Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2274 0 pikir 9 Qarasha, 2012 saghat 15:07

Aljirding ayaghyn qúshpayyq

 

QAZBA BAYLYQTYN QYZYGhYN KÓRGENDER ÚRPAQTY OILAP QAYTSIN?

Qazba baylyqtarynyng kólemi jaghynan Qazaqstan әlemdegi eng bay memleketterding biri. Baspa­sózde jariyalanghan derekterge sýiensek, qorghasyn, myrysh, bariy, hrom rudalarynyng kóptigi jaghynan biz býkil әlemde birinshi oryndamyz. Uran, marganes, kýmisten ekinshi oryn, mys qorynyng moldyghynan ýshinshi, kobalit qara metall temir rudalarynan besinshi oryn, fosforit pen kómir qory boyynsha altynshy, múnay qorynyng kóptigi jaghynan jetinshi orynda ekenbiz. Altynnan әldeneshe qymbatqa baghalanatyn, әlemning eshbir elinde kezdespeytin osmy jәne reny atty elementter tek Qazaqstanda ghana bar. Búl rudanyng bir gramy jabyq kóterme sauda oryndarynda 100 myng AQSh dollaryna baghalanatyn kórinedi. Sonymen qatar әlemde jer kólemi jaghynan 9-oryn, al jerdi әr adam boyynsha shaqqanda 3-oryn alady ekenbiz. Mine, Qazaqstan - barshanyng qyzyghushylyghyn tughyzyp, úlan-asyr baylyghyna ózgelerdi yntyq etken bay memleket. Sheteldik investorlardyng qazaq jerine at basyn tirep, ainalsoqtap shyqpay jýrgeni tegin emes. Olardyng qúlqynyn qúrtyp otyrghan - bizding jerimiz­degi ken baylyq. Sonymen nesin aitasyz, qazir múnayymyz ben metalymyz t.b paydaly qazbalar Qa­zaqstandyq eksportty dýniye­jýzilik dengeyde dýrkiretip túr. Biraq ol baylyq ta tausylatyn kýn tumay ma?

 

QAZBA BAYLYQTYN QYZYGhYN KÓRGENDER ÚRPAQTY OILAP QAYTSIN?

Qazba baylyqtarynyng kólemi jaghynan Qazaqstan әlemdegi eng bay memleketterding biri. Baspa­sózde jariyalanghan derekterge sýiensek, qorghasyn, myrysh, bariy, hrom rudalarynyng kóptigi jaghynan biz býkil әlemde birinshi oryndamyz. Uran, marganes, kýmisten ekinshi oryn, mys qorynyng moldyghynan ýshinshi, kobalit qara metall temir rudalarynan besinshi oryn, fosforit pen kómir qory boyynsha altynshy, múnay qorynyng kóptigi jaghynan jetinshi orynda ekenbiz. Altynnan әldeneshe qymbatqa baghalanatyn, әlemning eshbir elinde kezdespeytin osmy jәne reny atty elementter tek Qazaqstanda ghana bar. Búl rudanyng bir gramy jabyq kóterme sauda oryndarynda 100 myng AQSh dollaryna baghalanatyn kórinedi. Sonymen qatar әlemde jer kólemi jaghynan 9-oryn, al jerdi әr adam boyynsha shaqqanda 3-oryn alady ekenbiz. Mine, Qazaqstan - barshanyng qyzyghushylyghyn tughyzyp, úlan-asyr baylyghyna ózgelerdi yntyq etken bay memleket. Sheteldik investorlardyng qazaq jerine at basyn tirep, ainalsoqtap shyqpay jýrgeni tegin emes. Olardyng qúlqynyn qúrtyp otyrghan - bizding jerimiz­degi ken baylyq. Sonymen nesin aitasyz, qazir múnayymyz ben metalymyz t.b paydaly qazbalar Qa­zaqstandyq eksportty dýniye­jýzilik dengeyde dýrkiretip túr. Biraq ol baylyq ta tausylatyn kýn tumay ma?

