp, biraq naghyzy qayda sonyn? «Jer betinde adam sany kóbeyip, adamdyqtyng azayghany ne súmdyq?» dep aqyndary­myzdyng biri jyrlaghanday, әlde san artqan sayyn, sapa kemy týsetini jazylmaghan zandylyq pa? Olay bolsa nege ónerden ala almay jýrgen óshimiz barday úmtylamyz kelip? Meninshe, bizge qogham bolyp «júldyz aurynan» arylatyn jol izdeu kerek. Osy rette eng birinshi jol әr adamnyng bilimin arttyruda sekildi, tipti arnayy bagh­dar­­lama jasalsa da, artyqtyq etpes edi. Yaghny qa­zir­gi zaman­gha asa qajet ma­man­dyq­targha grant­­ty kó­bey­tip, mektep ja­syn­daghy balalar­dy sol sala­largha qúsh­tar­lan­dyra­tyn bagh­dar­lama týzu kerek. Sana­gha reforma ke­rek, sebebi biz, qazaq, bala­myz­dy bas­tyq qyl­ghymyz kele­di nemese biz ýshin bes-alty-aq maman­dyq bar: zanger, ekonomist, múghalim, dәriger de­gen sekildi. Al qazir zaman súrany­synda - basqa maman­dyqtar. Endeshe, el bolyp elire bermey, jappay «júldyz» boludy armandap, qiyalmen kókte jýrmey, jerge týseyik. Áytpese bәri kesh bolmasyna kim kepil?

Oqshau oi

Ermek TÚRSYNOV: kinorejisser:

- Aynalamdaghylardyng kóbi «mynau júldyz» dep sendirgisi keledi, biraq qansha jerden maqtasa da, maghan bizdegi jaghday basqasha kórinedi, yaghny kil búzaqylardy bet-betine jiberip, «oyyna kelgendi jasay ber» degen sekildi. Sodan olardyng sózi de bólek, әni de bólek, bizge esh týsiniksiz óz tilderi bar. Bylaysha aitqanda, býgingi «júldyz» dep jýrgenderimiz bizding ghalamshardy jaulap alyp, bizdi yghystyrugha kóshken jatplanetalyqtar siyaqty...

Mәriyam ÁBSATTAR

"Alash ainasy" gazeti