Aqyl jarystyryp algha basqan zamandaghy ústaz túlghasy
Adamzat kýsh jarystyryp emes, aqyl jarystyryp algha basatyn myna zamanda ústazdyng qanshalyqty dengeyde bilimdi de bilikti, talapshyl da parasatty boluy kerektigi ózdiginen belgili. Osyndayda Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyn: «Aqyl tabylmay, eshtene tabylmaydy. Oy jetilmey túryp, ar-namys shyndalmaydy. Ar-namyssyz azamat, ózgelerding kósegesi týgili, ózining kósegesin kógerte almaydy. Onsyz últtyq sana men últtyq namys ta túl», - degen sózi eriksiz eske oralady. Al, sol aqyldyng - tәrbie men bilimnen kelip tuyndaytynyn eskersek, ústazdar qauymyn adam bolmysynyng injeneri dep baghalaugha tura keledi.
Adamzat kýsh jarystyryp emes, aqyl jarystyryp algha basatyn myna zamanda ústazdyng qanshalyqty dengeyde bilimdi de bilikti, talapshyl da parasatty boluy kerektigi ózdiginen belgili. Osyndayda Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyn: «Aqyl tabylmay, eshtene tabylmaydy. Oy jetilmey túryp, ar-namys shyndalmaydy. Ar-namyssyz azamat, ózgelerding kósegesi týgili, ózining kósegesin kógerte almaydy. Onsyz últtyq sana men últtyq namys ta túl», - degen sózi eriksiz eske oralady. Al, sol aqyldyng - tәrbie men bilimnen kelip tuyndaytynyn eskersek, ústazdar qauymyn adam bolmysynyng injeneri dep baghalaugha tura keledi.
Men de ózimning ósip-jetilu jolymda kóptegen ústazdardyng aldynan óttim. Aytqandaryn tyndap, úzaq jyldar boyy ózime qajettisin boyyma sinirip keldim. Sodan beri arada kóptegen jyldar ótse de keshegi bet-beyneleri búrynghydan da jarqyray týsetin ústazdarym barshylyq. Olardy oiyma alghanda balalyq, bozbalalyq shaqtarymnyng tәtti de qyzyqty estelikteri kýni keshegidey kóz aldyma tizbekteledi. Múndayda kónilim kóterilip, ótken shaqtyng әdemi әserlerinen marqayyp qalamyn.
Jýregime syr, kónilime núr syilaghan sonday ústazdarymnyng biri, kezinde ózim oqyghan Almaty qalasyndaghy Abay atyndaghy respublikalyq mamandandyrylghan daryndy balalargha arnalghan qazaq tili men әdebiyetin terendete oqytatyn mektep-internatynyng múghalimi, memlekettik joghary marapattaulardyng iyegeri, tarih jәne qoghamtanu pәnderinen dәris bergen apayym Orynsha Qarabalina-Qazybaevanyng tartymdy túlghasy әrdayym jýregimde jýredi. Óitkeni, úlaghatty ústazymnyng ómirime óshpestey iz qaldyrghanyn men búrynnan-aq sezinip jýretinmin.
Ol kisining oqushylargha oqityn dәristeri óte joghary dengeyde ótetin edi. Oqulyqtaghy materialdargha qosymsha әdebiyetterdi molynan paydalanatyn. Shәkirtter de belgili bir dengeydegi psiyhologtar emes pe?! Biz de ústazymyzdy ózge múghalimdermen salystyryp, shoqtyghy biyik Orynsha apayymyzdy ústazdarymyzdyng arasyndaghy kóshbasshy dep moyyndaytynbyz.
Men de múghalima apayymyzdyng óte talapshyl ekendigin birden týsindim. Ýy tapsyrmasyn súraghanda, ótken taqyrypty oqushylardyng qanshalyqty iygergendigin bilu ýshin bәrimizdi ornymyzdan túrghyzyp, oqushylardyng jauaptary birin-biri ýnemi tolyqtyryp otyruy qajettigin jiyi-jii aitatyn. Sóitip, bizding sanamyzdy barynsha mol biluge shabyttandyryp, ghylym degenning týpsiz tereng әlem ekendigin úghyndyrugha niyettendi. Ol kisi jәne de oqushynyng ruhany jaghynan ýzdiksiz kemeldenuine kóp kónil bóldi.
Aldynghy synyptarda auyl mektepterinde oqyp kelgenderge múnday joghary talaptardyng alghashqy kezde auyr tiyetini de ras. Sony seze qoyatyn sýiikti ústazymyz sabaq uaqtysynan tys kezde olarmen qosymsha júmys jýrgizip, tez arada qatargha qosylularyna úiytqy bolatyn.