20-30 jyldan keyingi úrpaq taghdyry kimdi oilandyrady. Mәselen, AQSh óz jerinde mol múnay qory bola túra, jylyna 500 mln. tonna múnaydy nege syrttan alady? Aldymen olar Meksika múnayyna, qasyndaghy Kanadagha, sonan keyin Chily men Argentinagha auyz sala bastady. Endi ainalyp kelip jer sharynyng arghy betindegi Qazaqstannyng múnayyna qol salugha kiristi. Biz sekildi jerasty baylyghy mol damushy elge qarjy kúiyp, ónimderin tasyp jatqanynda ýlken mәn bar emes pe.

Sebebi endi azdaghan jyldar kóle­min­de dýnie jýzinde múnaydyng sarqylu qaupi bar. Sondyqtan da әlem­degi alpauyt elder óz ishindegi qazba baylyqtaryn saqtaugha kirisken. Mәselen, Qytayda әlem­degi jer qoynauyndaghy kezdesetin metaldardyng 95 payyzy bar. Onysyn shashauyn shygharmay saqtap, ózge elderge satudan bas tartqan. Bolashaghyn oilaghan el osylay isteydi. Bizder siyaqty aqshanyng shetin kórce bitti, qolda bar baylyqty týgeldey saudalap jibermeydi olar. Eger bizding eldegi biyliktegiler ózimizdegi qazba baylyqtyng bolashaq úrpaqqa miras etip qaluyn qalasa, eng bolmaghanda jana jogharyda aitqan, әlemning eshbir elinde kezdespey­tin tek qana Qazaqstanda ghana bar osmy jәne reny atty element­terdi saudalamas edi. Ázir tegin baylyqqa arqa sýiep, kýnel­tip otyrghan jaghdayymyz bar. Qazaqstannyng baylyghy bitken kezde nemizdi satamyz? Mәselen, Al­jirdi alayyq. Negizgi múnay ken oryndarynda qara altyn tausylghangha deyin búl elde basqa postkolonialdy eldermen salystyrghanda anaghúrlym au­qatty kóringen. Al qazir múnayy sarqyldy, sóitip Aljir moralidyq jәne saya­sy daghdarysqa úshyrady. Qazirgi kezde bizding songhy baylyghymyz qaldy. Ol - babalar ama­nattaghan úlan - baytaq jerimiz. Biraq jerimizden de aiyrylyp qalatyn qauip tónip keledi.

 

JERDING ASTYN TAUYSSA, ÝSTI­NEN DE TÝK QALDYRMAS

Kezinde Qytaygha miyl­lion gektar jer beriledi degen sóz­der beker aitylmasa kerek. Sol qy­taylyq kompaniyalar bir­tindep bizdi jaulap ke­ledi. Biylik Qytaygha million gektar jerdi eli­mizding әr aimaghynan bó­lip berip jatyr. Ýrjarda, Almaty oblysynda t.b aimaqtarda kóbeyip bara jatqan qytaylar sonyng bir aighaghy. Qazir­ding ózinde Qytay qazaq múnayynyng 24 payyzyna iyelik etude. Biy­liktegiler býkil shiykizatty syigha tartqany bylay túrsyn, daghdarys kezinde qytaydan qaryz alyp, memle­ketti jipsiz baylady. Mәselen, Ýndistannyng ózi syrttan kelgen shetel­dikter­ge bir sharshy jer bermek týgili, kerek de­seniz, kez kelgen óner­kәsip salasyn iyemdenuge jol bermeydi eken. Óit­keni olar el ekonomikasynda shetel­dik kelim­sek­terding yqpaly ký­sheyip ketedi dep qauip­tenedi. Tәuel­siz­dik degen jalpy úghy­mnyng negizi - ekonomikalyq tәuelsiz­dik. Bәrin ózgege berip qoysaq, bәrin syrttan әkelsek, onda ekonomikalyq túrghyda biz ózi­mizdi tәuelsiz elmiz dep aita alamyz ba? Mәselen, bir ghana múnay men gazdy alyp kórelik. Osynau mol baylyqtyng 7-10 payyzy ghana qazaqqa tiyesili eken. Keybir sarapshylardyng tújyrymyna qaraghanda, shetelge ken múnay oryndaryn iygeruge beru jónindegi kelisimsharttar shala-sharpy jasalghandyqtan elimiz­ding paydasynan góri sheteldik­terding paydasyn kýitteu basym. Mysaly, Teniz kenishin­degi mem­leketting ýlesi 10-aq payyzdy qúraydy. Múnyng ózi 2032-jylgha deyin jetedi (yaghny tausylghangha deyin shetelge tolayym berildi degen sóz). Al Qashaghan múnay kenishindegi (Qazaqstannyng ýlesi 9 payyzdan tómen) jәne múnday mysaldar az emes. Sayyp kelgende biylik pen shet­el­dikterding arasyndaghy jasalghan kelisim­sharttar men zandardyng shalaghaylyghynan jәne salyq jenil­dikterining saldarynan mem­leketimiz milliardtaghan qyruar qarjydan aiyrylyp, sheteldik­terding qúlqynyn toltyruda. Oisyrata opyrghan baylyghymyz ózgege búiyryp, ózgening aranyna ketude. Osy baylyqtarymyzdy ekonomikanyng basqa salalaryn órkendetuge júmsasaq bolmas pa edi.