Sonday-aq, Orynsha apayymyzdyng tek óz pәnderin ótkizumen ghana shektelip qalmay, mektep-internattyng ómirine de qatty kónil bólip, әrdayym qoghamdyq júmystardyng qaq ortasynda jýretindigin bәrimiz biletinbiz. Qazaqstandaghy orta bilim beretin oqu oryndarynyng jan-jaqty júmystaryn algha bastyrugha baylanysty shyqqan Ýkimet qaulylarynyn, bilim beru salasyndaghy joghary mekemelerding núsqaularynyng oryndaluyn jýzege asyrugha ayanbay atsalysatyn. Es bilip qalghan bizder osynyng bәrin jýregimizben sezinip, bolashaqta dәl osy janday qoghamymyzdyng belsendi mýshesi bolugha elikteytinbiz.
Ayauly da ardaqty ústazymyzdyn: «Bizder, osyndaghy ústazdar újymy últymyzdyng tilin, әdebiyetin, tarihyn terendete oqytyp, ony últtyq tәrbiyemen úshtastyryp, shәkirtterimizding dýniyetanymyn keneytuge tyrysamyz. Oqushylarymyz da auylda tuyp, ana tilining mәiegin emip, últymyzdyng aqyl sózi men asyl ósiyetin estip, salt-dәstýrimizding shapaghatyna shomylyp óskendikten shabystaryna qamshy saldyrmaydy. Jәne alghan tәrbiyelerining jarqyn kórinisi retindegi olardyng sabaq aitulary, kishipeyildilikteri, jarasymdy jýris-túrystary, bәri-bәri múnda kelgenderding qyzyghushylyghyn tughyzady», dep bizderdi jigerlendire aitqan sózderi osy kýnge deyin sanamyzda janghyruda.
Sol kezding ózinde-aq respubliykadaghy mandayaldy orta bilim beru ordasyna ainalghan mektep-internatymyz shetelden kelgen qonaqtargha ýlgi retinde kórsetiletin. Shuaqty sharalardyng barlyghy oqushylardyng boyynda jaqsy adamy qasiyetterdi qalyptastyrugha, irgetasy berik bilim alularyna, Otanynyng naghyz patriottary bolyp ósulerine mol mýmkinshilikter jasady. Sol sebepti olar býgingi tanda biylik organdarynda, Parlamentte, qúqyq qorghau jýielerinde, әkimdikterde, biznes salasynda, ónerde, týrli telearnalar men gazet-jurnaldarda bedeldi qyzmet jasap jýr.
Osynyng bәrine qarap otyryp, Orynsha apayymyzdyng bizding boyymyzgha tereng bilim nәrin sinirumen birge, oi-sanamyzdyng da kenistigin keneytkenin jaqsy týsinemiz. Sondyqtan, bolmysy bólek naq osy Orynsha apayymyz bizding ishki jandýniyemizde salauatty silkinis jasady desek, artyq aitqandyghymyz emes. «Jaqsy múghalim mektepke jan kirgizedi» degen jýrek jylytar jarqyn sóz osynday jasampaz jandargha arnalyp aitylsa kerek.
Keyingi tirshilikte de ayauly ústazymmen aradaghy qarym-qatynasymyz ýzilgen joq. Sol sebepti ol kisining ainalasynda bolyp jatqan jaqsylyqtardan habardarmyn. Býkil bitim-bolmysyna qanyghyp, óz armanynyng asqar shynyna kóterilgen tolaghay túlghanyng aq ajaryn terenirek tany týstim.
Kezinde bireudi atugha, bireudi sottaugha, bireudi qughyn-sýrginge úshyratugha qatysty jýrgizilgen súrqiya sayasattyng saldarynan bastary bәigege tigilgen ata-analary repressiyanyng qúrbany bolypty. Soghan sәikes, sol shanyraqtaghy balalar da jastayynan qiynshylyqtyng ashy dәmin ayausyz tatqan eken. Úly Otan soghysy kezindegi auyrtpashylyq ta ómirlerinde ózining óshpestey izin qaldyrghan. Osynday jәne basqa da jaghdaylargha baylanysty ayauly ústazymnyng jeke basynan keshirgen tauqymetke toly taghdyryna qanyghyp, sonyng bәrin jene bilgen qarshaday ghana qazaq qyzynyng qaysarlyghyna tang qaldym. Qayghy arqalasa da qayranda qalmay, qayyghynyng eskegin dýrkiregen aghysqa qarsy esip, sol aghysqa qarsy ekpindete jýzgen jәne ómirdegi eng bir salmaqty da jauapty mamandyqty mengerip, sonyng eng shyrqau shynyna kóterile bilgen bolmysyn býgingi kýnning batyrlarynyng qasiyetine tenedim. Sóitip, jasampaz jangha degen qúrmetim men sýiispenshiligim búrynghydan әldeqayda eselene týsti. Ol men ýshin býkil qazaq halqynyng baghyna jaratylghan birtuar túlghagha ainalyp shygha keldi.
Keyinnen bilgenimdey, úlaghatty ústazymnyng shyqqan jeri óte tekti orta eken. Boyyndaghy tausylmas quat kózi osynau tektilikten bastau alghan-au dep topshyladym.
Tize berse mashaqaty mol beynetti enbegining zeynetin kórip otyrghan Orynsha apaydyng alghan asulary da az emes eken. Solardyng basty-bastysyna toqtala ketsek, atalmysh mektep-internatta tabany kýrektey 57 jyl ústazdyq qyzmet atqarghan asyl jan respubliykamyzdaghy ozat ústazdardyng qatarynan qúrmetti oryn alypty. Tabandylyqqa toly enbegi, qoghamdyq júmystardaghy belsendiligi ýshin 1968 jyly «Qazaq KSR oqu-aghartu isining ýzdigi», 1983 jyly «KSRO oqu-aghartu isining ýzdigi» atanghan. 1965 jyldan beri «Agha múghalim», «Metodist-múghalim» atanghan. Elbasynyng Jarlyghymen 1998 jyly «Qazaqstannyng enbek sinirgen qyzmetkeri» ataghyn iyelenip, «Qazaqstan Respubliykasynyng Konstiytusiyasyna 10 jyl», «Astanagha 10 jyl» medalidarymen jәne kóptegen nagradalarmen marapattalghan. Mening oiymsha, eng bastysy - ol kisige degen myndaghan oqushylarynyng sheksiz alghysy men halqynyng bergen aq batasy dep bilemin.
Orynsha Jolmúratqyzynyng 1978 jyldan bastap respublikalyq basylymdarda maqalalary jariyalanyp, teledidardan, Qazaq radiosynan sóilegen sózderi altyn qorgha alynghan. 1998 jyly shyqqan «Qazaqtar» ensiyklopediyasynyng 9-tomyna maqalalarynyng kórsetkishteri engizilgen. Ol kisi ústazdyq qyzmetin jazushylyqpen jalghastyrghan adam. Pedagogter ómirine arnalghan «Ústaz jýgi qashanda auyr», «Ústaz baqyty», «Taghdyr» jәne ómirbayandyq hikayalardy bayandaytyn «Jýrek syry» kitaptarynyng avtory. Elbasynyng jeke qabyldauynda bolyp, ózining «Ústaz baqyty» atty kitabyn syigha tartqan.
Ayauly ústazymnyng erekshe qúrmetke ie boluyna kezinde Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetindegi joghary lauazymdy qyzmetke deyin kóterilgen ómirlik jary Kәkimjan Qazybaevtyng da tiygizgen septigi mol. Joghary shendegi lauazym iyesi bolsa da әrdayym ózin qarapayym ústaytyn parasatty jannyng shuaqty sharapaty aldyna kelgen myndaghan adamdardyng jýregine núr syilady. Ol jóninde halyq arasynda jaqsy estelik, әngimeler aitylyp jýr.
Ózining ónegeli ómirinde tek iri basshy ghana emes, sonymen birge qoltanbasy jarqyraghan jurnalist, qalamynyng qarymy keng jazushy jәne bedeldi qogham qayratkeri retinde de tanylghan Kәkimjan Qazybaevpen balday tәtti ghúmyr keshken Orynsha Jolmúratqyzy eki úl men bir qyzdyng anasy atanghan. Úly Núrtas Kәkimjanúly qay qyrynan alsaq ta alghyrlyq tanytyp, Preziydentting Is basqarmasy ortalyq klinikalyq auruhanasy bas dәrigerining hirurgiya isi jónindegi orynbasary bolyp, 60-tan asa ghylymy enbek jazghan. «Qúrmet» ordeninin, «Enbektegi erligi ýshin» medalining iyegeri-tin. Bir ókinishtisi, otandyq medisinada ozyq maman sanalatyn sharapaty mol jan ómirmen erte qosh aitysty. Ekinshi úly Batyr Kәkimjanúly da óz isining bilgiri, belgili jurnalist. Qyzy Nargýl - kәsipker, ýlgili otbasynyng úiytqysy.