 

MÚNAYYMYZ MÚNGhA AYNALYP, QAYYRShYNYNG KÝIIN KEShTIK

Ózbekter ishki naryqtaghy tauardyng 75 payyzyn ózderi shygharyp otyrsa , al bizde ishki naryqtaghy ózimiz shygharatyn ónim kólemi 16 -18 payyz ghana. Kimning tәuel­siz ekenin osydan-aq bay­qanyz. Tәuel­sizdik alghan jyldary shetelge ketken tabighy resurstardyn qúny 100 milliard dollardan asyp ketken. YuNESKO-nyng ese­bin­sha, әr adamgha shaqqanda 1 tonna múnay shygharatyn el ózin-ózi tolyq asyray alady. Al bizding Qazaqstanda әr adamgha shaqqanda 4 tonna múnay, 1 tonna astyq, 6 tonna kómir jәne odan da kóp týsti metalldan kele­di. Biraq bizding halyq bay memlekette túryp jatqanday kýn keshude me? Biy­liktegiler eselep esep bergenimen, halyqtyng túr­mys tirshiligimen maqtana almaydy.

Áueli biylik tәuelsiz­dikting alghashqy jyldarynda halyqtyng býkil jighan - tergenin qúnsyzdandyrdy. Odan keyin jekeshelendiru bastaldy. Búl reformanyng ózi biylik basyndaghylargha halyqtyq menshikti ústata salghan eng әdiletsiz jeke­shelendiru boldy. Alyp metallurgiya kombinattarynyn, iri kólemdegi ken oryndarynyng múnaydyn, gazdyn, metaldyn, múnay - himiya keshenderi­ning kimge, qanshagha beril­genin júrt biledi. Sóitip bir eldi asyrap kelgen orasan zor baylyq at tóbe­lindey bir toptyng qolyna ótti. Sonyng arqasynda jeke bir top bayyp ketti de, qalghan júrt kedey­shilik­ke úshyrady. Búnyng ózi qiratyp, kýiretuge erik bergen biylik ýshin solay bolugha tiyisti istey kórine­di. Qazir sonyng bәrin qay­ta qalpyna keltiru qiynnyng qiyameti.

Sondyqtan qol qusyryp qarap otyrmay, bolashaq ýshin kýreske belsene kirisuge tiyispiz. Jalpyhalyqtyq referendumgha barlyghymyz birdey atsalysyp, el bolashaghyn birge jasayyq, aghayyn.

 

Múrat ÓTELBAYÚLY,

Saudakent auyly,

Sarysu audany,

Jambyl oblysy.

«Jas Alash» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504