Orynsha Jolmúratqyzynyng ústazdyqtan basqa alghan asuy - ol býginde ardaqty ana jәne nemerelerining saghynyshyna saya bola bilgen ayauly әjesi. Jәne bir aitqym keletini, qúrmetti enbek demalysyna shyqsa da jany jay tappaytyn apamyz 2012 jyldyng 20 qazanynda ózi býkil sanaly ghúmyryn arnaghan sýiikti qara shanyraghy Abay atyndaghy respublikalyq mamandandyrylghan daryndy balalargha arnalghan qazaq tili men әdebiyetin terendete oqytatyn mektep-internattyng 55 jyldyq mereytoyyna qatysyp, tebirene sóz sóiledi. Dәl sol kýni mektep-internattyng keng aulasynda ashylghan Abay atamyzdyng eskertkishi de bir kezde Orynsha apayymyzdyng bastamasymen qolgha alynghan bolatyn.
Juyrda ghana Elbasy N. Á. Nazarbaevtyng «Qazaqstan bilim qoghamy jolynda» atty interaktivti dәrisin býkil qazaqstandyqtar tyndady. «Bilim beru isi» degende ishken asyn jerge qoyatyn Orynsha Jolmúratqyzy da últ basshysynyng bastamalarynyng oryndaluyna ózindik ýlesin qosyp, ózining sýiikti qara shanyraghynyng qazirgi diyrektory Múhtar Botabayúly Ibraimovpen oy bólisip, boyyndaghy pedagogikalyq bay tәjiriybesin mekteptegi oqu, tәrbie isin odan әri algha bastyrugha baghyshtauda. Yaghni, mektep basshysy men ondaghy enbek újymyna ruhany jetekshilik jasap jýr. Sonysyna qarap, bizder, Orynsha apaydyng osydan qyryq jyl búrynghy shәkirtteri - óz ústazymyzdy úly adamdardyng qataryna qosa sóileudi artyq kórmeymiz.
Óz basym qayda jýrsem de ol kisining maghan degen qamqorlyghyn, sýiispenshiligin sezinemin. Orny dara aqylshym retinde әrtýrli mәselelerge baylanysty kenesip túramyn. Ár kezdesuimiz sanama ýlken әser etip, boyyma quat qúyady. Jýzdesulerdegi әngimeden keyin tereng oilargha ketip, qalay ol kisining senimin aqtap shyqsam degen oilar boydan ketpeydi.
Bayqap jýrmin, ústazym mening ómirimnin, istegen isterimning barlyq jaghyna múqiyat qarap, zor kónil bólip jýr. Oqushylaryna balalarynan artyq kónil bólip jýrgen múghalimine qalay qayran qalmaysyn.
Qansha qarmansam da Orynsha Jolmúratqyzynday daryndy da ardager ústazymnyng alyp ta zanghar beynesin tolyqtay ashu qiyngha týsetinin sezemin. Ol qalyn-qalyng kitaptardyng enshisindegi amanat ekendigin de jaqsy týsinemin.
Al, mening búl shaghyn maqalada basty aitqym kelgeni - úlaghatty ústaz dәrejesinen әldeqashan asyp týsip, tanymal el anasy dengeyine jetken jasampaz jannyng býgingi kýni bir ghasyrlyq adam ghúmyrynyng seksen degen altyn aralynyng tórinen oryn alyp jatqandyghy edi. Sol sebepti, kónil qoshyn keltiretin mereytoygha shәkirt retindegi ózindik ýnimdi qosyp, taghdyryma kók jýzindegi «Qús jolynday» bayandy baghyt-baghdar kórsetken ardaqty apayymnyng aldaghy barlyq ashyq kýnderine - syr bermes myqty densaulyq, toqyrau men qarttyqqa moyynúsynbaghan sergek is-әreketter tileymin! Kógershinning tileuindey perishte peyili men әli de bolsa jas úrpaq tәrbiyesine tiygizer sharapatynyng moldyghyna qaray - ómiriniz órge ozyp, ústazdyq sýiikti ortanyz ben әulettik baqytty shanyraghynyzdyng shamshyraghy bola beriniz degim keledi!
Ádil ShAYaHMETOV,
Qazaqstan Respublikasy Últtyq qauipsizdik komiyteti akademiyasynyng bastyghy, general-leytenant, Euraziya memlekettik uniyversiytetining qúrmetti professory.
ALMATY.
"Abay-aqparat"